4-15-1036/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-1036

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.märtsil 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1036 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

P.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 02.02.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,000472 Kvalifikatsioon: LS § 201 lg 2 Toimepanemise aeg ja koht: 13.01.2015 kell 17:15, Mustamäe tee/Marja, Tallinn Kaebuse esitaja

P.U (isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, pensionär) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.02.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15000472 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista P.U-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot.

3. Võimaldada P.U tasuda mõistetud rahatrahv 400 (nelisada) eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 40 (nelikümmend)

eurot igakuiselt viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 02.02.2015 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,000472 näidatud arvele SEB Pank

EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Danske pangas arvele EE403300333416110002 või №rdea pangas arvele nr

EE701700017001577198 märkides viitenumbri 10220155017297 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-1036, P.U“.

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

13.02.2015 laekus P.U kaebus Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

02.02.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15000472 (tl 1-3). P.U palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust. Kaebaja selgitab, et ta ei kasuta sõidukit, see oli ainuke kord, kuna oli last koolist ära võtta. Lapse emal ei olnud võimalik lapse järele minna, kuna sai alles uue töökoha ning vanaemal oli käsi katki. P.U on pensionär ning tema pension on 279 eurot kuus.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 5- 6), milles on arvamusel, et kaebaja käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ja võimalikku saabuvasse tagajärge. P.U isegi ei kaalunud lapse koolist ära toimetamiseks muud viisi, kui ise mootorsõidukit juhtudes. LS § 90 lg 1 p 1 keelab mootorsõiduki juhtimise isikul, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mingeid erandeid õigusaktiga selles osas ette nähtud ei ole. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt menetlusvõi materiaalõigust ning ka kaebuses ei ole viidatud sellistele asjaoludele, millised võiksid kaasa tuua kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamise või muutmist.

Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1, 5-6).

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud P.U kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli kohaselt (VT toim lk 1) kohaselt 13.01.2015 kell 17:15 juhtis P.U Tallinnas Mustamäe teel mootorsõidukit Kia Sephia reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 3 ning pani toime

LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava rikkumise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Aleksei

P.U tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele karistatakse juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest, kui juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetukstunnistatud või juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 124 lg 3 p 1 sätestatu kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivuse aeg on lõppenud. Maanteeameti registri väljatrüki kohaselt (Vt toim lk 5) selgub, et P.U puudub vastav kategooria sõiduki juhtimisõigus.

06.05.2011 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (Vt toim lk 6) kohaselt on näha, et 06.05.2011 kõrvaldati P.U sõiduki juhtimiselt LS § 20

1 lg 2 alusel, kuna tal puudub

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli P.U teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkuses. 27.01.2015 esitatas P.U vastulause (VT toim lk 9), milles taotleb rahatrahvi tasumist ositi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et P.U käitumine LS § 201 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o 600

(kuussada) eurot. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-

1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja P.U-le LS § 201 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine

100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot. Kaebaja selgitab, et ta on pensionär ja pensioni suurus on 279 eurot. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 40 (nelikümmend) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik