3-14-52599/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated27. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju
Legislator headnote
AI generated3-14-52599/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 27. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-52599
Haldusasi
Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 23. septembri
2014. a vastuse nr 616/203-4 õigusvastasuse
kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamiseks summas
5000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Pokrase määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Aleksei Pokras
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2015. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 27. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Pokrase kaebus Viru Vangla
23. septembri 2014. a vastuse nr 6-16/203-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kahju
hüvitamiseks summas 5000 eurot.
2. Tartu Halduskohus vabastas 13. novembri 2014. a määrusega A. Pokrase riigilõivu
tasumisest kaebuse esitamisel, võttis haldusasja menetlusse ning kohustas Viru Vanglat
esitama kirjaliku vastuse kaebuse kohta ja muud asjassepuutuvad tõendid. Viru Vangla
esitas 6. jaanuaril 2015 vastuse A. Pokrase kaebusele.
3. Tartu Halduskohus määras 8. jaanuari 2015. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus
menetluses ning täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 27. veebruar
2015. Ühtlasi teatas kohus, et teeb asjas lahendi kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks 9.
märts 2015.
4. A. Pokras esitas 15. jaanuaril 2015 taotluse, milles ta palus saata talle 8. jaanuari 2015. a
määrus vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt ja raha tõlkimiseks arvel ei ole. Veel palus
A. Pokras anda talle tõlk või kohustada Viru Vanglat andma tõlk, et tõlkida vangla vastuväited
ja toimiku materjalid temale arusaadavasse vene keelde.
5. Tartu Halduskohus jättis 6. veebruari 2015. a määrusega rahuldamata A. Pokrase
15. jaanuari 2015. a taotluse menetlusabi võimaldamiseks 8. jaanuari 2015. a määruse ja Viru
Vangla 6. jaanuari 2015. a vastuse vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks. Kohus
märkis, et kaebaja 15. jaanuari 2015. a taotluse näol on tegemist menetlusabi taotlusega tema
vabastamiseks menetlusdokumendi tõlke kulude kandmisest halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kohtu hinnangul on kaebaja puhul tegemist maksejõetu
isikuga ning 13. novembri 2014. a määrusega kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest
maksejõuetuse tõttu HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel. Kohus viitas, et kaebaja on kirjutanud
haldusasjas nr 3-14-52160 Viru Vanglale eesti keeles 4. juulil 2014 ja 20. juulil 2014
taotlused. HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.
Kohus märkis, et HKMS § 81 lg 6 näeb ette ainult kohtuotsuse ja -määruse tõlkimise
võimaluse, kuid muude menetlusdokumentide, s.h taotluste, vastuste tõlkimist
menetlusosaliste soovil menetlusseadustik ette ei näe.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. A. Pokras esitas 9. veebruaril 2015 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
6. veebruari 2015. a määrus tühistada ja rahuldada tema 15. jaanuari 2015. a taotlus tõlke
võimaldamiseks. A. Pokrase väitel valdab ta eesti keelt A1 algkategooria tasandil, mis ei
võimalda tal iseseisvalt vastuväiteid tõlkida. A. Pokras märgib, et kohtu poolt viidatud 4. juuli
2014 eestikeelne taotlus oli kirjutatud vangla P-2 osakonna valvurite abiga, kes valdavad nii
eesti kui ka vene keelt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti tõlgendanud kaebaja 15. jaanuari
2015. a taotlust menetlusabi taotlusena tema vabastamiseks menetlusdokumentide vene
keelde tõlkimise kulude kandmisest HKMS § 110 lg 1 p 1 mõttes. Kaebaja taotles
menetlusabi korras halduskohtu 8. jaanuari 2015. a määruse ja Viru Vangla vastuse kaebusele
vene keelde tõlkimise kulude kandmisest vabastamist.
9. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud sätestab HKMS § 112. Lisaks on
menetlusabi andmisele seatud piiranguid ka kohtupraktikas, pidades vajalikuks menetlusabi
andmise põhjendatust kontrollida ka isiku õiguste kaitse vajalikkuse seisukohalt (nt
Riigikohtu 4. aprilli 2011. a otsus nr 3-3-1-7-11, p 17).
10. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel saab
lugeda tuvastatuks, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid menetlusdokumentide
tõlkekulude kandmiseks. Seega on kaebaja suhtes menetlusabi andmise majanduslikud
eeldused täidetud. Arvestades kohtupraktikas välja toodud menetlusabi andmise piiranguid,
peab ringkonnakohus põhjendatuks käesolevas asjas hinnata ka kaebaja õiguste kaitse
vajalikkust, otsustamaks menetlusabi andmise põhjendatuse üle.
11. Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2015. a määrusega on kohus teatanud asja läbivaatamise
vormi, andnud menetlusosalistele määratud tähtpäevaks võimaluse täiendavate avalduste ja
seisukohtade esitamiseks ning teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva.
Seega nimetatud määrusega ei panda kaebajale mingeid kohustusi ja määrus ei ole ka
edasikaevatav, mistõttu ei saa pidada määruse tõlkimist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks.
Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kaebajal on võimalik paluda määruse suuliselt
tõlkimisel abi vangla inspektor-kontaktisikutelt või vangivalvuritelt, nagu ta enda väitel on
seda varasemalt ka teinud.
12. HKMS § 80 lg-st 1 tulenevalt on halduskohtumenetluses töökeeleks eesti keel. Seega
üldpõhimõttena puudub kohtul seadusest tulenev kohustus tõlkida mõne menetlusosalise
jaoks vene keelde näiteks teise menetlusosalise vastust kaebusele. Kohus võimalusel tagab
kohtu enda poolt koostatud dokumentide (kohtuotsused, määrused) tõlkimise (HKMS § 81 lg
6), kuid muude dokumentide tõlkimise tagab üksnes juhul, kui see on kohtu arvates vajalik
isikule tema õiguste kaitseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas vastustaja
poolt esitatud vastuse tõlkimine vene keelde ei ole vajalik, sest halduskohtul on
kohtumenetluses uurimiskohustus ning ringkonnakohtule ei nähtu, et vastuse tõlkimata
jätmise tõttu jääksid kaebajal halduskohtule esitamata oma õiguste kaitseks vajalikud
avaldused, põhjendused või tõendid.
13. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebajale menetlusabi
andmine tõlkekuludest vabastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Pokrase
määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2015. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene