3-13-1440/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1440 Haldusasi Pühamäe Arenduse OÜ taotlus määrata Rae vallale rahatrahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest Menetlusosalised Kaebaja – Pühamäe Arenduse OÜ, volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv Kolmandad isikud – AA ja PM Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.01.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Pühamäe Arenduse OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1440.

3. Määrata Rae vallale Tallinna Halduskohtu 26.09.2013 otsuse haldusasjas nr 3-13-1440 täitmata jätmise eest rahatrahv summas 3000 (kolm tuhat) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus algatas 21.06.2005 korraldusega nr 764 Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu ja kinnitas selle lähtetingimused vastavalt Henwood Trade OÜ (kustutatud äriregistrist 01.11.2013) taotlusele. Rae Vallavalitsus ja Henwood Trade OÜ sõlmisid 21.06.2005 lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse üleandmise kohta. Rae Vallavalitsus tunnistas 23.09.2008 korraldusega nr 1174 varasema 21.06.2005 korralduse nr 764 kehtetuks ning algatas Peetri küla Koidu kinnistu ja lähiala uue detailplaneeringu koostamise ja kinnitas selle lähtetingimused. Pühamäe Arenduse OÜ

3-13-1440 2(7) omandas 11.11.2009 Henwood Trade OÜ-lt 75 000/78 400 osa Koidu kinnistu kaasomandist ning asus vallaga 21.06.2005 sõlmitud lepingu alusel korraldama detailplaneeringu koostamist. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 2009. a juulis Rae vallale detailplaneeringu kavandi.

2. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 01.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2012 otsusega nr 3-11-1648 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.02.2013 otsusega nr 3-11-1648 halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas Pühamäe Arenduse OÜ kaebuse ning kohustas Rae Vallavalitsust otsustama Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise üle hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

3. Rae Vallavalitsus jättis 04.06.2013 korraldusega nr 597 Peetri küla Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu võtmata ja tunnistas detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.09.2013 otsusega nr 3-13-1440 Pühamäe Arenduse OÜ kaebuse, tühistas Rae Vallavalitsuse 04.06.2013 korralduse nr 597 ning kohustas Rae Vallavalitsust otsustama Peetri küla Koidu kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise üle mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

5. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 25.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse Rae valla trahvimiseks, kuna Rae vald ei ole siiani täitnud 29.10.2013 jõustunud kohtuotsust nr 3-13- 1440. Rae vallal tuli otsus täita hiljemalt 29.12.2013.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.05.2014 määrusega nr 3-13-1440 Pühamäe Arenduse OÜ taotluse ja määras Rae vallale trahvi 1475 eurot.

7. Rae Vallavalitsus otsustas 03.06.2014 korraldusega nr 788 mitte algatada Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Korralduse lisa 1 punktis 7 sätestati, et planeeringu menetlemise käigus on vajalik: 1) kaaluda läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; 2) näha ette meetmed põhjavee kaitseks; 3) näha ette meetmed, mis välistavad ehitamise käigus ohtlike ainete pinnasesse sattumise; 4) selgitada välja puurkaevu reaalne asukoht ning kanda see koos sanitaarkaitsealaga / hooldusalaga planeeringujoonisele; 5) lahendada juurdepääsuteed, mis peavad olema esimeses järgus välja ehitatud, vähemalt kahele olemasolevale avaliku kasutusega teele; 6) välistada ärimaadele planeeritavate tegevuste seast tegevused, mis võiksid põhjustada ebameeldivaid lõhnu, kiirgust, soojust, vibratsiooni või valgusreostust; 7) selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud, mille tulemuste alusel on võimalik detailplaneeringus seada planeeringuga kavandatu elluviimise keskkonnatingimused ja vajadusel määrata ehitised, mille projekti koostamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine; 8) detailplaneeringu seletuskirjas sisuliselt ja võimalikult detailselt analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt planeeritavatest tegevustest.

3-13-1440 3(7)

8. Rae Vallavalitsus edastas 06.06.2014 kirjaga nr 6-1/4057 Pühamäe Arenduse OÜ-le muu hulgas 03.06.2014 korralduse nr 788 ning palus hiljemalt 21.07.2014 korrigeerida planeeringu materjale vastavalt korralduse lisa 1 p-s 7 toodule. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 20.06.2014 Rae Vallavalitsusele täiendatud planeeringulahenduse, v.a 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 nõutud täiendused. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 03.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 kajastuvate nõuete 1-8 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 11.07.2014 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel (haldusasi nr 3-14-51368).

9. Pühamäe Arenduse OÜ esitas 04.07.2014 Tallinna Halduskohtule uuesti taotluse Rae valla trahvimiseks, kuivõrd vald ei ole siiani täitnud kohtuotsust asjas nr 3-13-1440. Möödunud on üle 6 kuu ajast, mil Rae vald pidi otsuse täitma. Samuti ei ole 23.05.2014 määratud trahv 1475 eurot motiveerinud Rae valda kohtuotsust täitma. Kuivõrd Rae vald ei soovi jätkuvalt kohtuotsust täita ja eelmise trahvi määramisest on möödunud poolteist kuud, siis palub Pühamäe Arenduse OÜ määrata vallale korduv trahv.

10. Rae vald palus jätta Pühamäe Arenduse OÜ korduv trahvitaotlus rahuldamata. Vastustaja tahe on suunatud kohtuotsuse täitmisele, kuid seni ei ole haldusasjas nr 3-13-1440 jõustunud kohtuotsuse resolutsiooni p 2 täidetud, kuna eelnevalt on vajalik Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalides kõrvaldada puudused, mis takistavad vastuvõtmise ja avalikule arutelule suunamise üle otsustamist. Detailplaneeringu menetluse käigus on ilmnenud mitmed kõrvaldatavad puudused, millest on teadlik ka Pühamäe Arenduse OÜ. Pühamäe Arenduse OÜ korduva trahvimise taotluse esitamine on pahatahtlik ja Rae valla ressursse kurnav. Trahvimise taotlus esitati ajahetkel, mil kestis Pühamäe Arenduse OÜ-le detailplaneeringu materjalide täiendamiseks antud tähtaeg 21.07.2014. Seisuga 14.07.2014 on Pühamäe Arenduse OÜ detailplaneeringu materjale osaliselt täiendanud ja osad puudused kõrvaldanud. Kuivõrd Pühamäe Arenduse OÜ poolt on talle antud tähtaja jooksul jäänud mitmed puudused kõrvaldamata, siis tuleb nende osas Rae vallal kui detailplaneeringu koostamise korraldajal endal vastavad täiendused detailplaneeringu materjalidesse sisse viia. Rae vald teatas 25.07.2014 kirjas nr 6-1/4057 Pühamäe Arenduse OÜ-le, et detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust tulenevate täienduste tegemiseks sõnastab Rae vald keskkonnatingimused, mis plaanikohaselt esitatakse Pühamäe Arenduse OÜ- le kooskõlastamiseks 05.08.2014. Lisajuurdepääsu küsimuse lahendamiseks pöördus Rae vald 30.04.2014 Lennuliiklusteeninduse AS-i, Maa-ameti ja Tallinna Transpordiameti poole seisukoha saamiseks. Vastuse andmise hetkeks on Rae valla pöördumisele vastanud vaid Tallinna Transpordiamet, teistelt loodab Rae vald seisukoha saada lähiajal. Korduv trahvimine olukorras, kus Rae vald teeb kõik endast oleneva, et lahendada Peetri aleviku Koidu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluse käigus ilmnenud puuduseid, ei ole vajalik. Rae valla jõupingutused on suunatud sellele, et detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise üle otsustamiseks ei esineks ühtegi kõrvaldatavat takistust. Lisaks on korduv trahvimine Rae vallale liigselt koormav, arvestades niigi pingelist eelarvet.

11. Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2015 määrusega rahuldamata Pühamäe Arenduse OÜ korduva taotluse Rae valla trahvimiseks kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Kohtuotsuse kohaselt tuli vallal teha uus põhjendatud otsus, sest vaidlustatud haldusakti tühistamise nõudes võttis vastustaja kaebuse õigeks ja teadis, et uue otsuse tegemiseks on tal aega kaks kuud, arvates kohtulahendi jõustumisest. Seega oli kohtuotsusega ette nähtud, et vastustaja kas teeb varasemaga samasisulise otsuse, esitades vajadusel täiendavad põhjendused, või võtab detailplaneeringu vastu ja korraldab selle avaliku väljapaneku. Rae vald pidi jätkama detailplaneeringu menetlust sealt, kus see pooleli jäi.

3-13-1440 4(7) Kohus lahendab korduva trahvi määramise taotluse selle esitamise aja seisuga (04.07.2014). Rae valla korduv trahvimine ei ole põhjendatud, kuna vastustaja on asunud kohtuotsust täitma pärast 23.05.2014 määruse tegemist, kuid otsuse tegemine on viibinud taotlejast endast tulenevatel põhjustel. Kui 23.05.2014 määruses heitis kohus vastustajale ette, et vastustaja ei olnud määranud konkreetset tähtaega detailplaneeringu materjalides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, siis 06.06.2014 kirjaga nr 6-1/4057 edastas Rae Vallavalitsus Pühamäe Arenduse OÜ-le muu hulgas vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788, paludes hiljemalt 21.07.2014 korrigeerida detailplaneeringu materjale vastavalt korralduse lisa 1 p-s 7 toodule.

Pühamäe Arenduse OÜ esitas Rae Vallavalitsusele täiendatud planeeringulahenduse, v.a 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 nõutud täiendused. Pühamäe Arenduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 toodud nõuete 1-8 tühistamiseks (haldusasi nr 3-14-51368), mille kohus tagastas läbivaatamatult. Määrus jõustus 22.01.2015. Kaebaja tekitatud uue kohtuvaidluse tulemusi teadmata ei olnud vastustajal võimalik sisuliselt otsustada detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise üle ehk teisisõnu täita kohtuotsust, mistõttu ei olnud tegemist vastustaja süülise käitumisega.

Vastustaja viivitus oli tingitud kaebaja käitumisest. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd Pühamäe Arenduse OÜ on jätnud talle antud tähtaja jooksul mitmed puudused kõrvaldamata, siis tuleb nende osas Rae vallal kui detailplaneeringu koostamise korraldajal endal vastavad täiendused detailplaneeringu materjalidesse sisse viia. 25.07.2014 kirjas nr 6-1/4057 teatas Rae vald Pühamäe Arenduse OÜ-le, et detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust tulenevate täienduste tegemiseks sõnastab Rae vald keskkonnatingimused, mis plaanikohaselt esitatakse Pühamäe Arenduse OÜ- le kooskõlastamiseks 05.08.2014.

Lisajuurdepääsu küsimuse lahendamiseks on Rae vald 30.04.2014 pöördunud Lennuliiklusteeninduse AS-i, Maa-Ameti ja Tallinna Transpordiameti seisukoha saamiseks. Rae vald on asunud detailplaneeringu puudusi ise kõrvaldama, seega ei ole Rae vald olnud tegevusetu ning Pühamäe Arenduse OÜ on ise oma tegevusega põhjustanud kohtuotsuse täitmise viibimise, jättes valla nõudmised määratud tähtajaks täitmata. Rae valla astutud sammud olid õiguspärased ning vajalikud kohtuotsuse täitmiseks. Samuti on Rae vald esitanud n-ö sotsiaalse infrastruktuuri ehitamise rahastamise küsimusi lahendava notariaalse lepingu projekti, mille sõlmimise taha oli valla väitel samuti takerdunud detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamine.

Eeltoodust lähtuvalt ei esine alust Rae valla korduvaks trahvimiseks jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmise eest taotluse esitamise aja seisuga, kuna kohtuotsuse täitmise viibimine on toimunud kaebuse esitaja enda tegevusest tulenevalt. Järelikult ei ole tegemist Rae valla süülise käitumisega, mis on üheks trahvi määramise eelduseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Pühamäe Arenduse OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.01.2015 määrus ja rahuldada kaebaja taotlus trahvi määramiseks. Halduskohus on valesti asunud seisukohale, et vastustaja on pärast 23.05.2014 määrust asunud kohtuotsust täitma, kuid otsuse tegemine on viibinud kaebajast tulenevatel põhjustel. Kaebaja ei ole vallal takistanud kohtuotsuse täitmist, vaid vastupidi. Asjaolu, et vald on asunud detailplaneeringu lähtetingimusi muutma ja seadnud uusi tingimusi, ei ole kaebaja põhjustatud. Rae vald ei ole siiamaani otsust kohaselt täitnud. Rae vallal oli võimalus kogu haldusasja nr 3-14-51368 menetluse ajal täita käesoleva haldusasja raames tehtud kohtuotsust. Käesoleva haldusasja raames tehtud kohtuotsuse jõustumisel ei esinenud detailplaneeringul puudusi, mida oleks

3-13-1440 5(7) tulnud asuda kõrvaldama. Halduskohus jättis arvestamata, et käesolevas haldusasjas tegi kohus otsuse õigeksvõtu korras ning vald otsust edasi ei kaevanud. Sellest lähtuvalt leidis ka vald, et tehtud otsust oli võimalik täita. Rae vald on süüdi kohtuotsuse täitmata jätmises.

