1-06-5684/88 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. märtsil 2015.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-06-5684 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 3.03.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.S

´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.S isikukood XXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

MÄÄRAS:

Vabastada R.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ja määrata ta kuni 05.01.2017 selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada katseaja - R.S-i kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada R.S suhtes vastava

`i lt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi 2)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3 asuma

) tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist;

4 osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis )

R.S vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaid

lustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Määruse ärakiri edastada R.S-ile ja Viru Vanglale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava R.S-i tingimisi enne ega vangistusest vabastamiseks. tähta R.S on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p.4,7 ja § 25 lg 2 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 1.11.2004 otsusega KarS § 114 p 1 järgi mõistetud karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise karistuse kandmise algus 05.01.2004 ja

05.01.2017. lõpp

Kinnipidamisasutuses R.S-i on ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanedes asub elama aadressil xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabaduses on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, enamasti m xxx), kvalifikatsioon puudub. Isik on itteametlikult. Omab kindlaid tööoskusi ( vangistuses olnud tööga hõivatud alates 2005. Perioodil 02.01.2006 - xxx 31.12.2006 töötas Tallinna Vanglas V

- 17.12.2015 xxxxxx iru vanglas töötas 26.05.2008 iseloomustas R.S-i , kui väga head ning oma peaga mõtlevat töötegijat. Alates 14.01.2015 töötab töödel. xxx

Alates 17.12.2014 paikneb Viru Vangla avavanglaosakonnas. Isik tunnistab, et vabaduses tarvitas alkoholi mõõdukuse piirides, igapäevaelu ei seganud, sh töötamist. Kriminaalse käitumise soodusteguriks on alkohol, kuriteod toime pandud alkoholijoobes, sh mõrv (millest järeldatud vägivaldset käitumist). Sõltuvust ei ole diagnoositud. Vangistuses on jõudnud järeldusele, et vabanedes peab hoiduma alkoholist eesmärgiga säilitada õiguskuulekas käitumine. Perioodil 06.12.2005-31.01.2006 osales Tallinna vanglas sotsiaalprogrammis "xxx Isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglas viibib teist korda. Viimane karistus on mõistetud varguse eest, eelnev mõrva eest. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub R.S elama aadressile xxx keskküttega korteriga, mis on omavahel ühendatud ja mis kuuluvad isiku vanematele. Antud korteris elavad isiku isa ja vend. Ema elab perest eraldi ning tal on loodud uus pere, kuid suhted on säilinud ja head. Perekond on majanduslikult toimetulev, isa on pensioniealine ja töötab xxx Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on R.S-ile garanteeritud töökoht xxx xxxSxxx ametnikule telefoni teel 05.01.2015.a. . Viimast kinnitas töödejuhataja M Positiivne on asjaolu, et isik on osalenud vangistuses programmilistes tegevustes ja ta on motiveeritud elama õiguskuulekalt.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa andis kirjaliku arvamuse, milles toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist resotsialiseerimise huvides. R.S taotleb en

da tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal on küllaldaselt põhjendatud. ja prokurör toetavad Viru vangla R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.S-i isikut iseloomustavad andmed - kuri

teo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. R.S-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - ta on piisav aeg viibinud vangistuses ja on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Kinnipeetava nastamisel oleks otstarbekas kriminaalhooldusametniku tugi. taasühiskon Vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt, distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu, peale võimalikku vabanemist, elada aadressil xxx Lähedased on nõus isikut peale vabanemist toetama.

Kohus leiab, et edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö elukoha olemasolu, lähedaste

- ja toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. R.S-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt. Kehtivad distsiplinaarkarastused puuduvad. Vangistuse ajal osales tööhõives ja sotsiaalprogrammide s. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel.

Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida R.S-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. R.S-il on soov elada seaduskuulekalt vajab selle edukaks realiseerumiseks tugi katseaja kestel sotsia

alprogrammides osalemise näol.

Kohus leiab, et R.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi.

Katseajal on võimalik hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate R.S-i

tavade ja reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud R.S-i vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/

allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma