3-13-1349/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

3. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1349 Haldusasi M.S. kaebus Viru Vangla 15. aprilli 2013. a käskkirja nr 6.1/454-KP tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.S. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2013. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 2. aprill 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav M.S. esitas Viru Vanglale taotluse lühiajaliseks väljasõiduks. Viru Vangla 15. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 6.1/454-KP jäeti taotlus rahuldamata.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas M.S. kaebuse halduskohtusse, milles palus viidatud käskkiri tühistada ja kohustada Viru Vanglat tema taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse kohaselt olid taotluse rahuldamisest keeldumise põhjused otsitud ja sellega on kaebajalt võetud võimalus suhelda lähedaste inimestega.

3. Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

3.1. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 ja 2 järgi võidakse anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas, kui karistusest on ära kantud vähemalt üks aasta või esimese astme kuriteo puhul vähemalt pool mõistetud karistusajast. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb otsuse tegemisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 2007. aastal röövimisega seotud piinaval viisil tapmise eest ning talle määrati karistuseks kaheteistkümne aasta pikkune vangistus. 2012. aasta kohtumäärusega ei rahuldatud kaebaja taotlust tema elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

3.2. Vaidlustatud käskkirja andmisel on järgitud kaalutlusõigust. Väljasõiduloa andmisest võib vangla sisekorraeeskirja (VSkE, justiitsministri 30. novembri 2000. määrus nr 72) § 83 p 4 järgi keelduda, kui on põhjust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Käskkirjast nähtub, et keeldumisel arvestati kaebaja poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, tema korduvat kriminaalkorras karistamist, vanglas toimunud korrarikkumisi, rahulolematust õigusaktides kehtestatud regulatsiooniga, ning teisalt ka seda, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käskkirjas leiti, et kaebaja soov kohtuda oma lähedastega ja mälestada lahkunuid on saavutatav ka muid võimalusi kasutades ja need eesmärgid ei kaalu üles väljasõiduga kaasnevaid riske.

3.3. Olukorras, kus raske tahtliku kuriteo eest karistust kandval kinnipeetaval puudub tegelikkuses vajaduses lühiajaliseks väljasõiduks, kuid samas võib tema võimalikust õigusvastasest käitumisest tuleneda suur risk ühiskonnale ja õiguskorrale, on väljasõit ilmselgelt vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

3.4. Kaebaja saab kaitsta vaid enda õigusi, mistõttu pole asjakohased kaebaja väited, et ta soovib lühiajaliste väljasõitudega seotud üldise omavoli lõppemist Viru Vanglas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. M.S. esitas halduskohtu otsuste peale apellatsioonkaebused, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuste põhjendused on järgmised.

4.1. Halduskohtu otsuses märgitud viide apellatsioonkaebuse esitamise viimase kuupäeva osas on eksitav, kuna selle päevani oli kaebaja poolt otsuse kättesaamise hetkest arvates vähem kui kolmkümmend päeva.

4.2. Kaebajal on VangS § 32 järgi õigus lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja poolt sooritatud kuriteo asjaolud on sellised, mis ei takista lühiajalist väljasõitu. Kaebaja on karistatud nn olmepinnal tekkinud kuriteo eest, mille käivitavaks faktoriks oli alkohol. Väide, et kaebaja võiks väljasõidul olles kuriteo toime panna, on otsitud, sest väljasõidul viibides ei tohi alkoholi tarvitada.

4.3. Kaebaja individuaalses täitmiskavas on ette nähtud suhtlemine lähedastega.

4.4. Kaebaja on ära kandnud kaks kolmandikku oma karistusest ning naaseb ükskord vabadusse, mistõttu oleks mõistlik teha seda järk-järgult. Kaebaja käitumine on õiguskuulekas, kuna viibides üle kolme aasta vanglas, kus „saab iga mõttetu asja eest karistada,“ on ta ilma ühegi distsiplinaarkaristuseta.

4.5. Kaebajal pole võimalik oma õe laste ning õe abikaasaga kohtuda pikaajalise kokkusaamise ruumis, kuna sinna neid ei lasta. Lühiajalise kokkusaamise ruum on aga mõeldud vaid ühele inimesele.

4.6. Vangla toetas kaebaja ennetähtaegset vabanemist ning toetab tõenäoliselt seda ka tulevikus. Käitumine, kus toetatakse tema ennetähtaegset vabanemist, kuid ei lubata teda lühiajalisele väljasõidule, on vastuoluline.

5. Viru Vangla vastustes palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. VangS § 32 ei anna kinnipeetavale nõudeõigust enda väljasõidule lubamiseks. Tegemist on kaalutlusotsusega ning kaalutlusõigust on teostatud õigesti. Kaebaja eksitab kohut, väites, et ta pole toime pannud tahtlikku kuritegu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Väited apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaga seoses jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei saa kuidagi olla halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.

8. Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmine on VangS §-st 32 nähtuvalt kaalutlusotsus. Seega ei ole kinnipeetaval absoluutset subjektiivset õigust sellisele väljasõidule, vaid selle peab otsustama vanglateenistus. Käesoleval juhul ongi vanglateenistus teinud kaalutlusotsuse, millega keeldus kaebajale väljasõitu võimaldamast, ning selle põhjenduste järgi otsustades (tl 26-27) ei ole võimalik vanglale ette heita kaalutlusreeglite rikkumist. Otsuse tegemisel on tuginetud kaalutlusruumi piire sätestavale regulatsioonile (VangS § 32 lg 4, VSkE § 82-83), mille järgi arvestatakse otsuse tegemisel muuhulgas kuriteo toimepanemise asjaolusid, kooskõla vangistuse täideviimise eesmärke, toimepandud kuriteo laadi, kinnipeetava isiksuseomadusi või kriminogeenseid riske, kinnipeetava käitumist vanglas, väljasõidu eesmärki ja selle eeldatavat mõju kinnipeetavale. Vangla on välja toonud, et kinnipeetava kuritegu on toime pandud eriti julmal ja piinaval viisil ja kinnipeetav on ka vanglas rikkunud korda, mistõttu ei ole vangla veendunud, et ta ei pane toime uut süütegu väljasõidu ajal. Kinnipeetav on väljendanud rahulolematust õigusaktides sätestatu suhtes nii verbaalselt kui füüsiliselt, mistõttu on vangla seisukohal, et kinnipeetav ei ole suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid õigusakte ja tavasid. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning raskendavaks teguriks on olnud alkohol.

Samuti on keelduvas otsuses välja toodud, et kaebajal on väljasõidu eesmärke võimalik saavutada muul viisil – kaebaja pereliikmetel on võimalik käia nii lühikui pikaajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava üks õdedest on koos perega kohtunud kaebajaga kuueaastase karistuse kandmise aja jooksul ühel korral lühiajalisel kokkusaamisel. Vestlusest õega selgus, et ta ei ole soovinud varem venda külastada, kuna nende suhted on pingelised. Samuti on kinnipeetaval võimalik lähedastega suhelda kirja ja telefoni teel. Väljasõidule lubamine ei ole eesmärgipärane, kui on võimalik kasutada alternatiive, kuid perekond jätab need võimalused põhjendamatult kasutamata. Ka lahkunud lähedaste mälestamiseks on muid võimalusi peale kalmistu külastamise (tl 26p).

9. Ringkonnakohtu hinnangul on need kaalutlused ja põhjendused, miks kaebajat ei saa lubada lühiajalisele väljasõidule, veenvad.

10. Kaebaja väide, et risk väljasõidul viibimise ajal kuriteo toimepanemiseks puudub, kuna sel ajal on tal keelatud alkoholi tarvitamine, on oletuslik. Väljasõidul viibivat kinnipeetavat on sisuliselt võimatu takistada alkoholi tarbimast. Selle asetleidmine ei ole sugugi välistatud. Seega on asjakohane kaalutlus, et alkoholi tarvitamise võimalus suurendab riski kaebaja poolt kuriteo toimepanemiseks.

11. Väide, et kaebaja käitumine vanglas on õiguskuulekas, ei ole täielikult paikapidav, sest see tugineb vaid asjaolule, et kaebajal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, st teda pole karistatud viimase aasta jooksul (VangS § 65 lg 1). Küll pole ringkonnakohtul alust kahelda vangla poolt väljatoodus, et kaebaja suhtumine õiguskorda on pigem negatiivne (on väljendanud selle suhtes rahulolematust). Ka kaebaja apellatsioonkaebust läbib pigem süüdistav suhtumine vastustaja suhtes (nt sõnad „vangla, kus saab iga mõttetu asja eest karistada“).

12. Ehkki möönda võib, et vanglaruumides võimaldatavad lühija pikaajaline kokkusaamine ei ole sellise kvaliteediga nagu võiks olla lühiajaline väljasõit, ei tähenda see siiski seda, et need ei saaks lühiajalisele väljasõidule arvestatavate alternatiividena kõne alla tulla. Eriti arvestades seda, et nähtuvalt vangla poolt väljatoodust on kaebaja õde soovinud kaebajaga vanglas kohtuda kuue aasta jooksul vaid ühe korra, et 2013. aastal ei taotlenud kaebaja ühtki lühiajalist ega pikaajalist kokkusaamist ning esinenud on ka kaebaja õe ja ema poolt kokkusaamistest äraütlemisi (tl 36). Seega on alust arvata, et kaebaja ei soovi mitte niivõrd täita enda taotluses näidatud eesmärke (külastada õde ja tema peret), kuivõrd lihtsalt lühiajalise väljasõidu ajal vabadust nautida.

13. Seoses vangla käitumise väidetava vastuoluga märgib ringkonnakohus, et lühiajalise väljasõidu ning ennetähtaegse vabastamise eesmärgid ning nende täideviimise kord on erinevad. Ennetähtaegne vabastamine oleks toimunud elektroonilise valve all ning kaebaja oleks allutatud täiendavale kontrollile. Ka on halduskohus põhjendanud, miks võis vangla lühiajalise väljasõidu keelamise puhul saada ajendi hilisemast kohtumäärusest, millega kaebajat ennetähtaegselt ei vabastatud. Väide, et vangla toetab kaebaja ennetähtaegset vabastamist ka edaspidi, on hüpoteetiline.

14. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb halduskohtumenetluse seadustiku §

108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Madis Ernits Maili Lokk Einar Vene /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/