13. Rae vald palub jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Rae vallal puudus trahvimise eelduseks olev süü. Otsuse täitmine on viibinud kaebajast tulenevatel põhjustel. Kaebaja tegevus on olnud kaasaaitamisele vastupidiselt suunatud sellele, et takistada vastustaja jõupingutusi detailplaneeringu menetluse käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamisel. Seda tõendab muu hulgas kaebaja poolt Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 peale Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamine (haldusasi nr 3- 14-51368). Kaebaja sellist tegevust on õigesti ja põhjendatult arvestanud ka halduskohus vaidlustatud määruse tegemisel. Kaebaja väidetele vastupidist käitumist tõendab ka asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu poolt 13.01.2015 haldusasjas nr 3-13-1439 tehtud otsuse, millega jäeti õigesti ja põhjendatult rahuldamata kaebaja kaebus Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsuse nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“ p 5.6.5 „Parkimine“ ja lisa 3 „Piirkondlikud hoonestustingimused“ tühistamiseks Peetri aleviku korterelamute kõrgust ja korruselisust puudutavas osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. See norm sätestab jõustunud kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte. Riigikohtu üldkogu selgitas 10.04.2012 otsuse nr 3-1-2-2-11 p-s 66, et kohtuotsuse seadusjõud tagab õiguskindlust, mis on põhiseaduse ühe aluspõhimõtte, õigusriigi põhimõtte (PS § 10) oluline osa. Õiguskindlus muudab õiguskorra usaldusväärseks. Üks osa õiguskindlusest kaitseb riiklike otsuste püsivust, tagades, et neid ei saa tagantjärele muuta meelevaldselt, vaid üksnes põhjendatud erandlikel asjaoludel. Kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse tagamiseks eriti oluline. Kohtuotsus peab looma kestvat õigusrahu olukorras, kus on pikemat aega valitsenud vaidlus selle üle, mis on õige.

15. Jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramine on reguleeritud HKMS §- s 248. HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab halduskohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni

32 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust.

16. HKMS § 5 lg 1 p 2 annab halduskohtule volituse kaebuse rahuldamisel kohustada haldusakti andma või toimingut tegema. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt määrab kohus vajaduse korral otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt peab resolutsioon olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta.

17. Jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine tähendab kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist. Seega saab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määrata, kui selles süüdiolev menetlusosaline on jätnud täitmata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse (vt Riigikohtu 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 12).

3-13-1440 6(7)

18. Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (vt Riigikohtu 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 13). Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlusosalist kohtuotsust täitma (vt Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p 18).

19. Rae vald õigustab jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmist sellega, et kaebaja ei ole täitnud valla nõuet kõrvaldada detailplaneeringu materjalides puudused, mis valla arvates takistavad vastuvõtmise ja avalikule arutelule suunamise üle otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et pärast kohtuotsuse jõustumist, millega pandi vallale kohustus langetada hiljemalt kahe kuu jooksul otsustus, kas a) võtta detailplaneering vastu ja korraldada selle avalik väljapanek või b) jätta detailplaneering vastu võtmata, ei ole enam võimalik seada kaebajale kohtuotsuse täitmiseks täiendavaid eeltingimusi. Võttes Pühamäe Arenduse OÜ kaebuse õigeks ja loobudes kaebusele vastu vaidlemisest, pidi vald mõistma ja arvestama, et ta peab vajalikud toimingud sooritama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kuna kohtuotsuse täitmiseks oli antud kahekuune tähtaeg, mida ei tohtinud ületada (millega Rae vald kaebust õigeks võttes järelikult nõustus), omab käesoleval juhul tähtsust mitte see, kas vald on kohtuotsuse täitmiseks teinud mõistliku aja jooksul kohaseid jõupingutusi, vaid see, kas vald on ettenähtud kahe kuu jooksul saavutanud vajaliku tulemuse – kohtuotsuse ettekirjutuse täitmise. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebust õigeks võttes vald ei saanud ette näha ega pidanudki ette nägema, et Koidu kinnistu detailplaneeringus esinesid puudused, mis on välja toodud Rae Vallavalitsuse 03.06.2014 korralduse nr 788 lisa 1 p-s 7 (vrd Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p 19). Tegemist ei ole olukorraga, kus kohtuotsuse täitmise käigus muutus seadus või ilmnesid uued ettenägematud asjaolud.

20. Praegusel juhul on tegemist juba koguni teistkordselt tehtud samasisulise kohtuotsusega, millega kohustatakse Rae valda langetama otsus, kas Koidu kinnistu detailplaneering vastu võtta või mitte. Tänaseni pole valla otsust, mida kaebaja saaks kohtusse kaevata, et mh saavutada lõplik selgus ja õigusrahu küsimuses, kas vald on õigustatud kaebajalt nõudma sotsiaalobjektide finantseerimist, mis tundub olevat poolte erimeelsuste tegelikuks ja põhiliseks põhjuseks.

21. Jõustunud kohtuotsuse seadusjõudu saab murda üksnes teistmisega. HKMS § 240 lg 2 p

10 kohaselt on teistmise aluseks muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselgelt tehtud teistsugune kohtulahend. Lisaks tuleb arvestada, et HKMS § 240 lg 5 kohaselt ei ole teistmine lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata.

22. Ringkonnakohus märgib, et seadusjõus kohtuotsusega tehtud ettekirjutus ja võimalus määrata selle täitmata jätmise eest rahatrahv on mõeldud kaitsma kaebaja õigusi. Seega on kaebajal õigus loobuda nõudmisest, et vastustaja täidaks kohtuotsuse ettekirjutuse. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest ja halduskohus pole ka tuvastanud, et kaebaja oleks pärast kohtuotsuse jõustumist teinud tahteavalduse, milles ta loobub kohtuotsuse täitmise nõudest. Säärane avaldus peaks reeglina olema fikseeritud pooltevahelises (haldus)lepingus või olema vähemalt tehtud teadlikult ja üheselt arusaadavalt ühepoolse tahteavaldusena. Vastustajal ei ole üldjuhul alust väita, et kaebaja nõudmine täita talle soodsat kohtuotsust on pahatahtlik. HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebaja saab kaotada kohtuotsuse täitmise (mh täitmata jätmise korral rahatrahvi määramise) nõude üksnes väga erandlikel asjaoludel, kui tegu on õiguse ilmselge kuritarvitamisega, vastustajale ainult kahju tekitamise sooviga otsuse täitmisest ise kasu saamata vms asjaoludel,

3-13-1440 7(7) mis muudavad täitmise nõude eriti ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Ringkonnakohtu arvates saavad need asjaolud esineda reeglina juhtumitel, mil kohtuotsuse jõustumisest täitmise hetkeni on möödunud pikk aeg, mitte aga mõned kuud õigeksvõtu alusel tehtud kohtuotsuse täitmiseks antud kahekuusest tähtajast. Õiguste kuritarvitamiseks ei saa pidada kaebuse esitamist valla korralduse peale, mida kaebaja pidas oma õigusi rikkuvaks (haldusasi nr 3-14-51368). Ringkonnakohtule jääb selgusetuks, kuidas sai osundatud haldusasja menetlemine takistada praeguses asjas tehtud kohtuotsuse täitmist etteantud kahekuuse tähtaja jooksul. Nagu eespool viidatud, kuulub kohtuotsus vastuvaidlematus korras täitmisele isegi juhul, kui täitmiseks kohustatud isik ei pea seda otstarbekaks. Praegusel juhul tähendab valla tegevus, aga ka halduskohtu tegevus, kes seadusliku aluseta viivitas trahvitaotluse lahendamisega ja seejärel jättis selle asjakohatutel kaalutlustel rahuldamata, kohtuotsuse seadusjõu põhimõtte olulist devalveerimist. Halduskohtusse pöördumine kaotab mõtte, kui jõustunud kohtuotsust ei täideta.

23. Eeltoodud põhjustel tuleb Rae vallale määrata uuesti rahatrahv. Trahvisumma peab olema suurem, kui esimesel korral. Samas ei tohi trahv halvata omavalitsusüksuse tegevust ega seada vallaeelarvele ebaproportsionaalselt suurt koormust. Seepärast määrab ringkonnakohus trahvi tuntavalt alla lubatud maksimummäära 32 000 eurot ja peab asjaolusid, mh valla süüd ja kaebaja huvide kahjustamise ulatust, arvestades proportsionaalseks rahatrahvi summas 3000 eurot. Trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Tasumiseks vajalikud rekvisiidid on kirjas määrusele lisatud makseinfo dokumendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets