1-10-15276/299 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-10-15276

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. märtsil Jõhvi 2015 kohtumajas Kohtuasja number 1-10-15276 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.03.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu I.V, isikukood XXX, xxx Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76, § 761 : ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.V

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materja kinnipeetava I.V tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 7 aastat. Karistuse kandmise algus 14.06.2010 ja lõpp 13.06.2017.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.02.2015.

Kinnipidamisasutusest I.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva kahepere elamuga. Majaosas asub 5 tuba, olemas ahiküte ja pesemisvõimalused ning kinnipeetaval on oma tuba. Isik lõpetas 9. xxxx, kuid vahistati teisel kursusel. Kinnipidamisasutuses on omandanud keskhariduse. Vanglas

2(5)

on läbinud järgnevad sotsiaalprogrammid: xxx; sotsiaalsete oskuste treening. Osaleb alates

19.01.2015 vanglas majandustöödel. Varasemalt ei ole isik ametlikult töötanud, mitteametlikult töötas . Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes kesklao laotöölise xx xx

ametikohal.

Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja vend, kellega suheldakse telefoni ja kirja teel ning toimuvad kohtumised. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Viru Vangla toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ema, isa ja vend, kellega on kinnipeetaval lähedastest

suhted head ning toetavad. Isik omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kuritegu on toime pandud grupis. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt elama asuda aadressile xxx on kahe pere elamuga. Isiku vanematele kuuluvas majaosas on 5 tuba, ahiküte, pesemisvõimalused.

Kinnipeetavale kuulub oma tuba, eluase on püsiv. Kinnipeetava vanemad on ametliku tööga hõivatud ja nad on nõus isikut pärast vabanemist majanduslikult toetama. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav I.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Prokurör on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks

I.V jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.06.2017. Seega nõustub prokurör Viru Vangla poolt 04.02.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta.

Eeltoodu alusel toetab prokuratuur I.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Kaitsja andis arvamuse, et süüdimõistetu puhul on täidetud kõik tingimused, mille esinemisel on põhjendatud isiku vabastamine enne tähtaeda. Tal on lähedaste toetus, elu ja töökoht, tal on

-

läbitud mitmed sotsiaalprgrammid, lõpetatud on kool, vanglas ta töötab, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ära kantud on karistusest üle poole. Seega on alust arvata, et karistuse eesmärgid on täidetud ja edasine vangistus ei ole konkreetsel juhul põhjendatud.

I.V selgitas, et ta taotleb enda vabastamist. Ta kahetseb sügavalt oma tegu, andnud sellele oma taunitava hinnangu ja on kindel, et sellist asja tema elus enam ei kordu

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega ku arvamust, leiab, et I.V

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . põhjendatud

KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ja pani toime esimese astme tahtliku kuriteo, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

KarS § 761

lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS -

§ s 76 sätestatut.

3(5)

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

4 alusel, k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu

– tema käitumist isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu lõpetas xxx xxx, kuid vahistati teisel kursusel. Kinnipidamisasutuses on omandanud keskhariduse. xx. Mitteametlikult töötas ettevõtetes

Karistusregistri andmetel on karistatud kannab süüdimõistetu kriminaalkorras ühel korral ja toimepandud kuriteo eest vanglakaristust. v Käesoleval hetkel kannab isik karistust õõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega - . isiklik toimik I osa 97-110), röövimine Kohtuotsusest nähtub ( tl

et süüdimõistetu tungis koos teise isikuga võõra vara hõivamise eesmärgil elumajja, tekitades peale sattunud majaperemehele eluohtlikke vigastusi. Sealjuures võeti majast kaasa erinevaid vallasasju ja sularaha. Sealjuures nähtub kohtuotsusest, et röövimine oli toime pandud süüdimõistetu poolt varem etteplaneeritud tegevusena ja isikud tegutsesid üheskoos otsese tahtlusega. Kannatanu isik oli 77-aastane. Kar (kinnipeetava isiklik istusregistri väljavõttest nähtub toimik I kd, I osa, tl 5-7) 9-l korral: 1-

, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud l korral KarS §

262 alusel (avaliku korra rikkumine), 2-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 4-l korral Tubakaseaduse alusel, 2- . Viru Vangla iseloomustuse kohaselt l korral Alkoholiseadus § 71 alusel kuritegude dünaamika puudub kuna isik on ühel korral kriminaalkorras karistatud ja kannab selle eest karistust.

Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et isik osaleb vangistuses alates 19.01.2015 kuni käesoleva ajani majandustöödel. Samuti on isik kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammid viha juhtimine;

suitsetamisest loobumise sotsiaalprogramm ja sotsiaalsete oskuste treening. Ühtlasi on isik kinnipidamisasutuse omandanud keskhariduse. Distsiplinaarkaristused puuduvad. s

Kohus peab vajalikuks viidata ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus pidamisasutuses, mis positiivselt isiku head käitumist kinni iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseel.

Kohus võtab küll arvesse asjaolu, et süüdimõistetu on esitanud taotluse isikut tõendava dokumendi saamiseks (isiklik toimik II osa, innipeetaval tl 122), kuid käesoleval hetkel tuleb tõdeda, et k puudub . kehtiv isikut tõendav dokument Kuna taotlus on siiski esitatud,, ei näe kohus süüdimõistetu puhul riski seoses idikut tõendava dokumendi saamisega.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx-xx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et tegemist on kahe pere elamuga, millest üks majaosa kuulub kinnipeetava vanematele. Majaosas on 5 tuba, ahiküte, pesemisvõimalused. Kinnipeetavale kuulub oma tuba, eluase on püsiv. Isikule on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx ametikohal, esitatud on garantiikiri. Isikul on toetav lähivõrgustik perekonnaliikmete (ema, isa, vend) näol, mida kohus arvestab kui asjaolu, mis teatud määral maandavad uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus märgib, et töökogemus, lähedaste toetus ja elukoht oli isikul ka enne vangistust. Seega ei ole nimetatud asjaolud väga kaalukad uue kuriteo toimepanemise riski maandamisel.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani koos teise isikuga toime süüdimõistetu väga raske vägivaldse kuriteo väärteokorras karistatud ), korduvaid karistusi (isik on 9-l korral), ei

ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kuigi

4(5)

kuriteo toimepanemise ajal oli isik alaealine, tema puhul on tegemist esimese kriminaalkaristusega, on kohus seisukohal, et ei ole õigustatud kergekäeliselt vabastada isikut, kes on toime pannud raske, vägivaldse, ette planeeritud kuriteo eaka inimese suhtes.

Viru Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates nähtub

19.01.2015 tööle majandustöödel. Samuti on isik vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid viha juhtimine; suitsetamisest loobumise sotsiaalprogramm, sotsiaalsete oskuste treening ja omandanud keskhariduse. See tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Isiku atud, samuti ei oleks ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riiv tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtuotsusest nähtub, et isik pani kuriteo toime, kuna oli majanduslikes raskustes ja otsustas võlgadest vabanemiseks saada majanduslikku kasu kuritegelikul teel. eaka Süüdimõistetu tarvitas kannatanu suhtes vägivalda, millest tuletab kohus süüdimõusteti teo erilist küünilisust Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks . on muuhulgas näidata ühiskonnale, et raske, vägivaldse kuriteo, toimepanemine on eriti taunitav ning t reaalses vangistuses ning oob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetav 13.06.2017 miseks on veel natuk aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e üle kahe

piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kuigi isik eitab suhtlemist kuriteokaaslasega, nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid

, mis võib mõjutada isiku käitumist vabaduses.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi süüdimõistetu d. Kohus hindab pingutused

kinnipidamisasutuses ( , sotsiaalprogrammide viha juhtimine; suitsetamisest osalemine tööhõives

loobumise sotsiaalprogramm, sotsiaalsete oskuste treening, keskhariduse omandamine) küll kiiduväärseks ja loeb posiivseks asjaolu, et tal on vabaduses perekonnaliikmete toetus ja kindel töökoht ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks , kuid leiab, et nimetatud asjaolud

piisav. Isik, kes pani toime raske kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, § 761, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.V temale Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

5(5)

/ Inna Kirsipuu kohtunik