3-12-2609/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

04.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-12-2609

Haldusasi

Eesti Pagar AS kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti peadirektori 02.10.2012. a

käskkirja nr 13-6/2134 ja 03.12.2012. a vaideotsuse

nr 13-4/312 tühistamiseks ja uue otsuse tegemise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.12.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Pagar AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

kaebaja Eesti Pagar AS, esindaja vandeadvokaat Tambet

Toomela

vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Pagar AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

06.12.2013. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 3. aprillini 2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektor jättis 02.10.2012. a

otsuse nr 13-6/2134 lisa punktiga 19 rahuldamata Eesti Pagar AS esitatud

põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise

investeeringutoetuse taotluse nr 160012510176.

Põllumajandusministri 27.07.2010. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja

mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 85) § 13 lg 2

alusel jäeti taotlus rahuldamata, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel

koostatud taotluste paremusjärjestusest tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks

eraldatud eelarvelisi vahendeid. Rahuldamata jäeti taotlused, mille hindamise tulemusena

saadud hindepunktide summa oli väiksem kui 37. Eesti Pagar AS sai hindamisel 32 punkti,

sealjuures hindamiskriteeriumide 5.1, 5.3, 6.1 ja 6.2 eest andis PRIA taotlejale 0 punkti.

2. Eesti Pagar AS esitas nimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA 03.12.2012. a

vaideotsusega nr 13-4/312 rahuldamata jättis.

3. Eesti Pagar AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 02.10.2012. a otsuse

nr 13-6/2134 ja 03.12.2012. a vaideotsuse nr 13-4/312 tühistamiseks ning PRIA-le

ettekirjutuse tegemiseks uue haldusakti väljaandmiseks.

Kaebuse kohaselt oleks kaebaja pidanud saama määruse nr 85 lisa 4 kriteeriumi 5.1 eest 3

hindepunkti, kriteeriumi 5.3 eest 5 hindepunkti, kriteeriumi 6.1 eest 3 hindepunkti ja

kriteeriumi 6.2 eest 3 hindepunkti, seega kokku 14 hindepunkti ja hindepunktide summa oleks

olnud 46, millega kaasneks kaebaja toetuse taotluse lugemine toetusõiguslikuks.

Õige on anda kaebajale hindepunktid kriteeriumi 5.1 alusel, kuna kaebaja võtab konteinerahju

ja äritarkvara puhul kasutusele uue innovaatilise tehnoloogia. Samuti on õige anda

hindepunktid kriteeriumi 5.3 alusel, kuna kaebaja soetatav konteinerahjulahendus lisab

töötlemisele olulise uue etapi – aurutuse enne toodete küpsetamist, millega ühtlasi paranevad

lõpptarbijatele suunatud toodete maitseomadused ja kvaliteet.

Kuigi keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamise kriteerium on täidetud

AS-i Eesti Energia keskkonda säästvama tegevuse läbi, piisab kriteeriumi 6.1 alusel punktide

saamiseks ka sellest, kui investeeringuga vähendatakse tootmisjäätmete hulka. Kriteeriumi 6.2

osas ei nõustu kaebaja vastustaja tõlgendusega, mille kohaselt tähendab kriteeriumis esile

toodud „tõhusama kasutamise“ nõue alati uue toote tekitamist. Piisavaks tuleb lugeda, et

kavandatava investeeringu tulemusena saab tõhusamalt kasutada kõrvalsaadusi, kaastooteid ja

ka tootmisjääke sellisel viisil, et uue tehnoloogia abiga saadavast värskest praaksaiast tehakse

puru, mida kasutatakse kerkekapis jahu asemel ehk praaksai on tootmisjäägiks ja puru on

kõrvalsaaduseks.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 06.12.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt jättis PRIA kaebajale õigesti

andmata punktid

hindamiskriteeriumi 5.1 alusel, kuna konteinerahju kasutuselevõttu ei saa käsitleda uue

tehnoloogia kasutuselevõtuna. Uue ahju kasutuselevõtuga ei muutu sisuliselt tootmise

tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus. Samuti puuduvad andmed, et muudatused

kajastuksid toidu tehnilistes kirjeldustes. Kaebaja selgitustest nähtuvalt on soetatava tarkvara

puhul tegemist äritarkvara litsentsiga, mille kasutamise tulemus kajastub ettevõtte juhtimises,

mitte aga tootmistehnoloogias ja tootmismenetluses. Ekspertarvamusest (tl 78) ei nähtu, et

muutuks kaebaja tootmismenetlus. Ainuüksi kvaliteedi tõstmisega ja väikepartiide tootmise

võimaldamisega ei muutu tootmismenetlus, samuti ei saa uue äritarkvara soetamist lugeda

tootmismenetluse muutmiseks. Asjaolu, et tehnoloogia üleandmine saab toimuda

patendiõiguse, litsentsi, oskusteabe või tehniliste teadmiste üleandmise teel, viitab sellele, et

seadme ja tehnoloogia vahele ei saa määruse nr 85 tähenduses tõmmata võrdusmärki.

PRIA jättis õigesti kaebajale andmata ka punktid hindamiskriteeriumi 5.3 alusel, kuna

täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui

varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega või

ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei muutu.

Tehnoloogia muutmine eraldivõetuna ei tähenda, et tegemist on täiendavate võtete kasutusele

võtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega. Uue konteinerahju kasutuselevõtmine võib küll

tagada toodete kõrgema kvaliteedi, kuid toote kasutamise otstarve sellest ei muutu. Nii

allergikutele kui ka mahetoodete tarbijatele mõeldud toodete kvaliteet sõltub toorainest, mitte

tooraine töötlemise tehnoloogiast. Kui algtooraine ei ole mahe, siis vaatamata uuele

konteinerahjule sealt mahedat valmistoodangut ei tule.

Määruse nr 85 lisa 4 veerus 6.1 toodud kriteeriumi puhul on nõue vähendada tootmisjäätmete

hulka ja keskkonnaohtlike ainete paiskamist keskkonda. Kaebaja väitis, et kui temal

energiatarbimine väheneb, toimub AS Eesti Energia poolt keskkonnaohtlike ainete keskkonda

paiskamise vähendamine. Selline konstruktsioon on oma sisult kaudne ning kunstlik ja väljub

määruse nr 85 rakendamise raamidest. Kogu määruse nr 85 raames toimuv hindamine on üles

ehitatud taotleja põhiselt, mitte kolmandate isikute põhiselt.

McLean&Laneman OÜ tarkvara pakkumisest (tl 21-31) ei nähtu, et soetatav äritarkvara

teavitab tootmisjääkide tekkest. Asjaolu, et muutub info edastamine tootmisjääkide tekke

kohta, ei tõenda, et tootmisjääkide hulk väheneb. Kaebaja ei ole tõendanud, et väheneb tema

tootmisjäätmete ja keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine.

Veenev on kaebaja väide, et värskest praaksaiast saab teha puru, mida saab kasutada uue partii

tootmisel kerkekapis jahu asemel. Seega oli kaebajal õigus hindamiskriteeriumi 6.2 alusel

saada 3 hindepunkti ja tema taotlus saaks kokku 35 hindepunkti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Eesti Pagar AS esitas Tartu Halduskohtu 06.12.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse,

milles palub halduskohtu otsus tühistada osaliselt ja kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja halduskohtu otsust kriteeriumi p 6.2 osas.

Halduskohus ei selgitanud, mida saab käsitleda uue tehnoloogiana ja leiab, et kaebaja

tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus ei muutu. Arusaamatuks jääb, kuidas nimetatud

termineid mõista ja millisel õiguslikul alusel pannakse toidu tehnilisele kirjeldusele rõhku ja

miks leitakse, et kirjelduses muudatusi ei kaasne.

Toiduseaduse § 24 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et toidu tehniline kirjeldus on sisult käitleja poolt vabas

vormis koostatav dokument, mis peaks tehnoloogiliste võtete osas kajastama eelkõige toidu

ohutuse seisukohast olulist. Sellest aspektist lähtuvalt tuleks vastustaja ja kohtuga nõustudes

pidada kriteeriumi p 5.1. järgi punktide vääriliseks vaid sellise uue tehnoloogia

kasutuselevõttu, millega tõstetakse toiduohutuse taset. Kriteeriumi p-i 5.1. mõtteks ei saa olla

taotluse eelistamine ainult toiduohutuse aspektist lähtuvalt, vastasel juhul oleks see nii ka

määruses nr 85 sätestatud. Investeeringu kavandamise etapis ei ole alust ette heita toidu

tehnilise kirjelduse muudatuste puudumist. Kaebaja järgib kõiki toiduseaduse nõudeid ja

koostab vajadusel investeeringu raames soetatavate seadmete kasutusele võtmise ajaks ka

vastavad toidu tehnilised kirjeldused või nende muudatused.

Halduskohus jättis ebaõigesti tähelepanuta ekspertarvamuses toodu, et konteinerahju

kasutamine on ainuvõimalik innovaatiline lahendus pagaritoodete tehnoloogia täiustamisel.

Teiseks tagab konteinerahju kasutamine klientide tellimuste täitmisel väikepartiide

perioodilise tootmise, mis võimaldab tõsta toodete kvaliteeti säilimisaja lühema kasutuse ja

konteinerahjus tagatava parema küpsetamisrežiimi abil.

Nõustuda ei saa halduskohtu arvamusega, et väikepartiide tootmine ja kvaliteedi paranemine

ei õigusta hindepunktide andmist. Uus konteinerahi ja aurusüsteemi tehnoloogia võimaldavad

katsetada erinevaid proovipartiisid, mida olemasoleva tunnelahjuga teha ei saa. Samuti

valmivad uute lahenduste abil pagaritooted paremate maitse- ja säilimisomadustega.

Pagaritööstuses tähendavad need uuendused innovatsiooni aspektist uut ja kõrgemat taset,

millega seoses väärib kaebaja taotlus punkte kriteeriumi p 5.1. alusel.

Ekslik on halduskohtu arusaam, et pagaritoodete tootmist täiustavad ja parendavad

lahendused ei kvalifitseeru uue tehnoloogiana, kuna määruse nr 85 ega selle lisas 4 esitatud

kriteeriumi 5.1 eesmärgiks pole suunata taotlejaid tegutsema lisaks põhitegevusvaldkonnale

uute tegevusvaldkondadega. Taotlejatel on õigus saada hindepunkte kriteeriumi p-i 5.1. järgi,

kui nad täiustavad oma põhitegevust ja võtavad seejuures kasutusse uusi tehnoloogilisi

lahendusi.

Halduskohtu argumendid kaebaja tootmise tehnoloogiliste võtete ja toodete kasutuse otstarbe

mittemuutumisest on pealiskaudsed ja arusaamatud. Kuigi investeeringu tulemina paranevad

mahetoodete tarbijatele ja allergikutele mõeldud toodete omadused ja kvaliteet, on kaebajal

kriteeriumi p-i 5.3. põhjal õigus saada hindepunkte juba aurusüsteemi tehnoloogia

lisandumise

tõttu. Seda põhjusel, et varem see töötlusetapp ettevõttes puudus.

Nõustuda ei saa halduskohtu käsitlusega kriteeriumi p 6.1. kohta. Kriteeriumi p 6.1. alusel

punktide saamiseks piisab, kui investeeringuga vähendatakse tootmisjäätmete hulka. Lisaks

kaebuse tõenditega on see tõendatud ka eksperthinnanguga. Ainuüksi konteinerahjud

vähendavad üleküpsetust, mistõttu väheneb ka praagi hulk. Lisaks annab tarkvara parema

ülevaate tootmisjääkide kohta ja infot, kuidas neid vähendada.

6. PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt eristab määrus nr 85 järjekindlalt seadmeid ja tehnoloogiat. Termin

tehnoloogia ei tähenda tavakasutuses seadmeid ega tehnikat, vaid tootmismenetlust või nende

kogumit. Seega ei ole uute seadmete kasutuselevõtmine eraldivõetuna veel uue tehnoloogia

kasutuselevõtmine. Uue tehnoloogia kasutuselevõtmisega on tegu siis, kui uue seadme

kasutusele võtmise tulemusena muutuvad ka tootmise tehnoloogilised võtted ehk

tootmismenetlus. Toidutootmise valdkonnas tegutsemise korral peaksid sellised muudatused

ilmselt kajastuma ka toiduseaduse § 24 kohaselt nõutavas toidu tehnilises kirjelduses.

Konteinerahju kasutuselevõtu puhul ei ole tegemist uue tehnoloogia kasutuselevõtuga, sest

tootmise tehnoloogilised võtted ehk tootmismenetlus ei muutu ja puuduvad andmed, et

sellised muudatused kajastuksid toidu tehnilises kirjelduses. Kaebaja esitatud dokumentidest

ei ole võimalik välja lugeda, millised on kavandatavad toidutootmise tehnoloogilised

muutused. Esitatud ekspertarvamusest ei nähtu, et muutuks kaebaja tootmismenetlus. Uue

äritarkvara litsentsi kasutuselevõtmisega ei muutu kaebaja tootmise tehnoloogilised võtted.

Täiendavaks tehnoloogiliseks võtteks, mis pikendaks töötlemisahelat, ei saa lugeda seda, kui

ka varasemalt kasutatud võtet tehakse investeeringu järgselt suurema täpsuse ja jõudlusega

või ühtlasemalt või automatiseeritult ning toodetava toote kasutamise otstarve sellest ei

muutu. Tehnoloogia muutumine eraldivõetuna ei tähenda, et tegemist on täiendavate võtete

kasutuselevõtmisega ehk töötlemisahela pikendamisega.

Tootmisjääkide tekke kohta info edastamise muutmine ei ole samane tootmisjääkide hulga

vähenemisega. Kriteeriumi 6.1 puhul peab olema täidetud nõuetena nii tootmisjääkide hulga

vähendamine kui ka keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamine ning

kaebaja ei ole õigustatud antud kriteeriumi eest hindepunkte saama, kuna täitmata on

mõlemad nõuded.

Eesti Pagar AS-le määratud hindepunktid ei ole kehtivate hindamiskriteeriumite ja juhtumi

asjaoludega selgelt vastusolus olevad ning kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt

menetluskorra rikkumist, kaalumisreeglite järgimata jätmist ega motiveerimiskohustuse

mittetäitmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Pagar AS apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 06.12.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid

korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-77-12 p-s 18 täiendanud haldusasjas nr 3-3-1-93-06

toodud seisukohta ja leidnud: „Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel

ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud

põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse

eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset

õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö

ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide

õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja

juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.“

Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust,

vaid saab seisukoha võtta üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning

motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Eesti Pagar AS ei põhjenda kaebust menetlusreeglite

või põhjendamiskohustuse rikkumisega, vaid leiab, et kaalumise tulemusena on jõutud

valedele järeldustele. Halduskohus ei ole pidanud hindamisvigasid ilmselgeteks ning

ringkonnakohus nõustub halduskohtu taoliste põhjendustega. Kuna ei esine asjaolusid, millest

ilmneks hindamispunktide ilmne vastuolu hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega,

puudub alus vaidlustatud haldusakti ja halduskohtu otsuse tühistamiseks.

9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi