Legislator Case Law & Legislation
2-12-40839/39 AI generated

2-12-40839/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-40839/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus jättis 09.04.2013 otsusega rahuldamata Fortis Kapital OÜ hagi TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu hüvitise väljamõistmiseks ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 09.04.2013 otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud Fortis Kapital OÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsus jõustus 17.09.2014, mil Riigikohus otsustas mitte võtta menetlusse OÜ Fortis Kapital kassatsioonkaebust. Kassatsiooniastme menetluskulud jättis Riigikohus OÜ Fortis Kapital kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-12-40839/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Lisaks võib TsMS § 162 lg. 4 kohaselt kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Harju Maakohtu menetluses oli TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) hagi kostja vastu vara välistamiseks tsiviilasjas nr 2-07-45149. Hagi esemeks olid muu hulgas ka käesoleva tsiviilasja esemed. Kuivõrd tsiviilasjas nr. 2-07-45149 oli kostja esindajaks samuti adv. Martin Tälli, siis oli esindaja juba käesoleva tsiviilasja aluseks oleva pankrotimenetluse asjaoludega tuttav ning on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik mõista hagejalt välja topelt kulud.

Keywords

AI generated
obligation to advance costs party costs of attorney legal adviser fault of counsel proof of legal aid legal representation costs
AI generated
2-19-7492/10
M. esitas Viru Maakohtule avalduse füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. 05.06.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengki. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.06.2019 kohtule ajutise aruande, mille kohaselt on võlgnikul pankades rahalisi vahendeid kokku 63,91 eurot. Võlgniku omandis ei ole kinnisasja ega registreerimisele kuuluvaid vallasasju, puuduvad maksuvõlgnevused ja võlgniku suhtes ei toimu täitemenetlusi. Võlgniku ainsaks varaks, mille arvelt tasuda võlgnevusi, on töötasu AS X. Võlgniku kinnitusel on brutotasu 700 eurot kuus, mis on arvestades tulumaksuvabastust 500 eurot kuus netotasuna
2-19-2294/9
P. esitas 12.02.2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Kohtuasja number 2-19-2294 Määruse tegemise aeg ja koht Tiia Kalaus (Soola 3 51004 Tartu tel 7407 662; 504 6694 e-post: tiia.kalaus@civilex.ee)
2-13-60247/6
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2014.a kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-60247 Tsiviilasi XXXX`i avaldus pankroti väljakuulutamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.01.2014.a Menetlusosalised Võlgnik (avaldaja): XXXX (isikukood XXXX, aadress XXXX, e-post: XXXX) Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (e-post peeter.sepper@haldur.eu)
2-22-4332/12
D.M. esitas 24.03.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. 14.04.2022 määrusega nimetas kohus D.M. ajutiseks pankrotihalduriks V.E. Arvestades kohustustest vabastamise perspektiivi loobus D.M. 11.05.2022 kohtuistungil pankrotiavaldusest. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldusest loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi ja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 13 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (13 pooltundi) tuleb V.E. tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Kohus leiab, et kuna D.M. näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so O.Õ.F.
2-18-3911/11
Viru Maakohtu 17.04.2018. a määrusega kuulutati välja M U pankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Tiia Kalause. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 04.05.2018. a, kus kinnitati pankrotihaldur.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-12-40839 Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2015, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Kohtuasi Fortis Kapital OÜ hagi TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.11.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Fortis Kapital OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Fortis Kapital OÜ (RK 10837710), lepinguline esindaja adv. Siim Roode Kostja TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja adv. Martin Tälli Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 17.11.2014 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebe kord

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohus jättis 09.04.2013 otsusega rahuldamata Fortis Kapital OÜ hagi TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu hüvitise väljamõistmiseks ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsusega jäeti Harju Maakohtu 09.04.2013 otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud Fortis Kapital OÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsus jõustus 17.09.2014, mil Riigikohus otsustas mitte võtta menetlusse OÜ Fortis Kapital kassatsioonkaebust. Kassatsiooniastme menetluskulud jättis Riigikohus OÜ Fortis Kapital kanda.

2(5) Kostja avaldus

2. Kostja esitas 16.10.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 5655 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja kinnitas, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

Hageja vastuväited

3. Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kuivõrd kostjaks on pikaajalise kogemusega pankrotihaldur Ly Müürsoo, on kostjal lepingulise esindaja olemasolu põhjendamatu. Arvestades asja keerukust on kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud kulud õigusabile ilmselgelt ülepaisutatud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt ning mõistis välja menetluskuludena hagejalt kostja kasuks 5395 eurot.

5. Kohus leidis, et arvestades asja keerukust, on kostjal lepingulise esindaja olemasolu põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 43,5 tundi.

6. 18.12.2012 hagiavalduse ja lisade analüüs, kostja 27.12.2012 vastuse koostamine, tsiviilasja nr. 2-07-45149 materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, kostja vastuse täiendamine lähtuvalt kliendilt saadud juhistest. Esindaja ajakulu 5,5 tundi. Kulu õigusabile seega 5,5 x 130 = 715 eurot.

7. Kostja 27.12.2012 vastuse koostamine, nõupidamine kliendiga, menetlusdokumendi täiendamine kliendi kommentaaridele tuginevalt. Esindaja ajakulu 2 tundi. Kulu õigusabile seega

2 x 130 = 260 eurot.

8. Hageja 12.02.2013 menetlusdokumendi analüüs, kliendile olukorra selgitamine. Esindaja ajakulu 1,5 tundi. Kulu õigusabile 1,5 x 130 = 195 eurot.

9. Hageja 12.02.2013 menetlusdokumendile vastuseks kostja 08.04.2013 vastuse koostamine, tsiviilasjade 2-07-45149 ning 2-11-9540 materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga asjaolude selgitamiseks. Esindaja ajakulu 6,5 tundi. Kulu õigusabile 6,5 x 130 = 845 eurot.

10. Harju Maakohtu 09.04.2013 otsuse analüüs, kliendiga nõupidamine. Esindaja ajakulu 1 tund. Kulu õigusabile seega 1 x 130 = 130 eurot.

11. 17.06.2013 Fortis Kapital OÜ apellatsioonkaebuse analüüs, vastuse koostamine, kliendiga nõupidamine asjaolude selgitamiseks. Esindaja ajakulu 5,5 tundi. Kulu õigusabile seega 5,5 x

130 = 715 eurot.

12. Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2013 kohtumääruse analüüs, nõupidamine kliendiga. Esindaja ajakulu 1 tund. Kulu õigusabile seega 1 x 130 = 130 eurot.

13. 07.02.2014 Fortis Kapital OÜ määruskaebuse analüüs ning sellele vastuse koostamine, nõupidamine kliendiga. Esindaja ajakulu 5,5 tundi. Kulu õigusabile seega 5,5 x 130 = 715 eurot.

14. Riigikohtu 26.03.2014 määruse analüüs, menetlusliku olukorra analüüs ja kliendile selgitamine. Esindaja ajakulu 1 tund. Kulu õigusabile seega 1 x 130 = 130 eurot.

15. Kostja 22.04.2014 vastuse koostamise tarbeks tsiviilasja nr 2-07-45149 materjalide täiendav analüüs ja tsiviilasja nr 2-07-45149 toimikuga tutvumine, kliendiga nõupidamine asjaolude selgitamiseks. Esindaja ajakulu 5 tundi. Kulu õigusabile seega 5 x 130 = 650 eurot.

16. 22.04.2014 täiendava vastuse koostamine Fortis Kapital OÜ apellatsioonkaebusele. Materjalide (s.h Fortis Kapital OÜ poolt viidatud tsiviilasja nr 2-07-45149 toimikus olevate materjalide) analüüsimine. Esindaja ajakulu 6 tundi. Kulu õigusabile seega 6 x 130 = 780 eurot.

17. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 kohtuotsuse analüüs ning kliendile menetlusliku olukorra selgitamine. Esindaja ajakulu 1 tund. Kulu õigusabile seega 1 x 130 = 130 eurot.

18. 30.06.2014 Fortis Kapital OÜ kassatsioonkaebuse analüüs ning kliendile ülevaate esitamine. Esindaja ajakulu 2 tundi. Kulu õigusabile seega 2 x 130 = 260. eurot.

3(5)

19. Kostja kassatsiooniastmes kantud kulud ei ole põhjendatud. Kostja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud on olnud ennatlikud ja mittevajalikud. Toimiku materjalidest nähtub, et Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu (tlk 208). Toimiku materjalidest ei nähtu, et Riigikohus oleks andnud kostjale aega kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks. Kostjal ei olnud põhjust esitada vastukassatsioonkaebust (ja teha selleks kulutusi) enne, kui oli selge, et kassatsioonkaebus on nõuetekohane ja et seda ka menetletakse (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-162-13). Seega oleks kostja pidanud enne kassatsiooniastmes toimingute tegemist ära ootama, kas hageja kassatsioonkaebus Riigikohtu poolt menetlusloa saab.

20. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja toimingute kestvuse on põhjendatud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Arvestades asja keerukust ja kestvust ning vandeadvokaat Martin Tälli kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 130 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu).

21. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 41,5 tundi ning menetluskulu kokku 5395 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 260 euro ulatuses.

Määruskaebus

22. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta kostja avaldus rahuldamata ning poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Alternatiivsena määrata kostja kantud menetluskulude maksimaalseks suuruseks 1885 eurot.

23. Hageja jääb selle juurde, et kostja seaduslikul esindajal pankrotihaldur Ly Müürsool on suur ja pikaajaline kogemus pankrotihaldurina tegutsemisel, seega ei ole põhjendatud, et kostja kasutas käesoleva vaidluse puhul lepingulise esindaja teenuseid. Kostja seaduslikul esindajal on piisavad õigusteadmised esindamaks kostjat kohtumenetluses. Lisaks ei ole tegemist ka õiguslikult mahuka ning keeruka vaidlusega, mis eeldaks vandeadvokaadi teenuste kasutamist.

24. Lisaks võib TsMS § 162 lg. 4 kohaselt kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Harju Maakohtu menetluses oli TKE Kinnisomandi OÜ (pankrotis) hagi kostja vastu vara välistamiseks tsiviilasjas nr 2-07-45149. Hagi esemeks olid muu hulgas ka käesoleva tsiviilasja esemed. Kuivõrd tsiviilasjas nr. 2-07-45149 oli kostja esindajaks samuti adv. Martin Tälli, siis oli esindaja juba käesoleva tsiviilasja aluseks oleva pankrotimenetluse asjaoludega tuttav ning on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik mõista hagejalt välja topelt kulud.

25. Arve nr. 130005-MK ei kuulu kostjale täies ulatuses hüvitamisele. Kostja kulutas kokku 7,5 töötundi hagiavaldusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks hagiavaldusele. Arvestades asjaolu, et esindaja on juba varasemalt tsiviilasja asjaoludega tuttav, siis on vastuse koostamisele kulutatud aeg ebamõistlik ja ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Hagi ei olnud ka väga mahukas, seega ei saanud sellega tutvumine võtta kaua aega. Seetõttu oleks antud dokumendi koostamise mõistlik kulu 4 tundi.

26. Arve nr. 130205-MK puhul kulutas kostja esindaja ebamõistlikult kaua aega hageja 12.02.2013 vastusega tutvumise peale. Tegu ei olnud mahuka ega õiguslikult väga keeruka dokumendiga. Mõistlik ajakulu on 0,5 tundi.

27. Arve nr. 130475-MK puhul kulutas kostja õigusabile 6,5 tundi, mis sisaldab vastuse esitamist juba eelnevalt 1,5 tundi tutvutud hageja menetlusdokumendile. Ühtlasi kulutas esindaja ebamõistlikult palju aega tsiviilasjade nr. 2-07-45149 ja 2-11-9540 materjalide analüüsiks. Nimetatud asjades oli esindajaks ka adv. Martin Tälli ning ta oli materjalidega tuttav juba varasemalt. Põhjendatud kulu 12.02.2013 menetlusdokumendi koostamiseks saab olla maksimaalselt 2 tundi.

28. Arvel nr. 130475-MK on kulutatud 1 tund tutvumiseks Harju Maakohtu 09.04.2013 otsusega. Kohtu põhjendused nimetatud otsuses ei olnud väga mahukad ning hageja ja kostja

4(5) seisukohtadega oli kostja esindaja juba varasemalt kursis, millest tulenevalt on mõistlik ajakulu otsusega tutvumisel 0,5 tundi.

29. Kostja kulutas tulenevalt arvest nr. 130698MK 5,5 tundi apellatsioonkaebuse analüüsile ning sellele vastuse koostamisele. Mõistlikuks ajakulu on 2,5 tundi.

30. Arvest nr. 130296MK tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2013 kohtumäärusega tutvumise puhul mõistlikuks ajakuluks 0,5 tundi.

31. Arve nr. 1404016MK puhul kulutas kostja 5,5 tundi määruskaebuse analüüsiks ning sellele vastuse koostamiseks. Kuivõrd määruskaebus polnud väga mahukas ega õiguslikult väga keerukas, on põhjendatud kulu maksimaalselt 2 tundi.

32. Arvel nr. 1405023MK on esindaja ajakuluks kokku 11 tundi, kui esindaja tutvus veelkord tsiviilasja nr. 2-07-45149 materjalidega ning koostas täiendavat vastust apellatsioonkaebusele. Mõistlik ei ole nõuda vastaspoolelt välja kulusid, mis seonduvad tsiviilasja nr. 2-07-45149 materjalidega tutvumisega. Esindaja on nende materjalidega juba eelnevalt tuttav ning nendega sellises mahus tutvumise ajakulu käesolevas menetluses ei ole põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks seoses apellatsioonkaebusele vastamisega on 3 tundi.

33. Vastavalt arvele nr. 1406023MK kulutas kostja esindaja 1 tunni Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtu otsus ei olnud väga mahukas. Esindajal kulus ka Harju Maakohtu otsusega tutvumiseks 1 tund. Seega ei saa olla otsusega tutvumiseks kulunud aeg suurem kui 0,5 tundi, kuivõrd ta oli hageja, kostja ja maakohtu seisukohtadega juba varasemalt kursis.

34. Harju Maakohus leidis õigesti ja põhjendas ammendavalt, et kostja kassatsiooniastmes kantud kulud ei ole põhjendatud.

Vastuväited

35. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

36. Kolleegium leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

37. Hageja tuginemine TsMS § 162 lõikele 4 on põhjendamatu. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei vaata kohus asja sisuliselt läbi, vaid lahendab menetluskulude kindlaksmääramise avaldust vastavalt sellele, kuidas jõustunud kohtuotsusega menetlusosaliste vahel menetluskulud on jaotatud. Menetluskulude hüvitamine toimub kulude jaotuse kohta tehtud lahendi alusel. Harju Maakohtu 09.04.2013 otsusega jäid menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsusega jäi maakohtu 09.04.2013 otsus muutmata ning ka apellatsioonimenetluse menetluskulud jäid hageja kanda. Riigikohus jättis 17.09.2014 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

38. Tegemist oli keerulise õigusliku vaidlusega, mille viitab asjaolu, et asi läbis kõik kolm kohtuastet. Kuigi Ly Müürsoo on pikaajaliselt pankrotihaldurina tegutsenud, tuleb arvestada sellega, et kohtumenetlus ei keskendunud ainult pankrotimenetluse alasele praktikale ega pankrotiõiguse küsimustele, vaid eelkõige tsiviilõiguse teoreetilistele küsimustele, nagu aegumise arvestamise ja peatumise põhimõtted, erinevat liiki vindikatsiooninõuete eristamise küsimused, küsimused jõustunud kohtulahendi mõjust vaidluse poole eriõigusjärglase suhtes jne. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt lepingulise esindaja kasutamine oli vajalik ja põhjendatud.

5(5)

39. Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaidluse lahendamisel esines vajadus tutvuda ka tsiviilasja nr. 2-07-45149 toimikuga. Olgugi, et adv. Martin Tälli osales esindajana ka tsiviilasja nr. 2-07- 45149 menetluses, ei saa ta detailselt mäletada kõiki nimetatud asja materjale. Vaidlusest nähtuvalt oli vaja analüüsida asjas nr. 2-07-45149 esitatud asjaolusid ulatuses, milles need omasid tähendust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Kohtumenetluses seostas hageja oma nõude aegumistähtaja kulgemise väidetavat peatumist just nimelt tsiviilasjas nr. 2-07-45149 teostatud toimingutega.

40. Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Maakohus on käsitlenud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad kostja esindaja tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu Tiit Kollom Ande Tänav