1-14-1272/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

3. märtsil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1272 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 3.03.2015 avalikul kohtuistung il Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.D´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.D isikukood XXX viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. J.D

Vastavalt VangS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega materjalid J.D

vabastamiseks uuesti esitada kohtule 5 (viie) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.D tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi karistati 3 kuu vangistusega ning

KarS § 275 järgi 1 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 14.01.2015 määrusega loeti J.D-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 29.01.2013 09.02.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses J.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust elas munitsipaaleluruumis aadressil xxx. Rahvastikuregistris - kindla elukohata. Võimaliku vabanemisjärgse elukohta ei õnnestunud. xxx kontrollida

Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub, on motiveeritud pigem töötama kui eriala omandama. Osalenud A2 riigikeele kursustelsooritas 63% kursusest. Eesti keelt mõistab vähesel määral. Enne vangistust oli arvel töötukassas, oli vormistatud sotsiaaltoetus munitsipaalruumi kommunaalteenuste eest tasumiseks, sai sotsiaalabi äraelamiseks. Kinnipeetava sõnul 2011 juulistxxx filiaalis xxx oktoobrini töötas . Lõpetas töölepingu ise ning lahkus töölt 4 kuu möödudes. Vabaduses on olnud raskusi töö leidmisega ning seal püsimisega. Tunnistab, et paljudel juhtudel on läinud kuriteole tulu saamise eesmärgil. Korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Isik ei tunnista sõltuvust, samas ei eita, et suuremal jaol on kuriteod sooritanud alkoholi mõjul. Alkoholi tarvitamisel vägivaldsus süveneb. On vangistuse perioodil läbinud Eluviisitreeningu. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Meditsiiniosakonna andmetel on isik narkootikumide tarvitamist alustanud 14.aastaselt. Diagnoositud sõltuvus. Amfetamiini tarvitas süstimise teel. Varasemalt ravil olnud. Kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista, vaid väidab, et tarvitas vaid kord kaks nädalas siis kui olid pinged - suhetes endiste elukaaslastega. Viru Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening (02.11.2012 - 23.11.2012). Viru Vangla meditsiiniosakonna sõnul puudub sõltuvusravi näidustus, kuna alates 2008-st aastast regulaarselt narkootikume ei tarvita. Läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine (06.11.2014 - 08.01.2015). Vangistuses osales tööhõives majandustöödel koristajana (15.01.2013 - 18.02.2014). Tootmistöödel osales ajavahemikul 09.06.2014 - 01.11.2014. Isik on kriminaalkorras karistatud kümme korda, vanglakaristust kannab neljandat korda.

Varem isik on toime pannud varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Kuriteod on toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta J.D ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetava elukohaks on taotluses m xxx ärgitud . Taotluses märgitud kinnipeetava õe xx xxx telefoninumbril keegi ei vastanud. Kodukülastuse ajal aadressil xxx ust ei avatud ja telefonile ei vastatud. Sellele, et J.D ne elukoht, kinnitust saada ei olnud on olemas vabanemisjärg võimalik. Rahvastikuregistris on J.D elukohaks märgitud xxx linn. Tal on Elamisloakaart kehtivusega kuni 20.12.2014. J.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhoolduse järelevalve alla teda määratud ei ole.

J.D taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et J.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud vabanemisjärgse elukoha kohtule esitatud J.D kontrolli võimaluse puudumisel.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

K

ei ole kindel, kuna innipeetava poolt avaldatud vabanemisjärgne elukoht õe juures kriminaalhooldusametnikul kontakti saada xx xx telefoni teel ega kohtuda ei õnnestunud

korteriomanikuga tema elukohas xxx

miskontrolli , mistõttu kriminaalhooldusega seotud käitu tingimuste täitmise võimalikkus antud aadressil ei ole garanteeritud kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral. Kriminaalhooldusametnik ei ole avaldanud oma ettekandes, millisel telefoninumbril helistades osutus xx xx kättesaamatuks.

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt ema, xx xx elukohta. Ka ema elukoha kontrolli ja korteriomanike nõusoleku puudumine J.D elama asumiseks nimetatud elukohas andmed puuduvad. Samas kohus arvestab asjaolu, et J.D lukoha sobivuse võimaliku vabanemisjärgse e kontrollimine ebaõnnestus temast mitteolenevatel põhjustel. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel

(garantiikiri tõendina esitamata) töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. J.D

elamisloa kaarti kehtivus on lõppenud 2012.2014.

Ülaltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge J.D käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. J.D eest 15.12.2014 karistati viimase distsiplinaarüleastumise toimepanemise noomitusega.

Üleastumine seisnes ametniku solvamises ja ebatsensuursete väljendite kasutamises. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabaduses käituda seaduskuulekalt ja teha seda kriminaalhoolduse abil, kuna varem ta kriminaalhooldusel ei ole olnud.

Arvestades, kuriteo iseloomu senise ja J.D vabanemisjärgse kindla elukoha

kontrollimise võimaluse puudumise tõttu kriminaalhooldusametnikul, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud J.D vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Vangistusseadus kohaselt k e § 76 lg 4 innipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

Arvestades asjaolu, et J.D vabanemisjärgse elukoha sobivuse kontrollimine ebaõnnestus temast mitteolenevatel põhjustel kohus peab otstarbekaks lühendada kinnipeetava suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamise esitamise tähtaega, et uuesti küsimuse materjalide otsustamisel kohtule oleks tingimustest esitatud andmed kinnipeetava vabanemisjärgsest elamis ja muudest võimaliku vabanemisega seotud asjaoludest.

Loretta Pikma Kohtunik