2-14-21591/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-21591

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Ilya Zuev (e-post ilya.zuev@grandman.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja Jelena Metsalu (e-post

metsalu@justest.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.

3. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX(hageja) esitas 09.06.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu elatise nõudes.

Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuine elatise summas 100 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus summas 1 200 eurot perioodi

09.06.2013 kuni 08.06.2014.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu Vene Föderatsiooni saatkonna konsulaadis Eesti

Vabariigis XXX. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu XXX otsusega. Hageja leiab, et

esineb alus kostjalt hageja kasuks elatise välja mõistmiseks, kuna hagejal kui kostja lahutatud

abikaasal puudub piisav sissetulek enda ülalpidamiseks.

Hageja töötas alates 01.01.1994 kuni 23.04.1996 kütusefirmas AS „XXX“, alates 13.05.1996

kuni 31.05.1998 kütusefirmas AS XXX ning seejärel ajavahemikul 03.08.1998 kuni

31.12.1999 XXXOÜ-s. Raske töö ja korduvate kukkumiste tõttu talvel libedaga tekkisid

hagejal terviseprobleemid. Hagejale tehti esimene seljaoperatsioon oktoobris 2005, järgmine

operatsioon oli aastal 2007 ning 2012 aastal tehti veel kaks operatsiooni. Augustis 2014 oli

plaanis veel üks operatsioon. Hagejal tuvastati 2010. aastal töövõime kaotus 80% ning

määrati pension. Hageja ainsaks igakuiseks sissetulekuks on pension summas 278,95 eurot.

Hagejal ei ole võimalik teenida täiendavat sissetulekut, kuna töövõime kaotuse tõttu saab ta

liikuda üksnes abivahendi abil. Hagejal puudub realiseeritav vara. Hageja on sunnitud toime

tulemiseks laenama raha oma sõpradelt ja tuttavatelt. Hageja igakuised minimaalsed

vajadused on kokku umbes 380-630 eurot ja suurem osa hageja kuludest on seotud

ravimitega.

Hageja terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas juba abielu lahutamise ajaks, kuna

hageja oli juba siis pöördunud arstide poole. Hageja tervislik seisund oli üheks

abielulahutamise põhjuseks kostja poolt. Hageja ei saa 80%-lise töövõimekaotuse tõttu

töötada ja saada täiendavat sissetulekut. Hageja tugineb oma nõude alusena kehtiva

perekonnaseaduse (PKS) §-le 73 lg 1.

Kostja vastuväited hagile

Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja viitab

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadusele. Vastavalt nimetatud PKS § 213, kui abielu lahutati

enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem

kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.

Kohtuotsus poolte abielu lahutamisest jõustus 23.03.2004 aastal, seega enne PKS jõustumist.

Seisuga 23.03.2004 aasta isikute ringi, kellel oli õigus saada abikaasalt elatist pärast abielu

lahutamist reguleeris 01.01.1995 jõustunud PKS (edaspidi varem kehtinud PKS) § 22.

Hagiavaldusele lisatud dokumentidest on näha, et hageja invaliidistus pärast abielu lahutust

kostjaga ja abielu poolte vahel kestis märkimisväärselt vähem kui 25 aastat. Seega ei anna

varem kehtinud PKS § 22 hagejale õigust saada kostjalt elatist.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tööõnnetuse akti, mis koostatakse töötaja kukkumise korral.

Tegelikult kukkus hageja mitte füüsilist tööd tehes vaid raskes alkoholijoobes olles. Kostjaga

abielu ajal sai hageja kaks korda Wismari meditsiinilist abi ja mõlemal korral kodeeris

alkoholi sõltuvuse vastu. Hageja ei ole kunagi kostjat ülal pidanud. Kogu poolte kooselu on

kostja töötanud ja ennast ülal pidanud. Pooltel ei ole ühiseid lapsi.

Poolte vahelise abielu lahutamise põhjus ei olnud hageja tervis vaid hageja lahkumine pere

juurest aprillis 2002 aastal ja kooselu alustamine teise naisega (XXX). Kostjale on teada, et

Hageja ja XXX kooselu ajal sündis neil tütar XXX. Rahvastikuregistri väljavõttest on näha,

et hageja on registreeritud kahe lapse isaks (XXX ning XXX) kellelt on tal õigus saada elatist.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 100 eurot ja elatise võlgnevuse ühe

aasta eest summas 1200 eurot, kuna 2010 tuvastati hagejal töövõime kaotus ning alates 2012

tuvastati hagejal töövõime kaotus 80%.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 213 kohaselt, kui abielu lahutati enne

käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud

õigust. Tallinna Linnakohtu otsusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXX Vene Föderatsiooni

saatkonna konsulaadis ja lahutati 23.03.2004 otsusega (tl 5). Sellest tulenevalt tuleb

kohaldada kuni 30.06.2010 kehtinud PKS-i.

Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 22 lg 1 kohaselt abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal

on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja

kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 16 lg 1 kohaselt on püsival töövõimetusel

kaks astet, so täielik töövõimetus ja osaline töövõimetus. RPKS § 16 lg 5 ja 6 kohaselt vastab

täielikule töövõimetusele töövõime kaotus 100 protsenti ja osalisele töövõimetusele vastab

töövõime kaotus 10–90 protsenti.

Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 26.10.2005 väljavõtte ambulatoorsest kaardist nr

XXX, mille kohaselt hagejat opereeriti 24.10.2005; väljavõtte 10.04.2007 ambulatoorsest

kaardist nr XXX, mille kohaselt hagejat opereeriti 09.04.07. Kohtule esitatud 11.06.2007

arstliku ekspertiisi otsuse nr 351894 kohaselt pikendati hageja haiguslehte. SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla 12.06.2012 haigusloo väljavõtte kohaselt opereeriti hagejat 08.06.2012.

Kohus jätab nimetatud tõendid arvestamata, kuna elatise väljamõistmise aluseks on

töövõimetus ja nimetatud tõendid ei tõenda töövõimetust.

08.01.2008 arstliku ekspertiisi otsuse nr XXX kohaselt ei tuvastatud XXX püsivat

töövõimetust.

Sotsiaalkindlustusameti

Põhja

Pensioniameti

Tallinna

Büroo

Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti Tallinna Büroo otsuse nr XXX kohaselt tuvastati

hageja töövõime kaotuse protsent 40% alates 03.11.2010. 13.12.2010 puude raskusastme ja

lisakulude mittetuvastamise otsuse nr XXX kohaselt lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja

ühiskonnaelus

osalemisest

hagejal

puuet

ei

esine.

Sotsiaalkindlustusameti

Põhja

Pensioniameti Tallinna Büroo 14.11.2011 otsuse nr XXX kohaselt on hageja osaliselt

töövõimetu, töövõime kaotuse protsendiga 40% ja 15.11.2011 otsuse nr XXX kohaselt

tuvastati hagejal keskmine puue. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna Büroo

29.05.2012 otsuse nr XXX kohaselt on hageja osaliselt töövõimetu alates 27.04.2012,

töövõime kaotusega 80%. 29.05.2102 otsuse nr XXX kohasel tuvastati hagejal raske puue.

Sotsiaalministri 23.09.2008 määruse nr 57 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse

ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu“ § 8 lg 1

kohaselt püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev,

välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal püsiv töövõimetus 03.11.2010. Tulenevalt asjaolust, et

poolte abielu lahutati XXX, siis hageja töövõimetus tekkis pärast poolte abielu lahutamist ja

kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 22 lg-s 1 eeldused elatise välja mõistmiseks ei ole täidetud.

Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 22 lg 3 alusel, kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on

lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav

abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud

lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohtule esitatud 27.02.2004

kohtuotsusest nähtuvalt kestis poolte abielu peaaegu 10 aastat. Sellest tulenevalt ei ole

täidetud ka kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 22 lg 3 sätestatud eeldused.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik