4-14-10390/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-14-10390

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märtsil 2015. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-14-10390 (2780,14,004435) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi P.Z-i kaebus Lõuna prefektuuri 28.11.2014. a otsusele Kaebuse esitaja P.Z isikukood: XXX, elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX; töökoht: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2

Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 28.11.2014. a otsus ja teha uus otsus, mis ei halvenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada P.Z-i teeseaduse (TeeS) § 40

1 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o

320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi, 320 euro tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumisega igakuiselt hiljemalt kuu 10. kuupäevaks 80 (kaheksakümmend) eurot.

Rahatrahv tasuda ositi Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank või EE701700017001577198 №rdea Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber . 10220145243482

Rahuldada P.Z-i kaebus.

Kohtuotsuse koopia saata P.Z-ile ja Lõuna prefektuurile V™S §-s 41 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

1. Kohtuvälise menetleja otsus.

Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 28.11.2014. a otsusega määrati P.Z-ile TeeS § 40

1 lg

1 järgi karistuseks rahatrahv 185 trahviühiku ulatuses, s.o 740 eurot. Otsuse põhjenduste järgi P.Z 04.11.2014. a kella 11.37 ajal Luunja vallas Tartu maakonnas Tartu-Räpina-Värska maantee 9. km-l teostas teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu.

Ta juhtis autorongi (haagis-Sommer XXX, reg.märk XXX), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning MKM poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 13,382t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 13,188t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5t. Haagise I-telje tegelik teljekoormus oli 11,089t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,44t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 35,473t. Lubatud suurim registrimass 26t. Haagise tegelik mass oli 27,246t. Lubatud suurim registrimass 24t. Autorongi tegelik mass oli 62,719t. Lubatud suurim tegelik mass 44t. Sellega rikkus P.Z TeeS § 35 lg 1, 2; LS § 80 lg 1, 2, 3 ning majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 grupp 11 sätestatut ning pani toime TeeS § 401 lg 1 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt on P.Z-i poolt väärteo toimepanemine tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolli ja fotodega, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud.

2. Menetluse käik, kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. P.Z esitas 19.12.2014. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri 28.11.2014. a otsuse peale. Tartu Maakohtu 29.12.2014. a määrusega jäeti P.Z-i kaebus käiguta ning talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 09.01.2015. a. 09.01.2015. a saabus Tartu Maakohtusse P.Z-i kaebus, milles olid puudused kõrvaldatud.

Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse karistuse osas ja taotleb rahatrahvi vähendamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt kaebaja tunnistab oma tegu ja viga, ta on oma rikkumisest, mis on esimene, järeldused teinud. Ta asus tööle metsaveo autojuhi ametikohale pärast autokooli lõpetamist käesoleva aasta augustis. XXXX. Trahvisumma moodustab 2/3 tema keskmisest kuupalgast.

Rohkem rikkumisi ei ole tal olnud ning ta leiab, et algajale juhile esmakordse rikkumise eest määratud karistus on liiga suur. P.Z esitas kohtule oma pangakonto väljavõtte 30.08.2014 kuni 08.01.2015. a, koopia lapse sünnitunnistusest, sõiduauto liisingulepingu ning palgatõendi OÜ- st XXX.

3. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Lõuna Prefektuur esitas Tartu Maakohtule 12.02.2015. a kirjaliku seisukoha, milles leiab, et P.Z- kaebus Lõuna Prefektuuri 28.11.2014. a otsusele nr 2780,14,004435 tuleb jätta rahuldamata

ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P.Z-ii ole väärtegu toime pannud ettevaatamatusest, vaid tahtlikult. Väärtegu on õigusvastane ning karistusseadustik (KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. P.Z-i ütlustest nähtub, et koorma laadis ta ise ja pani lubatust suurema koorma, kuna ettevõte peab tootma kasumit. Ütlustes saab teha järelduse, et P.Z teadis, mida ta teeb. P.Z-i juhitud autorongi kaal oli 18,719 tonni lubatust rohkem. Suurema koormusega pikeneb pidurdusteekond ning suureneb ümberpaiskumisoht. Samuti mõjutab ülekoormatud sõiduk teekatete seisukorda. TeeS lubab k koormust ületada, kui selleks on taotletud eriluba. Eriloa hinnaks metsaveokite puhul kuluks paarkümmend eurot. P.Z ei ole taotlenud eriluba, et osaleda liikluses lubatust suurema

koormusega autorongiga. Seadust mitte järgides olid P.Z-ile juba varasemast teada tema kohustused pere ees, kuid ometi ei takistanud need teadmised väärtegu toime panemast. Kohtuvälin menetleja hindab menetlusaluse isiku sü üd suureks. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi tasumisega ositi vastavalt KarS §-le 66. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4. Tõendid.

04.11.2014.a massimõõteseadme kasutamise protokolli andmetel on 04.11.2014. a kell 12.10

Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska 9. kilomeetril Lõuna Prefektuuri patrullija liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik S.H. teostanud riikliku järelevalve korras P.Z-i poolt juhitud mootorsõiduki Volvo FH reg.nr XXX haagise Sommer AP 240F reg.nr XXX kaalumist. Kaalud olid testitud 04.11.2014. a kell 12.06. Seadmed olid töökorras. Mõõtmist teostati kasutades mitteautomaatkaalusid: Evocar 2000 nr 201878, Evocar 2000 nr 201879, Evocar 2000 nr 201880, Evocar 2000 nr 201884, Evocar 2000 nr 201886 ja Evocar 2000 nr 201887. Mõõtmise laiendmääramatus -3%. Sõiduki teljekoormuse tulem kokku 1.teljel 8,903t; 2. teljel 13,382t; 3. telje

13,188t. Haagise teljekoormuse tulem kokku 1. teljel 11,089t.

Mootorsõiduki tegelik mass oli 35,473t, üle 9,473t, lubatud suurim registrimass 26t. Haagise tegelik mass oli 27,246t, üle 3,246t, lubatud suurim registrimass 24t. Autorongi tegelik mass oli 62,719t, üle 18,719t, lubatud suurim registrimass 44t. Mõõtmise ajal kasutati fotoaparaati Canon. Juht on protokollile alla kirjutanud. 04.11.2014. a tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt andis S.H. ütlusi, et oli 04.11.2014. a tööl üksinda teostas järelevalvet Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska tee 9. km-l ja märkas rikkumist. Rikkumine toimus kell 11.37. ta kontrollis autorongi (Volvo FH 169 TKN ja haagis Sommer reg.nr XXX), sõiduk liikus Tartu suunas. Sõidukit juhtis P.Z. Juht juhtis autorongi, mille teljed ja massid ületasid lubatud väärtusi. Juht tunnistas oma süüd ja käitus rahulikult. 04.11.2014. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt andis P.Z ütlusi, et tuli metsamaterjali koorma

ga Jõgeva maakonnast ja suundus Tartusse Tarmeko vineeritehasesse Koorma pani ta lubatust suurema, kuna ettevõte peab tootma kasumit. Koorma pani ta peale ise. Mõõtevahendi taatlustunnistuste nr TTLM-14/00891, TTLM-14/00890, TTLM-14/00888, TTLM-

14/00899, TTLM-14/00898 ja TTLM-14/00897 kohaselt mõõtevahendid EVOCAR-

2000 nr 201878, 201879, 201880, 201884, 201886 ja 201887 on taadeldud ajavahemikus 14.-16.05.2014.a ja vastavad 2009/23/EÜ nõuetele.

PPA Lõuna personalitalituse 05.01.2015.a teatis, mille kohaselt Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik S.H.on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 10.10.-12.10.2005. a 21 ak tundi.

5. Kohtus tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus lahendab P.Z-i kaebuse kohtuvälise menetleja 28.11.2014. a otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, Lõuna Prefektuuri kirjaliku seisukoha, uurinud eelnimetatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et P.Z-i kaebus tuleb rahuldada ning Lõuna

Prefektuuri 28.11.2014. a otsus väärteoasjas nr 2780,14,004435 tuleb tühistada osaliselt, s.o karistuse määra osas. Kohus teeb otsuse V™S § 132 p 2 alusel.

TeeS § 401 lg 1 sätestab, et normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

LS § 80 lõike 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registermassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. LS § 80 lõike 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-ga

35 kehtestatud korras. LS § 80 lõike 3 kohaselt kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister määrusega sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused.

TeeS §-s 35 on sätestatud erakorraline vedu ja sõit. TeeS § 35 lõike 1 kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmeliste või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab teeseaduse § 33 lõikes 4 kehtestatud suuruse. TeeS § 35 lõike

2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel; tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister. TeeS § 33 lõike 4 kohaselt kehtestab nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused majandusja kommunikatsiooniminister.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 1 grupis 11 „Sõiduki mõõtmed ja massid“ on kajastatud nõuded sõidukite massidele, mõõtmetele, teljekoormustele.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 04.11.2014. a kella 11.37 juhtis P.Z Tartumaal Luunja vallas Tartu-Räpina-Värska 9.kilomeetril mootorsõidukit Volvo FH reg.nr XXX koos haagisega Sommer AP 240F reg.nr XXX, kui politsei poolt teostatud liiklusjärelevalve käigus teostati P.Z-i juhitud autorongi kaalumist. Kaalud olid testitud samal päeval ja seadmed olid töökorras. Mõõtmise teostamisel kasutati mitteautomaatkaalusid. Sõiduki teljekoormuse tulem kokku 1.teljel 8,903t; 2. teljel 13,382t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5t; 3. teljel 13,188t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5t. Haagise teljekoormuse tulem kokku 1. teljel 11,089t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,44t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 35,473t (üle 9,473t), lubatud suurim registrimass 26t. Haagise tegelik mass oli 27,246t (üle 3,246t), lubatud suurim registrimass 24t. Autorongi tegelik mass oli 62,719t (üle 18,719t), lubatud suurim registrimass 44t.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et P.Z-i poolt TeeS § 35 lg 1, 2; LS § 80 lg 1, 2, 3 ning MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupis 11 sätestatud nõuete rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku P.Z-i süüd omaksvõtvate ütlustega, mida kinnitavad tunnistaja S.H .ütlused ja dokumentaalsed tõendid: massimõõteseadme kasutamise protokoll

koos fotodega. P.Z on rikkumise omaks võtnud ega ole lubatust suurema massiga autorongi juhtimist ja autorongi kaalumise asjaolusid vaidlustanud. Taatlustunnistused ning teatis S.H .pädevaks mõõtjaks olemise kohta, tõendavad, et mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Väärteoasjas puuduvad P.Z-i käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et P.Z oli võimalik vältida lubatust suuremate näitudega veose vedamist ja teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemist, kui ta oleks hankinud endale erakorralise veose vedamiseks selleks TeeS § 35 lõikes 2 märgitud eriloa, tasudes erakorralise veose eest ka sellega kaasnevad erikulud.

P.Z, juhtides 04.11.2014. a eriloata mootorsõidukit koos haagisega, mille vedukiks oleva mootorsõiduki ja haagise teljekoormuseid ületati ning mootorsõiduki massi suurimat lubatud piirmäära ületati 9,473 tonni võrra, haagise massi suurimat lubatud piirmäära ületati 3,246 tonni võrra, autorongi massi suurimat lubatud piirmäära ületati 18,719 tonni võrra, jättis täitmata LS § 80 lg 1, 2, 3 nõuded, TeeS § 35 lg 1, 2 nõuded ning majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 grupis 11 kajastatud nõuded sõidukite massidele ja teljekoormustele, millise käitumisega pani P.Z toime TeeS § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumist. Väärteoprotokolli nr 20141104147701 on märgitud kõik P.Z-i vastutuse aluseks olevad asjaolud. P.Z on protokollis kinnitanud temale õiguste ja kohustuste tutvustamist vastavalt V™S §-le 19. ta on saanud anda ütlusi, mis nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Väärteoprotokollile on P.Z alla kirjutanud ja sellega kinnitanud väärteoprotokolliga tutvumist.

TeeS § 40¹ lõikes 1 kajastatud väärteo toimepanemine ei eelda, et kahjulik tagajärg kindlasti saabuks, st TeeS § 40¹ lg 1 ei ole tagajärjedelikt. Kuna TeeS § 40¹ lõikes 1 kirjeldatud väärteo toimepanemine ei eelda kahjuliku tagajärje saabumist, siis ei ole väärteoasjas vaja eraldi tõendada asjaolu, kas ja milline tagajärg normidele mittevastava veose vedamise eest saabus või saabumata jäi.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1.

Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.2013. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Karistusregistri andmetel ei ole P.Z-i varasemalt väärteo korras karistatud. Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd tunnistanud, mis on vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. P.Z-i käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole vastutust kergendava asjaoluna süü tunnistamist arvestanud, kuivõrd see aga kergendab kaebaja olukorda, on kohtul õigus seda teha. Kaebaja on teo toime pannud tahtlikult, tema ütluste kohaselt laadis ta koorma lubatust suuremana ettevõtte huvides. Samas on ta kinnitanud, et on teinud teost oma järeldused. Arvestada tuleb aga ka sellega, et kaebaja on oma teoga ohustanud teerajatise püsivust, liikudes autorongiga, mille tegelik mass oli 62,71t, s.o lubatust 18,719 tonni võrra suurema massiga. Eelnimetatud asjaolu määrab süü suuruse.

Kohtuväline menetleja on mõistnud TeeS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 185 päevamäära, kui raskeim karistus on 200 päevamäära. Seega on karistus mõistetud maksimummäära lähedane, oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra ning ei vasta kohtu hinnangul kaebaja teo, süü suuruse ja isikuga ega ole kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole kaebuse esitajat varem väärteo korras karistatud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kahtlematult kuulub õiguskorra alla ka teerajatiste püsivus. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja teerajatise püsivust ohustada enda algatusel ei soovinud. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, varasemate karistuste puudumist ning õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et karistus on ülemäära range. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest TeeS § 401 lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras, mõistes karistuseks rahatrahvi 80 päevamäära, s.o 320 eurot. Karistuse vähendamine täidab P.Z-i suhtes eripreventiivset eesmärki, hoiab teda edaspidi samasugustest tegudest. Rahatrahvi ositi tasumise võimalust ei ole kohtult taotletud, kuid kaebaja on esitanud dokumendid tema majandusliku olukorra kohta. Majanduslik olukord ei ole karistamise aluseks. Karistamise aluseks on KarS § 56 sätestatud alused. Kohtul on alust arvata, et P.Z-i majanduslik olukord ei võimalda tal rahatrahvi korraga tervikuna ära tasuda. Seega määrab kohus KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumisele ositi 4 kuu jooksul otsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/