3-14-254/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-254

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise

summas 15 000 eurot välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu

05.09.2014. a otsus ning teha kohtumäärus, millega jätta Aleksei Maksimovi

kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

20.02.2014 toimus Tartu Vanglas kinnipeetava Aleksei Maksimovi

ümberpaigutamine kambrist 478 (8. sektsioon) kambrisse 381 (6. sektsioon).

21.02.2014 esitas A. Maksimov Tartu Vanglale ümberpaigutamisest tingitud

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mis oli vormistatud vene keeles. Kuna A.

Maksimovil puudusid piisavad rahalised vahendid taotluse eesti keelde tõlkimise

korraldamiseks, tagastas Tartu Vangla A. Maksimovile 05.03.2014 kirjaga nr 1-

13/208-2 tema kahju hüvitamise taotluse. Nimetatud vastuses selgitas Tartu Vangla

A. Maksimovile, et Tartu Vanglal on teada, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel,

mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta ja et kahju hüvitamise taotluse menetlusse

võtmata jätmine ei takista taotluse esitamist tulevikus eesti keeles või vangla

vahendusel eesti keelde tõlkimast olukorras, kus kinnipeetaval on tõlkimiseks

piisavalt rahalisi vahendeid.

2. 06.03.2014 esitas A. Maksimov Tartu Halduskohtule kaebuse ning 13.04.2014 ja

01.05.2014 kaebuse täiendused, mille kohaselt tagastas Tartu Vangla ilma

vastuseta kaebaja kahju hüvitamise taotluse. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule

Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 15 000 eurot ja

1000 eurot iga päeva eest alates 20.02.2014 ning taotles riigilõivust vabastamist.

Muuhulgas märkis A. Maksimov, et on lubamatu kinni peetavaid ilma nähtavate

põhjusteta üle viia ühest sektsioonist teise ja luua liigseid kannatusi ja uusi ähvardusi

vanglas viibijale. Ka on lubamatu panna kokku erinevaid kinnipeetavate gruppe nagu

AIDS-i ja hepatiidihaigeid, varem korduvalt ja esmakordselt karistatuid ning tekitada

sellega teadlikult kinnipeetavate vahel konfliktisituatsioone. See tekitab stressi,

peavalusid jne, mis viib organismi nõrgenemise ja tervise kahjustumiseni.

3. Tartu Halduskohtu 05.09.2014. a otsusega jäeti A. Maksimovi kaebus

rahuldamata. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et A. Maksimovi kaebus on

põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla ei ole A. Maksimovi

ümberpaigutamisega ühest kambrist teise VangS § 12 lg 1 ning § 41 sätteid rikkunud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus kahju hüvitamise

nõudega halduskohtu poole pöörduda, kui isik on eelnevalt pöördunud vangla poole

ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jätnud. Tartu Halduskohus leidis, et kuna A. Maksimovi kaebus on 31.03.2014

menetlusse võetud, ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas kaebaja oli suuteline

eesti keeles kahjunõude taotlusi vanglale esitama või mitte.

4. Tartu Halduskohtu otsusele esitasid apellatsioonkaebused A. Maksimov ning Tartu

Vangla.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tartu Vangla apellatsioonkaebuse kohaselt jättis Tartu Halduskohus sisuliselt

kontrollimata, kas A. Maksimovi poolt Tartu Halduskohtule kaebuse esitamise

lubatavuse eeltingimus, st kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud või mitte.

Sellega rikkus kohus kohtumenetluse normi. Kohtul puudub õigus lahendada sisulist

kaebust, mille menetlusse võtmise tingimused ei olnud täidetud.

6. A. Maksimovi apellatsioonkaebuse ja selle täienduste kohaselt lahendas

halduskohus tema kaebuse formaalselt. Halduskohus venitas asja lahendamisega, ei

andnud talle kaitsjat ja rikkus menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kaebajale jäi arusaamatuks, miks teostati tema ümberpaigutamine ühest sektsioonist

teise, kui tal rikkumisi ei olnud. A. Maksimov taotles, et kohus tema kaebuse

rahuldaks, taastaks õigluse ning peataks süstemaatilised vangla poolsed rikkumised.

7. Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et apellatsioonkaebuses

toodud põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohtus

kehtib uurimispõhimõte. Kaebaja ei selgitanud, mida saanuks teha tema eest

esindaja. Ka ei viivitanud halduskohus põhjendamatult menetlusega. A. Maksimov

Tartu Vangla apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu

Halduskohtu 05.09.2014. a otsus tühistada ning A. Maksimovi halduskohtule esitatud

kaebus läbi vaatamata jätta. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Maksimovi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas A. Maksimov läbis enne

halduskohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui ta seda ei

läbinud, puudus halduskohtul alus A. Maksimovi kaebuse menetlusse võtmiseks ning

lahendamiseks.

9. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel

juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole

selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku

kohtueelse menetluse ette VangS. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib ta 30

päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et A. Maksimov esitas Tartu Vanglale 21.02.2014

mittevaralise kahju hüvitamise taotluse summas 15 000 eurot, kuna Tartu Vanglas

paigutati ta 20.02.2014 ümber kambrist nr 478 (8. sektsioon) kambrisse 381 (6.

sektsioon). Vaidlust ei ole ka selle üle, et Tartu Vangla tagastas A. Maksimovile tema

taotluse seda sisuliselt lahendamata 05.03.2014 ja A. Maksimov esitas 06.03.2014

kaebuse Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud asjaoludel võiks

lugeda A. Maksimovi poolt kohtueelse menetluse läbituks ka juhul, kui halduskohus

tuvastaks, et A. Maksimovi kahjuhüvitise taotlus tagastati õigusvastaselt. Seega tuleb

kontrollida, kas vangla toimis A. Maksimovi taotluse tagastamisel õiguspäraselt või

mitte.

11. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tagastas Tartu Vangla 05.03.2014 A.

Maksimovile tema taotluse, kuna see oli esitatud vene keeles ja puudus tõlge. Tartu

Vangla hinnangul oskab A. Maksimov piisavalt hästi eesti keelt, et esitada enda

taotlusi eesti keeles. Kuna A. Maksimov ei esitanud oma taotlust eesti keeles ja tal

puudusid piisavad rahalised vahendid selle eesti keelde tõlkimiseks, lähtus Tartu

Vangla A. Maksimovi taotlust menetlusse võtmata jättes ja seda tagastades vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 5. VSkE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav

keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti

keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse

dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava

kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma

vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju

hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise

protsessi. A. Maksimovile taotluse tagastamise kaaskirjas selgitas Tartu Vangla, et

kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmine ei takista taotluse esitamist

tulevikus eesti keeles või vangla vahendusel eesti keelde tõlkimist olukorras, kus

kinnipeetaval on tõlkimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Omal kulul ei ole vangla

kohustatud kinnipeetavate taotlusi ja kaebusi tõlkima.

10. Vastustaja poolt halduskohtule esitatud tõenditest ilmneb, et A. Maksimov asus

1988 tööle Kohtla-Järve miilitsajaoskonda (tl 74). 08.02.1993 andis A. Maksimov

lubaduse õppida ära riigikeel vastavalt tema ametikoha vajadustele ja sooritada

hiljemalt 01.02.1994 C kategooria keeleeksam, vastasel juhul oli tööandjal õigus

lõpetada temaga tööleping ametialase mittevastavuse tõttu (tl 78). Kohtla-Järve

Koolituskeskuse tõendi kohaselt asuski A. Maksimov õppima keskuse eesti keele

kursustel (tl 79). Kuigi Politsei- ja Piirivalveameti peetavas A. Maksimovi isikutoimikus

1/53/36 puuduvad andmed eesti keele kursuste lõpetamise ja keelekategooria

omistamise kohta, ilmneb A. Maksimovi teenistuslehelt, et ta oli ka pärast 01.02.1994

politsei teenistuses, sh politsei nooreminspektori ja inspektori ametikohal (vt tl 7477).

A. Maksimovit ei vabastatud politsei teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu,

vaid 20.12.1999 ATS § 116 alusel seoses koondamisega. Pärast politsei teenistusest

vabastamist on A. Maksimovile väljastatud 21.06.2005 Eesti Vabariigi lõputunnistus

keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta Tallinna Kutsekoolis nr 5

seoses sellega, et ta täitis kinnisvarahoolduse õppekava täies mahus. A. Maksimovi

teadmisi eesti keeles hinnati hindega „hea“ (tl 40). Tartu Vanglas viibides on A.

Maksimov esitanud hulgaliselt vaideid ja avaldusi eesti keeles (tl 41, 44-47, 4951).

Tartu Vangla 2. üksuse inspektor-kontaktisik M. Ilumetsa 16.04.2014 vanglale

esitatud tunnistuse kohaselt on ta A. Maksimovi kontaktisik alates 01.10.2013 ning on

algusest peale suhtlemisel A. Maksimoviga kasutanud eesti keelt. Kontaktisiku

arvates võimaldab kinnipeetava keeleoskus mõista vestluspartnerit ja väljendada

oma mõtteid. Kuigi kinnipeetava sõnavara pole väga suur ja ta teeb vigu

grammatikas, ei takista see mõistmist. Ka on kinnipeetav esitanud vanglale

eestikeelseid pöördumisi. Vastavalt vangiregistri sissekandele on tema riigikeeletase

A1 (tl 52). Keeleseaduse lisa 1 „Keeleoskustasemete kirjeldused“ järgi mõistab ja

kasutab A1 tasemel keelt valdav inimene igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid

fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida

elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele.

Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on

valmis aitama. Vangla ametnik A. Rõžikovi 16.04.2014 vanglale esitatud tunnistuse

kohaselt vestles ta 05.02.2014, 10.02.2014, 14.03.2014, 24.03.2014 ja 10.04.2014

A. Maksimoviga eesti keeles tema kahjuhüvitise nõuetest, nende tagastamise

põhjustest, neile esitatud vastustest ning esitamise nõuetest (tl 53).

11. Ringkonnakohus on eeltoodud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et A.

Maksimovi eesti keele oskuse tase on vanglale kaebuste, nõudmiste ja taotluste

eesti keeles esitamiseks piisav. Kuigi A. Maksimovi keeletase ei võimalda ilmselt

koostada keerukamaid tekste ega kasutada juriidilist sõnavara, ei ole sellisel tasemel

keeleoskus vaidemenetluse läbimiseks ning halduskohtusse pöördumiseks vajalik,

kuna nii vangla kui ka halduskohus saavad vajadusel A. Maksimovi taotlusi ja

seletusi täpsustada, täiendavaid tõendeid koguda ning A. Maksimovit asjakohaste

selgitustega abistada. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et vangla tagastas

A. Maksimovi kahjuhüvitise nõude õiguspäraselt. Seega oli kaebajal halduskohtusse

pöördudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt

kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui nõude

kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kord on läbimata, kuulub kaebus HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele; kui kaebus on juba menetlusse võetud, siis HKMS

§ 151 lg 1 p 1 ning HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata jätmisele.

12. Kuna Tartu Halduskohus on jätnud kaebuse menetlusse võtmisel vajalikud

menetlustoimingud tegemata ega ole A. Maksimovi kaebuse lubatavust enne

menetlusse võtmist hinnanud, on halduskohus A. Maksimovi kaebust menetledes

oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. HKMS § 199 lg 3 sätestab, et kui

menetlusõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist ei ole võimalik

kõrvaldada halduskohtus ega apellatsioonimenetluses, lahendab ringkonnakohus

asja sisuliselt seda halduskohtule tagasi saatmata. HKMS §-st 200 tulenevalt on

ringkonnakohtul mittelubatava kaebuse korral võimalik määrusega halduskohtu otsus

tühistada ning jätta kaebus läbi vaatamata. Eeltoodust lähtudes rahuldab

ringkonnakohus Tartu Vangla apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu

05.09.2014. a otsuse ning jätab A. Maksimovi kaebuse läbi vaatamata. Kuna A.

Maksimovi kaebus jääb läbi vaatamata, ei hinda ringkonnakohus A. Maksimovi

apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse peale esitatud sisulisi väiteid. A.

Maksimovi apellatsioonkaebus jääb seetõttu rahuldamata.

13. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse läbi vaatamata

jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi

vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HKMS § 104

lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata,

välja arvatud juhul, kui see toimub halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lõike 1

punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kuna A. Maksimov oli halduskohtus kaebuse ja

ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud (tl

11, 162), riigilõivu tagastamise küsimust asjas ei tõusetu.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Agu Timmi

Madis Ernits

Tiina Pappel