1-14-8195/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8195

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Jaak Reinomäe kaebus Viru Maakohtu 05. jaanuari 2015

määrusele, millega rahuldati advokaat Mihkel Gaveri

taotlus menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõisteti

menetluskulu välja Jaak Reinomäelt.

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 06.10.2014 määrusega anti Jaak Reinomäle õigusabi Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Tema esindajaks määrati advokaat Mihkel Gaver.

2.

29.12.2014 esitas kaitsja M. Gaver J. Reinomäele arvamuse riigi õigusabi osutamise

jätkamise perspektiivituse osas. Kaitsja hinnangul selgus õigusabi osutamisel sooritatud

toimingute käigus, et J. Reinomäe nõue ei põhine seadusel, kaebus Euroopa Inimõiguste

Kohtule oleks ilmselgelt perspektiivitu ja jääks vastava kohtu poolt rahuldamata. Kaitsja

märkis, et ta ei esita J. Reinomäe soovitud kaebust ja lisas, et kuivõrd vastavalt RÕS § 19

lg-le 1 piirdub käesoleval juhul riigi õigusabi vastava kirjaliku selgituse andmisega, siis tuleb

selle kirja koostamisega lugeda riigi õigusabi osutamine käesolevas asjas lõpetatuks.

3.

29.12.2014 esitas advokaat M. Gaver Viru Maakohtule taotluse, soovides, et kohus

loeks käesolevaga riigi õigusabi osutamise lõpetatuks ja määraks kindlaks määratud esindaja

tasu suuruse. Siinjuures tugines kaitsja RÕS § 19 lg-le 1. Nimetatud säte näeb ette üldreegli,

et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda

tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erandi vastavast

üldreeglist sätestab sama lõike teine lause, mis ütleb, et kui riigi õigusabi saaja taotleb

seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine

seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve,

piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud

asjaolusid riigi õigusabi saajale.

Kaitsja, tutvunud kõigi asjakohaste materjalidega, jõudis veendumusele, et isiku poolt nõutav

kaebus ei põhine seadusel, jääks kohtu poolt ilmselgelt rahuldamata ja seega ei oleks selle

esitamine perspektiivikas. Seetõttu koostas kaitsja RÕS § 19 lg-s 1 nimetatud kirjaliku

teavituse, milles põhjendas oma seisukohti pikemalt.

Vandeadvokaadi abi taotluse kohaselt olid tema tasud isiku esindamisel 324 eurot, riigi

õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest soovib ta 25 eurot ning sõidukulud

olid 82,20 eurot. Kokku soovib kaitsja seega tasu 517,44 eurot.

4. Viru Maakohus 05.01.2015 määrusega rahuldas kaitsja taotluse. Kohus määras

osutatud õigusabi tasu suuruseks 517,44 eurot, millise summa mõistis välja J. Reinomäelt.

4.1

Maakohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub täielikule rahuldamisele.

Kohus juhindus riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 9, 22, 37 ja Eesti Advokatuuri juhatuse

30.09.2014 otsusest “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord.“

5. Maakohtu määruse vaidlustas J. Reinomägi, taotledes selle tühistamist ja advokaadi

taotluse Viru Maakohtule uueks arutamiseks saatmist. J. Reinomägi märgib järgmist.

5.1

HMS § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes

sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle

võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

5.2

J. Reinomägi märgib, et temale oli riigi õigusabi määratud oma õiguste eest seismiseks

Euroopa Inimõiguste Kohtus. Advokaat M. Gaveri õigusabi osutamine tekitas temale

olukorra, kus ta kaotas kaebeõiguse. Ta leiab, et kuna Viru Maakohus ei andnud enne

vaidlusaluse määruse langetamist temale võimalust esitada arvamust advokaadi taotluse osas,

tuleb kohtumäärus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatud kohtumääruse ja J. Reinomäe

määruskaebusega, peab kohtulahendit seaduslikuks ning jätab esitatud kaebuse rahuldamata.

7. Apellatsioonikohus selgitab, et J. Reinomäe viited HMS § 40 lg-tele 1 ja 2 on

asjakohatud. Maakohtu määrus, millega temalt mõisteti välja riigi õigusabi tasu, ei ole

haldusakt ja tegemist ei ole ka toiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes. Haldusaktiks HMS § 51 lg

1 kohaselt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming (HMS

§ 106 lg 1) järgi on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata

tsiviilõigussuhtes.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kohtumääruse tegemisel õigesti

juhindunud RÕS § 22 lg-st 7. Nimetatud säte näeb ette, et kohus kontrollib advokaadi

esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi

õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud

põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva

põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.

Käesolevas lõikes sätestatu kindlaksmääramisel võib kohus nõuda advokaadilt lisaselgitusi

või –dokumente.

Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus hinnanud advokaat

M. Gaveri taotluse korrektsust ja põhjendatust ning teinud selle põhjal otsustuse riigi õigusabi

tasu väljamõistmise kohta. Kaitsjalt täiendavate selgituste või dokumentide küsimist kohus

vajalikuks ei ole pidanud. Apellatsioonikohus lisab, et seadusest ei tulene kohtule riigi

õigusabi saajalt seisukoha küsimise kohustust. Riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi

õigusabi osutamise eest makstav tasu ja see kuulub isikult väljamõistmisele vastavalt RÕS §-

le 25.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma