4-14-7337/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

) (6

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-14-7337 (2440,14,002300) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Väärteoasi kaebemenetluses K.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri piirkondliku Jõhvi politseijaoskonna politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 15.08.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,14,002300 Menetlusalune isik K.A, isikukood XXX, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg

Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev vanemväärteomenetleja 10.02.2015 RESOLUTSIOON

VTMS § §

132 p 1, 133-135 alusel kohus

OTSUSTAS:

Jätta Jõhvi K.A kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 15.08.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,14,002300 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. õigust, peab ta sellest Viru Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooni

Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.02.2015. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes

vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst 3.03.2015. Kohtuotsus on kohtu kantseleis kättesaadav

) (6

jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä möödumisel (

30- htaja ehk) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri avariipolitseinik Xxx Xxx koostas 22.07.2014 väärteoprotokolli asjas nr 2440,14,002300 menetlusaluse isiku suhtes, mille kohaselt 5.03.2014 kell 20.45 Idaxx tn maja nr xx juures, liikudes xx tn xx suunas oma Virumaal, Jõhvi linnas,

sõiduautoga registreerimismärk xxx xxx ei veendunud menetlusalune isik enne liikuma hakkamist, et see ei ohusta teisi liiklejaid ja sõitis otsa teepeenral asuvale jalakäiale Xxx xxx, millega pani toime liiklusõnnetuse ja tekitas kehavigastuse. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (LS) § ning tema väärtegu oli kvalifitseeritud LS §

33 lg 2 p 8

223 lg 1 järgi.

Protokollis on märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 22

.08.2014.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi antud väärteoasjas

15.08

3 lg 1 alusel rahatrahv 150 .2014 otsuse, millega menetlusalusele isikule määrati LS § 22 trahviühikut ehk eurot ja LS § 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2

23 lg 2 kuuks.

Menetlusalune isik K.A esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab Ida prefektuuri 15.08.2014 otsuse.

Kaebuse põhjenduste kohaselt Xxx xx otsa teadlikult, vaid hoopis ei sõitnud menetlusalune isik

xx. xx hüppas menetlusaluse isiku auto kapotile, et takistada menetlusaluse isiku äraminekut.

5.03.2014 umbes kell 20.30 tuli menetusalune isik , xxx majas elavat tuttavat. Jõhvi külastada et Kui menetlusalune isik sisenes aeda, tungis talle kallale tundmatu naisterahvas, kes hakkas pärima, kes ta on ja mida siin teeb. Selline käitumine ehmatas menetlusalust isikut ning ta soovis aiast välja saada, kuid naisterahvas seisis aiavärava ees ja hoidis seda kinni Samal ajal lähenesid . K.A autole tundmatu mees ja naine. Menetlusalune isik väidab, et oli sunnitud ronima üle aia.

Tundmatu meesterahvas takistas temal autosse istumist. Kui K. lõpuks istus autosse, A

helistas ta oma Autos istu pojale ja teatas, et teda hoitakse vägivaldselt kinni. des märkas K. , A

et autot piiratakse eest ja tagant. Ta käivitas mootori, et ära sõita. Kuna need tundmatud isikud hakkasid autole lähenema, otsustas ta ära sõita. Tagurdas, et keerata teele. Sel ajal hüppas naisterahvas auto kapoti peale, et takistada tema ärasõitmist. K.A peatas auto. Meesterahvas tegi esiukse lahti ning hakkas K. käed roolist lahti rebima, samal ajal lüües teda, millega A

tekitas valu. K. püüdis nende eest ära sõita, kuid meesterahvas ei lasknud tal ust sulgeda A

ning rebis autovõtmed süütelukust. , et ei sõitnud kellelegi otsa Menetlusalune isik leidis ja palus tühistada tehtud otsus trahvi määramise ja juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Kohtuistungil 10.02.2015 jäi K. oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta A kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

) (6 KOHTU SEISUKOHT

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja esindaja ja uurinud asjas kogutud tõendid leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusalune isik ei vaidle vastu sellele, et ta viibis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, s.o 5.03.2014 kell 20.45 Jõhvis xx tn maja nr xxx juures, kuhu tuli oma autoga. Menetlusalune isik tunnistab ka seda, et sisenes xx maja territooriumile, kus sai ootamatult kokku temale tundmatu tunnistaja xx. x. Viimane hakkas pärima menetlusaluse isiku käest, kes ta on ja mida ta siin teeb. Tunnistaja xx. xx kohtuistungil antud on petnud tema ütlustest tuleneb, et tundmatu isik

emalt raha välja ning käitumine temale kahtlas sellega seoses tundus menetlusaluse isiku eks.

Sellest tingituna hakkas xx. xx K.A esitama K. le selliseid küsimusi. Selle peale üritas A-

lahkuda maja territooriumilt. xx. xx takistas tal seda eda kinni. , seistes aiavärava ees ja hoides s

Siis K. hüppas üle aia ja suundus oma auto poole. järgnes temale. Ülalmainitud A xx xx .

asjaolude osas menetlusaluse isiku ja tunnistaja xx. xx haakuvad omavahel. Tunnistaja xx ütlused

xx kinnitas, et tuli naise kutsel xxx maja juurde b ja nägi, et K. istu autosse ja kavatseb ära A

sõita. sõiduki taga. xx. xx kinnitab ka, et selle takistamiseks astus xx. xx auto ette ja xx. xx Kohus

loeb need asjaolud tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste alusel ning ei pea

vajalikuks sellel pikemalt peatuda

, vaid taandub , kuna vaidlusküsimus antud asjas ei käi selle üle sellele, edasi arenenud. kuidas sündmused on

Väärteo toimepanemine

Väärteoprotokollist tuleneva teokirjelduse järgi sõitis menetlusalune isik tunnistaja xx. Xxx otsa.

Kaebuses xx Xxx otsa, vaid hoopis ja kohtuistungil antud ütlustes väitis K. , et ei sõitnud U A xx. Xxx hüppas tema auto kapoti peale, kui K. tagurdas oma autoga, et sõita teele välja. A

Kohus leiab, et selles osas ei ole menetlu saluse isiku ütlused usaldusväärsed ning jätab need tõendite kogumist välja. Kohtu arvates ei ole K. ütlused A xx. Xxx poolt tema auto kapoti peale hüppamise osas eluliselt usutavad ning on vastuolus tunnistajate xx. Xxx ja xx. Xxx kohtuistungil antud Nimetatud tunnistajad kinnitasid, et xx. Xxx seisis paigas ütlustega.

menetlusaluse isiku auto ees. xx. Xxx oli menetlusaluse isiku auto taga. Nii K.A kui tunnistajate xx. Xxx ja xx. Xxx

ütlustest nähtub, et tunnistajad piirasid menetlusauluse isiku autot, et takistada temal sündmuskohalt lahkumist. K.A keeldus eelnevalt Uxx Xxx oma nime nimetamast ja selgituste andmast, mida ta sel ajal selles kohas teeb ning tunnistajad pidasid teda seotuks xxx majas elava xx. Xxx sega. emalt raha väljapetmi

) (6

K.A xx. Xxx ja kinnitasid oma ütlustes, et nad kutsusid välja politseid, kuna pidasid vastaspoole käitumist õigusvastaseks. Samas nähtub K. enda ütlustest (tunnistajate ütlused A seda ka kinnitavad), et ta püüdis sõita oma autoga sündmuskohalt minema, ootamata ära politsei saabumist. Selles kontekstis on loogilised ja eluliselt usutavad tunnistaja xx. Xxx ütlused, et ta vaid seisis K. auto ees, takistades sellega menetlusaluse isiku ära Mõistlikud ja A minekut.

usutavad on selles mõttes ütlused ja versioon, tunnistaja xx. Xxx millest tulenevalt ta vaid seisis

auto ees, et takistada K. auto sündmuskohalt lahkumist. See nõudis tunnistajalt tunduvalt A

väiksemaid pingutusi ning ei loonud tunnistajal selliseid riske, mis paratamatult kaasnevad liikuva auto kapoti peale hüppamisega. Seda kinnitab ka tunnistaja xx Xxx varasem sarnane .

käitumine üritas takistada K. aiast väljumist seistes aiavärava ees ja maja juures, kui ta A

hoides seda kinni.

K. kinnitas oma ütlustes, et peale poolt temalt auto võtmete äravõtmist ei A xx. Xxx

kasutanud Uxx Xxx ega Rxx Xxx

tema suhtes vägivalda vms. Nad kõik jäid ootama politsei saabumist. Kohtu arvates kinnitab see

, et nende tegevus oli täiendavalt tunnistajate ütlusi

suunatud vaid sellele, et takistada K.A sündmuskohalt lahkumist ning ei haaku menetlusaluse isiku ütlustega üliagressiivsest käitumisest ning tema auto kapotile xx. Xxx hüppamisest.

Tunnistajate poolt tema suhtes vägivalla kasutamise osas selgitas K. , A et see oli ka eraldi

kriminaalmenetluse emeks, kuid see xx. Xxx ja es lõpetati ära tõendite nappuse tõttu. Tunnistajad xx. Xxx eitasid menetlusaluse isiku suhtes füüsilise vägivalla kasutamist või tema ähvardamist ning kohus ei tuvasta selliseid asjaolusid.

Kohtu seisukohalt eluliselt usutavad tunnistaja xx. Xxx on mõistlikud, ja usaldusväärsed ütlused,

et i kui K. hüppas üle a a, istus autosse, käivitas mootori ja hakkas liikuma oli A xx. Xxx auto

ees ja menetlusalune isik sõitis temale otsa, millest xx. Xxx kukkus kapot ile, seejärel K.A

tagurdas autoga xx. Xxx teist korda otsa, millest xx. Xxx uuesti kukkus auto kapotile. ja sõitis

Neid xx. Xxx kinnitas ka tunnistaja Rxx Xxx. ütlusi

Siinkohal võtab kohus arvesse, et xx. Xxx ja xx. Xxx on elukaaslased. Samas iseenesest ei ole see aluseks nende ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Tunnistajate ütlused on üksikasjalikud, mõistlikud, eluliselt usutavad ning haakuvad omavahel ja olulises osas ka menetlusaluse isiku ütlustega, v.a otsasõidu asjaoludes ja tüli vastaspoole käitumise õiguspärasuse hinnangus.

Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka asjas kogutud ja kohtuliku arutamise käigus uuritud dokumentaalsed tõendid. Nii tuleneb liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saamise teatisest, et xx. Xxx sai 5.03.2014 xxx

, Jõhvi maja juures jalakäiana kerge vigastuse – põlvepõrutuse ja oli suunatud ambulatoorsele ravile (tl 41). Samuti patsiendikaardist nr xx tuleneb, et 5.03.2014 õhtul umbes 21.00 tänaval sai löögi autolt Xxx Xxx xxx maja juures, millest kukkus auto kapotile ja tundis valu vasakus põlves. l diagnoositi pindmine säärevigastus ja põlvekontusioon. Isik xx. Xxx

suunati perearstile, kirjutati ette säästev režiim ning vajadusel valuvaigisti ja ortopeedi konsultatsioon (tl 50-51).

Sündmuskoha olustiku osas tugineb kohus antud otsuse tegemisel ka sündmuskoha vaatlusprotokollile (tl 57, 58) ja fototabelitele (tl 52-53), mis kinnitavad K.A ja tema auto

) (6

ning xx. Xxx ja xx. Xxx , mis haakuvad menetlusaluse isiku ning paiknemist sündmuse ajal

tunnistajate xx. Xxx ja xx. Xxx . ütlustega

Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis on märgitud ajal, kohas ja tingimustel temale süüks arvatava väärteo toimepanemine.

Kohus ei tuvasta menetlusaluse isiku õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning menetlusosalised pole menetluse kestel sellele tuginenud.

Otsuse teinud Ida prefektuuri ametnik on pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvasta väärteomenetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetluse käigus.

Karistus

KarS § 56 lg test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt -

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K.A-le määrati karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot ja

LS § 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

23 lg 2

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid.

Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse, et K.A on seadnud ohtu ja põhjustanud kehavigastusi teisele liiklejale, temal kehtivat väärteokaristust ning on seitseteist

ainuüksi rahalise karistuse määramine ei avalda menetlusalusele isikule mõju, mistõttu lisaks põhikaristusele eb temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. tul

Tõepoolest, karistusregistri andmetest nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja otsuse K.A

tegemise kriminaalkaristus ja seitseteist millest oluline osa seisuga üks kehtivat väärteokaristust,

on liiklusala rtegude eest. ste vää Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja karistusregistri väljavõt e aktuaalsete andmetega, millest nähtuvalt on K. üks A t kehtiv kriminaalkaristus ja

kakskümmend üks kehtivat väärteokaristust

.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et K.A ei veendunud enne liikuma hakkamist, et see ei ohusta teisi liiklejaid ja sõitis otsa jalakäiale xx. Xxx, millega tekitas temale ettevaatamatusest tervisekahjustuse ning tegemist on väga ohtliku õigusrikkumisega, mille eest t

uleb määrata range karistus.

LS § 22 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 00 trahviühikuni või

3 lg 1 , aresti juhtimisõiguse äravõtmist kuue kuuni. LS § 223 lg 2 järgi saab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo eest lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 1 kuust kuni 3 kuuni.

K. le määratud põhikaristus 150 trahviühikut sanktsiooni keskmisele määrale, A-

vastab mistõttu peab kohus seda õiglaseks karistuseks ning ei näe alust selle muutmiseks. Samuti leiab

) (6

kohus, et antud juhul on õigustatud ka LS § 2 lisakaristuse määramine.

23 lg 2 alusel K.A-le

Menetlusalune isik on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et varasemad karistused ei pannud menetlusalust isikut seaduskuulekamalt käituma, ta pani toime raske õig jalakäia,

usrikkumise, milles sai kannatada

mistõttu on õigustatud antud juhul lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse määramine.

LS § 22 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmis ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega ka

3 lg 2 t

l K.A-le (2 kuud). Kohus leiab, et see lisakaristus isakaristus oli määratud keskmises määras

vastab K.A

süü suurusele ning ei näe alust selle muutmiseks.

Kohtunik Deniss Minzatov