2-14-36229/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-14-36229

Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2015; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-36229 Tsiviilasi Aktsiaselts X hagiavaldus A.L. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS X (rk xxxxxxxx; asukoht x) Hageja lepinguline esindaja: K.T. (x OÜ; e-post x) Kostja: A.L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht x) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AS X ja kostja A.L. vahel 26.02.2015. a sõlmitud kompromissikokkulepe alljärgnevate tingimustega:

1) Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 210,12 eurot, viivisevõla katteks 34,01 eurot, hageja õigusabikulude katteks 120 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 37,50 eurot (mis on pool tasutud riigilõivust), kokku 401,63 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: - 25.04.2015. a 22,32 eurot - 25.05.2015. a 22,32 eurot - 25.06.2015. a 22,32 eurot - 25.07.2015. a 22,32 eurot - 25.08.2015. a 22,32 eurot - 25.09.2015. a 22,32 eurot - 25.10.2015. a 22,32 eurot - 25.11.2015. a 22,32 eurot - 25.12.2015. a 22,32 eurot - 25.01.2016. a 22,32 eurot - 25.02.2016. a 22,32 eurot - 25.03.2016. a 22,32 eurot

- 25.04.2016. a 22,32 eurot - 25.05.2016. a 22,32 eurot - 25.06.2016. a 22,32 eurot - 25.07.2016. a 22,32 eurot - 25.08.2016. a 22,32 eurot - 25.09.2016. a 22,19 eurot Kokku

401,63 eurot

2) Kostja tasub võlgnevuse X OÜ arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank, viitenumbriga 707133681.

3) Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS-il X õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.

4) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: - Kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. - Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-36229 seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

2. Tagastada X OÜ poolt 21.11.2014. a tasutud riigilõivu summast (45 eurot, viitenr 2900072369, selgitus Riigilõiv 100 maksekäsu avalduse eest) 37,50 eurot (kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot X OÜ arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.

3. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad muud määruses nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (TsMS § 661 lg 4). Määrusele riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 150 lg 8).

ASJAOLUD

Menetluse käik 21.01.2015. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale AS X maksekäsu kiirmenetluse avaldus A.L. vastu võlgnevuse nõudes menetluse jätkamiseks hagimenetluses (menetlusse võetud 18.02.2015. a). 02.03.2015. a saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissikokkulepe ja taotlus menetluse lõpetamiseks ning riigilõivu tagastamiseks 50 % ulatuses. Poolte taotlus Kirjalikus kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejatele tasutavas võlgnevuse määras ja tasumise tingimustes. Pooled kinnitavad, et kostja tunnistab võlgnevust ning tasub selle osamaksetena. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega ning kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada.

Kohtul on piisav alus eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Sellega on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

2. Riigilõivu tagastamine TsMS § 139 lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleval juhul oli hagihinnaks 282,48 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja esindaja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ning 06.02.2015. a on hageja esindaja tasunud riigilõivu veel 30 eurot. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega on kokku tasutud riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub X OÜ-le tagastamisele pool tasutud riigilõivust, mis teeb 37,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik