1-13-3151/64 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 02.05.2013 kohtuotsusega karistati Margus Tamminit KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusaja hulka
Legislator headnote
AI generated1-13-3151/64 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusaja hulka
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
3.märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-3151
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 02. veebruari 2015
määrus Margus Tammini (Tammin) karistuse
muutmata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Margus Tammin, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 02. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.
2. Süüdimõistetu Margus Tammini määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik
sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Maakohtu 02.05.2013 kohtuotsusega karistati Margus Tamminit KarS § 184 lg 1 järgi
1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusaja hulka
eelvangistuses viibitud aeg 01.03.2013. a – 02.03.2013. a, s.o 2 päeva, M. Tammini poolt
ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2
alusel suurendati M. Tamminile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.01.2011 otsusega
mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis
mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu
23.07.2013 määrusega.
M. Tamminit karistati Tartu Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas
nr 1-10-12910 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 8 kuu 28 päeva vangistusega, KarS § 215 lg 2 p
1 järgi 8 kuu vangistusega ning KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 7 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1
alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud 28 päeva vangistust, lugedes kergemad karistused
kaetuks raskeimaga. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati M. Tamminile mõistetud
karistust Tartu Maakohtu 17.06.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 aasta
vangistuse arvelt ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Kohesele
ärakandmisele kuulus 8 kuud 28 päeva vangistust, milline karistus loeti kantuks
eelvangistuses viibitud ajaga, KarS § 74 alusel määrati 3 aasta pikkune vangistus kandmisele
tingimisi katseajaga kuni 16.06.2013.
M. Tamminit karistati Tartu Maakohtu 17.06.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas
nr 1-10-1382 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 257
järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS
§ 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 3 aasta
pikkuse katseajaga.
2. 05.01.2015 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel M. Tammini
andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.
Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 02.02.2015 määrusega jäeti M. Tamminile Tartu Maakohtu 02.05.2013
otsusega mõistetud liitkaristus muutmata, kuna kohus ei tuvastanud KarS § 5 lg-st 2 ning
KrMS § 432 lg-test 34 ja 35 tulenevaid aluseid M. Tammini karistusest vabastamiseks, tema
karistuse vähendamiseks või uue liitkaristuse mõistmiseks.
3.1. M. Tammini karistuse üle vaatamisel võttis maakohus arvesse, et Tartu Maakohtu
02.05.2013 otsusega moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 12.01.2011 otsusega mõistetud
karistuse ära kandmata osaga ning Tartu Maakohtu 12.01.2011 otsusega moodustati
M. Tamminile liitkaristus Tartu Maakohtu 17.06.2010 otsusega mõistetud karistusega.
3.2. Tartu Maakohtu 02.05.2013 otsusega karistati M. Tamminit KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta
pikkuse vangistusega. KarS § 184 lg 1 koosseis ei ole sisuliselt muutunud, samuti on
karistusraamid jäänud samaks. Maakohus leidis, et ei ole alust muuta M. Tamminile KarS
§ 184 lg 1 järgi mõistetud karistust.
3.3. Tartu Maakohtu 12.01.2011 otsusega karistati M. Tamminit KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi
8 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega. Alates 01.01.2015. a on KarS § 218 lg 1 mõttes
väärteod need süüteod, milles kuriteoga tekitatud kahju ei ületa 200 eurot, välja arvatud
arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine,
arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine,
väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona,
lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure
teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Maakohus
leidis, et kuna M. Tamminit on karistatud süstemaatilise varguse eest grupis sissetungimisega,
ei mõjuta selline karistusseadustiku muudatus M. Tamminile mõistetud karistusi. KarS § 199
lg 2 p 9 järgi on jätkuvalt karistatav võõra vara süstemaatiline vargus olenemata varastatu
väärtusest. Muutunud ei ole KarS § 199 lg 2 punktide 7, 8, 9 sisu ega KarS § 199 lg 2
sanktsioon.
3.4. 12.01.2011 kohtuotsusega karistati M. Tamminit KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 8 kuu pikkuse
vangistusega 100 000 eurot maksva sõiduauto omavolilise ajutise kasutamise eest isikuna, kes
on varem toime pannud varguse ja omastamise. Maakohus leidis, et kuna kuriteo esemeks
oleva vara väärtus ületab 200 eurot ning KarS § 215 lg 2 p 1 koosseis ega karistusraamid ei
ole muutnud, puudub alus M. Tamminile mõistetud karistuse vähendamiseks või sellest
vabastamiseks.
3.5. 12.01.2011 kohtuotsusega karistati M. Tamminit ka KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 7 kuu
pikkuse vangistusega selle eest, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja
varguse, omastas võõrast vara ühel korral 7700 krooni väärtuses ning teisel korral 12 000
krooni väärtuses. Maakohus tuvastas, kuna kuriteo esemeks olevate asjade väärtus ületab 200
eurot ning KarS § 201 lg 2 p 1 koosseis ega karistusraamid ei ole muutunud, puudub alus
M. Tamminile mõistetud karistuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks.
3.6. Maakohus tuvastas, et osa kohtuotsuste kogumis mõistetud karistusest, mida M. Tammin
käesoleval ajal kannab, moodustab Tartu Maakohtu 17.06.2010 otsusega kriminaalasjas
nr 1-10-1382 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. KarS
§ 199 lg 2 p 9 järgi on jätkuvalt karistatav võõra vara süstemaatiline vargus olenemata
varastatu väärtusest. Seega ei ole alust M. Tamminile mõistetud karistuse muutmiseks.
3.7. 17.06.2010 kohtuotsusega karistati M. Tamminit KarS § 257 järgi 10 kuu pikkuse
vangistusega selle eest, et ta nõudis koos teise isikuga kannatanult kolmanda isiku laenu
tagastamist ja ähvardas selle tasumata jätmisel murda kannatanu sõrmed ja ta läbi peksta ning
lõi teda kaks korda käega vastu nägu, põhjustades sellega füüsilist valu.
Alates 01.01.2015. a on KarS § 257 kehtetu, kuid maakohus leidis, et see ei tähenda, et
M. Tammin kuuluks talle mõistetud karistusest automaatselt vabastamisele. Kohus peab
hindama, kas teod, milles M. Tammin KarS § 257 järgi süüdi tunnistati, vastavad mõnele
teisele käesoleval ajal kehtivale kuriteokoosseisule. Maakohus on seisukohal, et M. Tammini
poolt toimepandud tegu vastab KarS § 121 lg-le 1, milline sätestab vastutuse valu tekitava
kehalise väärkohtlemise eest, ja KarS §-le 120 lg 1, milline näeb ette vastutuse
tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest. KarS § 120 lg 1 järgi karistatakse rahalise
karistusega ning KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Maakohus leidis, et kuna M. Tammini tegu vastab muuhulgas KarS § 121 lg-le 1 ning temale
KarS § 257 järgi mõistetud karistus 10 kuud vangistust jääb KarS § 121 lg 1 sanktsiooni
piiridesse, puudub alus talle mõistetud karistuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks.
3.8. 17.06.2010 kohtuotsusega karistati M. Tamminit veel KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse
vangistusega selle eest, et ta lõi kannatanule vähemalt viiel korral rusikaga näo piirkonda,
tekitades kannatanule füüsilist valu, vasaku kulmupiirkonna turse ning nina turse. Alates
01.01.2015 muutus KarS § 121 kolmelõikeliseks. Maakohus asus seisukohale, et M. Tammini
poolt toimepandud tegu vastab kehtiva seaduse kohaselt KarS § 121 lg-le 1, mis näeb ette
rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse ning kuna M. Tamminit karistati 6 kuu
pikkuse vangistusega, milline jääb KarS § 121 lg 1 sanktsiooni piiridesse, puudub alus
M. Tamminile mõistetud karistuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks.
Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Tammin, kes palub tühistada Tartu Maakohtu
määruse osa, millega jäeti temale KarS § 257 järgi mõistetud karistus muutmata ning arvata
temale mõistetud põhikaristusest maha KarS § 257 järgi karistuseks mõistetud 10 kuud
vangistust. Süüdimõistetu arvates jättis maakohus tähelepanuta, et alates 01.01.2015 on KarS
§ 257 kehtetu ning tema tegu ei ole enam kuritegu, mistõttu ei saa ta kanda KarS § 257 järgi
mõistetud karistust. M Tammin leiab, et ta ei saa karistust kanda teo eest, mis ei ole
käesoleval hetkel kuriteona karistatav ja seda tegu ei saa ümber kvalifitseerida ka teiseks
kuriteo koosseisuks. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll 7 artikkel 4
ja 01.01.2015 jõustunud KarS § 5 lg 2 on selgelt välja toodud, et kui kuritegu ei ole enam
karistatav, siis isik vabastatakse sellest karistusest.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega,
leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 02.02.2015 määrus on seaduslik ning selle
tühistamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud karistus ei
kuulu KarS § 5 lg 2 järgi ümbervaatamisele. M. Tamminile mõistetud karistused on kooskõlas
ka alates 01.01.2015 kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku
olukorra kergendamiseks.
6. Puutuvalt süüdimõistetu etteheidetesse talle Tartu Maakohtu 17.06.2010 otsusega mõistetud
karistuse osas KarS § 257 järgi, märgib kolleegium järgmist.
6.1. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 257 kehtetu,
on M. Tammini poolt toimepandud tegu siiski karistatav ning karistus on ümbervaadatav KarS
§ 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märgib, et karistusseadustiku muudatuste
jõustumisega muutus KarS § 257 küll kehtetuks, kuid sellega ei muudetud isiku poolt
toimepandud tegu mittekaristatavaks. Teise isiku kehaline väärkohtlemine ja tervisekahjustuse
tekitamisega ähvardamine on endiselt kriminaalkorras karistatavad süüteod, vastavalt KarS
§ 121 ja KarS § 120. Teise isiku ähvardamine, nõudes laenu tagastamist ja selle tasumata
jätmisel sõrmede murdmise ja läbipeksmisega ähvardamine, kus kannatanu tundis reaalset
ohtu oma tervisele, on endiselt seadusevastane ning karistatav tegu, mis kvalifitseerub KarS §
120 lg 1 alla. Käesoleval hetkel ei ole tegemist teo uue kvalifitseerimisega, vaid mõistetud
karistuste ümbervaatamisega, et need oleksid kooskõlas alates 01.01.2015 kehtima hakanud
karistusseadustiku sanktsioonidega. Asjaolu, et isikut ei ole konkreetselt KarS § 120 lg 1 või
KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõistetud, vaid mõisteti süüdi sama teo eest nüüdseks kehtetu
paragrahvi alusel, ei välista teo keelatust ja õigusvastasust. Ka M. Tammini karistuse
ümbervaatamisel KarS § 121 järgi kehtib sama olukord. M. Tammin lõi kannatanut kaks
korda käega vastu nägu, põhjustades sellega füüsilist valu, mis on endiselt kriminaalkorras
karistatav tegu. Siinjuures nõustub ringkonnakohus ka maakohtu järeldusega, mille kohaselt
jääb M. Tamminile mõistetud 10 kuu pikkune vangistus ka KarS § 120 lg 1 kui ka KarS § 121
lg 1 karistusmäära piiridesse (karistuse ülemmäär 1 aasta vangistust), mistõttu tuleb M.
Tamminile mõistetud karistus muutmata jätta, kuid märgib järgnevat.
6.2. Maakohus on ekslikult märkinud oma määrusesse, et KarS § 120 näeb sanktsioonina ette
rahalise karistuse, justkui oleks tegemist ainukese võimaliku sanktsiooniga. Alates 01.01.2015
on võimalik jätkuvalt KarS § 120 lg 1 alusel karistuseks mõista rahalist karistust või kuni
1-aastast vangistust. Eelnevast tulenev ei mõjuta M. Tamminile KarS § 257 alusel mõistetud
10 kuu pikkust vangistust ning karistuse ümbervaatamisel jääb mõistetud karistus
sanktsioonipiiridesse.
6.3. Seega Tartu Maakohtu 02.05.2013 otsusega M. Tamminile mõistetud liitkaristus on
seaduslik ning kohtul puudus võimalus M. Tammini karistusest vabastamiseks või karistuse
vähendamiseks. Kuna jõusse jäid kõigi kohtuotsustega mõistetud üksikkaristused, siis ei
muutu M. Tamminile kolme otsuse kogumis mõistetud liitkaristus.
7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu
Maakohtu 02.02.2015 määrus muutmata ja M. Tammini määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Maarika Kuusk