1-14-10216/24 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-10216 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi P.U süüdistuses KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. veebruari 2015 otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni buse ja määruskae esitaja Süüdistatav P.U Süüdistatav

P.U , isikukood: XXX, varem kriminaalkorras karistatud. Prokurör Ringkonnaprokurör Lauri Talumäe Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava P.U apellatsioon tema KarS § 424 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 05. 02. 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-10216 muutmata ja süüdistatava P.U määruskaebus menetluskulude väljamõistmise osas rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. , et juhtis P.U on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles tahtlikult 15.06.2014 kella 21.59 ajal Harjumaal Tallinnas Rahu teel, suunaga Peterburi tee poole, mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,52 mg/l, laiendmääratusega +/-

0,14 mg/l, lugedes lõplikuks tulemuseks 1,38 mg/l). Seeläbi rikkus P.U liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega pani P.U toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Maakohus tunnistas P.U süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistas kuud. teda vangistusega 9 (üheksa) KarS § 65 lg 2 alusel suurenda mõistetud karistus s t eelmise - 09.08.2012.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

11 kuu 13 päeva võrra, mõistes osa - - liitkaristuseks 1(üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luge karistuse kandmise alguseks P.U kahtlustatavana s kinnipidamise a s.o 15.06.2014.a. ja Tõkend tühista kohtuotsuse jõustumisel. i, vahistamine, s

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtt lisakaristusena P.U´lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus is e

3 (kolmeks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel P.U 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõust kohustas

umisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeri mootorsõiduk s kuriteo toimepanemise vahendi i Volkswagen

Golf registreerimismärgiga , mis asub koos registreerimistunnistuse ja võtmetega XXXXXX Rahumäe tee 6/1 Tallinn. Sõidukis olevad P.U isiklikud asjad tagastas pärast kohtuotsuse jõustumist P.U´le. M

õistis P.U´lt välja sundraha 585.- (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätt osutatud õigusabi eest summas is kaitsjatasu eeluurimisel ja kohtus

264.- eurot riigi kanda. M s, et sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse äära jõustumisest arvates.

APELLATSIOON:

3. Süüdistatav palub tühistada Harju Maakohtu otsus. Kokkulepe ei olnud kooskõlas tema tegeliku tahtega teda ja s . Prokurör hirmutas eletas ebaõigesti, et tema suhtes KrMS § 341 lg 5 ei kehti. Võttis hirmust kokkuleppe vastu. Üldmenetluses saaks ta end paremini kaitsta karmi karistuse ja üle jõu käivate rahaliste nõuete vastu.

MÄÄRUSKAEBUS:

4. Süüdistatav palub teda täielikult vabastada menetluskulude tasumisest. Ta ei saa invaliidsuse tõttu vangistuses viibides tööl käia, seega kindel sissetulek puudub. Ka vabaduses jagub talle invaliidsuspensionist vaid hädapäraste asjade soetamiseks, mistõttu pole inimlik temalt menetluskulusid välja mõista.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on KrMS 9 peatüki 2 jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme üüdistatav ja kaitsja . S

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Süüdistatav on apellatsioonis sisuliselt märkinud, et kohus on rikkunud menetlusõigust kuna kokkuleppe sõlmimine ei oln Seega on süüdistatav viidanud ud tema vaba tahe. kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisele, mille osas KrMS § 318 lg 4 apellatsiooniõiguse annab. Samas aga kolleegium, tutvudes nii kriminaalasi materjalidega, kokkuleppega, kohtuotsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Vastavalt kriminaalasja materjalidele on 01.12.2014 aastal prokurör, süüdistatav ja kaitsja sõlminud kokkuleppe, kus on nii süüdistuse sisu, kui ka toimepandule antud kvalifikatsioon kui kokkulepitud karistuse liik ja määr ära toodud. Samuti on kokkuleppes esitatud kahtlustatava õigused kokkuleppemenetluses ja menetluse tagajärjed ( t.lk.77-78).

05.02.2015 aastal toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt / t.lk. 16/ on süüdistatav kinnitanud, et saab aru milles teda süüdistatakse, tunnistab oma süüd. Kokkuleppe sisu on arusaadav, on kokkuleppega nõus, jääb kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult, keegi teda sundinud ei ole.

Ka kaitsja, kes osales ka kokkuleppe sõlmimisel, on jäänud kokkuleppe juurde, seejuures kinnitanud

et P.U sõlmis kokkuleppe vaba tahte alusel. P.U oli enne viimast kohtuistungit võimalus kahe kuu jooksul loobuda kokkuleppest,

kuid süüdistatav nii ei toiminud. ohtuistungil, mis toimus kaitsja osavõtul, Ka k oli süüdistataval, poolt nõupidamistuppa minemist võimalik enne kohtu , loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. Maakohtu otsus vastabki sõlmitud kokkuleppele ning asjaolu, et süüdistatav pärast maakohtu otsust soovib kokkuleppest loobuda pole käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Apellatsioonis tehtud viide KrMS § 341 lg 5 pole asjakohane, kuna mõistetav karistus tulenes kokkuleppest, mis omakorda o li prokuratuuri, kaitsja ja süüdistatava poolt varem kokku lepitud.

Erinevalt kokkuleppemenetlusest pole üldkorras arutatavas kriminaalasjas süüdistataval võimalust karistusmäära osas läbirääkimisi pidada.

Ringkon esitatud apellatsioon on ilmselt nakohus asub üksmeelselt seisukohale, et põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

.

6. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule seadusliku võimaluse jätta osa menetluskulusid riigi kanda.

Maakohtu istungil on k ning ka aitsja palunud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist väljamõistmise ajatamist. Süüdistatav ei ole maakohtus menetluskulusid puudutavas osas mingeid taotlusi esitanud. Maakohus ongi otsuses, juhindudes KrMS § 180 lg 3, põhistatult osa menetluskulusid ja nimelt õigusabi osutamisega seotud kulud jätnud koguulatuses riigi kanda. Ainukeseks väljamõistetavaks menetluskuluks on sundraha. KrMS § 313 lg 1 p 7 alusel Samuti on kohus menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega pikendanud 12 kuu võrra. Seega on kohus rahuldanud. täielikult kaitsja poolt esitatud taotluse Täies ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist KarS § 180 lg 3 ei võimalda, mistõttu P.U sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu.

J - Harju Maakohtu uhindudes KrMS § dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium

15.02.2015 otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Sten Lind