Legislator Case Law & Legislation
3-14-52599/25 AI generated

3-14-52599/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-52599/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

27. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju

Legislator headnote

AI generated

3-14-52599/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 27. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju

Keywords

AI generated
language barriers language skills linguistic origin analysis translation right official language english-speaking Africa
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52599

Haldusasi

Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 23. septembri

2014. a vastuse nr 616/203-4 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas

5000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Pokrase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Pokras

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla

23. septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot.

2. Tartu Halduskohus vabastas 13. novembri 2014. a määrusega A. Pokrase riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel, võttis haldusasja menetlusse ning kohustas Viru Vanglat

esitama kirjaliku vastuse kaebuse kohta ja muud asjassepuutuvad tõendid. Viru Vangla

esitas 6. jaanuaril 2015 vastuse A. Pokrase kaebusele.

3. Tartu Halduskohus määras 8. jaanuari 2015. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus

menetluses ning täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 27. veebruar

2015. Ühtlasi teatas kohus, et teeb asjas lahendi kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 9.

märts 2015.

4. A. Pokras esitas 15. jaanuaril 2015 taotluse, milles ta palus saata talle 8. jaanuari 2015. a

määrus vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt ja raha tõlkimiseks arvel ei ole. Veel palus

A. Pokras anda talle tõlk või kohustada Viru Vanglat andma tõlk, et tõlkida vangla vastuväited

ja toimiku materjalid temale arusaadavasse vene keelde.

5. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2015. a määrusega rahuldamata A. Pokrase

15. jaanuari 2015. a taotluse menetlusabi võimaldamiseks 8. jaanuari 2015. a määruse ja Viru

Vangla 6. jaanuari 2015. a vastuse vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks. Kohus

märkis, et kaebaja 15. jaanuari 2015. a taotluse näol on tegemist menetlusabi taotlusega tema

vabastamiseks menetlusdokumendi tõlke kulude kandmisest halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kohtu hinnangul on kaebaja puhul tegemist maksejõetu

isikuga ning 13. novembri 2014. a määrusega kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest

maksejõuetuse tõttu HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel. Kohus viitas, et kaebaja on kirjutanud

haldusasjas nr 3-14-52160 Viru Vanglale eesti keeles 4. juulil 2014 ja 20. juulil 2014

taotlused. HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Kohus märkis, et HKMS § 81 lg 6 näeb ette ainult kohtuotsuse ja -määruse tõlkimise

võimaluse, kuid muude menetlusdokumentide, s.h taotluste, vastuste tõlkimist

menetlusosaliste soovil menetlusseadustik ette ei näe.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Pokras esitas 9. veebruaril 2015 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

6. veebruari 2015. a määrus tühistada ja rahuldada tema 15. jaanuari 2015. a taotlus tõlke

võimaldamiseks. A. Pokrase väitel valdab ta eesti keelt A1 algkategooria tasandil, mis ei

võimalda tal iseseisvalt vastuväiteid tõlkida. A. Pokras märgib, et kohtu poolt viidatud 4. juuli

2014 eestikeelne taotlus oli kirjutatud vangla P-2 osakonna valvurite abiga, kes valdavad nii

eesti kui ka vene keelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tõlgendanud kaebaja 15. jaanuari

2015. a taotlust menetlusabi taotlusena tema vabastamiseks menetlusdokumentide vene

keelde tõlkimise kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kaebaja taotles

menetlusabi korras halduskohtu 8. jaanuari 2015. a määruse ja Viru Vangla vastuse kaebusele

vene keelde tõlkimise kulude kandmisest vabastamist.

9. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab HKMS § 112. Lisaks on

menetlusabi andmisele seatud piiranguid ka kohtupraktikas, pidades vajalikuks menetlusabi

andmise põhjendatust kontrollida ka isiku õiguste kaitse vajalikkuse seisukohalt (nt

Riigikohtu 4. aprilli 2011. a otsus nr 3-3-1-7-11, p 17).

10. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel saab

lugeda tuvastatuks, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid menetlusdokumentide

tõlkekulude kandmiseks. Seega on kaebaja suhtes menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused täidetud. Arvestades kohtupraktikas välja toodud menetlusabi andmise piiranguid,

peab ringkonnakohus põhjendatuks käesolevas asjas hinnata ka kaebaja õiguste kaitse

vajalikkust, otsustamaks menetlusabi andmise põhjendatuse üle.

11. Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2015. a määrusega on kohus teatanud asja läbivaatamise

vormi, andnud menetlusosalistele määratud tähtpäevaks võimaluse täiendavate avalduste ja

seisukohtade esitamiseks ning teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva.

Seega nimetatud määrusega ei panda kaebajale mingeid kohustusi ja määrus ei ole ka

edasikaevatav, mistõttu ei saa pidada määruse tõlkimist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebajal on võimalik paluda määruse suuliselt

tõlkimisel abi vangla inspektor-kontaktisikutelt või vangivalvuritelt, nagu ta enda väitel on

seda varasemalt ka teinud.

12. HKMS § 80 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtumenetluses töökeeleks eesti keel. Seega

üldpõhimõttena puudub kohtul seadusest tulenev kohustus tõlkida mõne menetlusosalise

jaoks vene keelde näiteks teise menetlusosalise vastust kaebusele. Kohus võimalusel tagab

kohtu enda poolt koostatud dokumentide (kohtuotsused, määrused) tõlkimise (HKMS § 81 lg

6), kuid muude dokumentide tõlkimise tagab üksnes juhul, kui see on kohtu arvates vajalik

isikule tema õiguste kaitseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas vastustaja

poolt esitatud vastuse tõlkimine vene keelde ei ole vajalik, sest halduskohtul on

kohtumenetluses uurimiskohustus ning ringkonnakohtule ei nähtu, et vastuse tõlkimata

jätmise tõttu jääksid kaebajal halduskohtule esitamata oma õiguste kaitseks vajalikud

avaldused, põhjendused või tõendid.

13. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebajale menetlusabi

andmine tõlkekuludest vabastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Pokrase

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene