1-13-2881/78 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. 2015, Tallinn märtsil Kriminaalasja number 1-13-2881 Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali ja Julia Pavel Gontšarov, Katškovskaja Kriminaalasi S.E

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu üld Maakohtu 31.03.2014 aasta otsus menetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava S.E (ik XXX; EV kodanik; elukoht: XXXXX XXXX,

XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX

; ei tööta, ei õpi; ülalpeetavaid ei ole; varem kriminaalkorras karistamata) kaitsja advokaat Robert Sarv Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Prokurör Kannatanu esindaja

Kaitsja Kohtuistungi sekretär

RESOLUTSIOON

09. veebruaril 2015, Tallinnas Martin Tuulik AS Nordea Finance Estonia esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Robert Sarv Liina Kaev

1. Jätta Pärnu Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus S.E suhtes muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 2. 2015. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. märtsil

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maakohtu 31. 2014 aasta otsusega menetluses tunnistati S.E Pärnu märtsi üld süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.E

3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Määrati, et katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest. Sama otsusega rahulda osaliselt kannatanu AS SEB Liising tsiviilhagi. M eti S.E-lt ti õist välja AS SEB Liising kasuks: põhinõude k

823 (seitsekümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) eurot ja atteks 77

42 eurosenti; viivisnõude katteks perioodi eest 12.05.2009.a kuni 04.04.2012.a VÕS § 113 lg 1 määra alusel 18 290 (kaheksateist tuhat kakssada üheksakümmend) eurot 76 eurosent i. Rahulda osaliselt kannatanu AS Nordea Finance Estonia tsiviilhagi. M eti S.E-lt ti õist välja AS Nordea Finance Estonia kasuks:

põhinõude katteks 10 697 (kümme tuhat kuussada üheksakümmend seitse) 21 eurosenti;

viivis

VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud seadusest tulenevas määras arvates 08.10.2013.a kuni põhinõude täitmiseni.

Rahulda osaliselt kannatanu AS Nordea Finance Estonia menetluskulude taotlus. M eti ti õist S.E-lt AS Nordea Finance Estonia kasuks viimase menetluskulude katteks 2475 välja (kaks tuhat seitsekümmend viis) eurot. Jäteti rahuldamata kannatanu Scania Finans AB Eesti filiaali tsiviilhagi.

2. S.E selles, et tema, tema olles AS Nereus Transport juhatuse liige mõisteti süüdi

ajavahemikul 19.02.2009 kuni 25.05.2009 (äriregistri kande järgi kuni 08.07.2009), pööras ajavahemikul 2009 aasta aprilli lõpp kuni hiljemalt 28.05.2009 ebaseaduslikult tema valduses olevad ja liisinguandjatele AS-le SEB Liising, Scania Finans AB Eesti Filiaalil ja AS-le Nordea

Finance Estonia kuuluvad veokid ja sõiduauto eeluurimisel tuvastamata kolmandate isikute kasuks, mis seisnes järgmises:

26.10.2007 sõlmisid Scania Finans Eesti filiaal volitatud esindaja VB ja Nereus Transport AS juhatuse liige kapitalirendilepingu 0-2007-00163, millega Nereus Transport AS liisis Scania AP Finans AS Eesti filiaalilt veoki Scania R480, reg. märk 993 BAB, VIN: YS2R4X20002031066, kogumaksumusega 107 844, 52 EUR; 14.03.2007 sõlmisid AS SEB Liising esindaja AT ja Nereus Transport AS endine juhatuse liige

AP kapitalirendi lepingu nr L07102948, millega Nereus Transport AS liisis sadulveoki Scania

R420LA4X2MNA, reg. märk 855 AVL, VIN: YS2R4X20002012514, kogumaksumusega 785 090,38 EEK (50 176 EUR); 23.11.2007 sõlmisid AS SEB Liising esindaja AT ja Nereus Transport AS endine juhatuse liige

AP kapitalirendi lepingu nr L07114297, millega Nereus Transport AS liisis sadulveoki Volvo

FH-13.440 Globetrotter XL, reg. märk BAB, VIN: YV2AS02A68B489935, kogumaksumusega 103847,48 EUR; 08.06.2006 sõlmisid Nordea Finance Estonia AS esindaja MDM Auto AS ja Nereus Transport AS volitatud esindaja, aktsionär MS liisingulepingu nr 20062562, millega Nereus Transport AS liisis sõiduauto Suzuki Grand Vitara, reg. märk 787 AXC, VIN: JSAJTD44V00107061, kogumaksumusega 20852,53 EUR;

Nimetatud sõidukid sai S.E enda valdusse alates 19.02.2009 AS Nereus Transport juhatuse (ainu)liikmeks asumisel kuivõrd sellest ajahetkest tekkis tal ametiseisundist tulenev tegelik võim nende asjade üle.

Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles Scania Finans AB Eesti Filiaal 30.04.2009 AS-ga Nereus Transpor ja kohustas liisingu objektiks olnud veoki Scania t sõlmitud liisinglepingu üles

R480 tagastama hiljemalt 13.05.2009 kell 12.00. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti postiga AS Nereus Transpor

t juriidilisele aadressile Lille 4 Pärnu. Veoki jääkväärtuseks oli 65787,6 eur. Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles AS SEB Liising 28.04.2009 AS-ga Nereus Transport sõlmitud liisinglepingud üles ja kohustas liisingute objektiks olnud veokid tagastama hiljemalt

11.05.2009.a. Vastavasisulise tähitud kirjalik teade saadeti AS Nereus Transport juriidilisele aadressile Lille 4 Pärnu. Veokite jääkväärtuseks oli 59 402,54 + 18 420,88 eurot, so kokku 77823,42 eur.

Seoses liisingmaksete mittetasumisega ütles Nordea Finance Estonia AS 18.06.2009 Nereus Transport AS-ga sõlmitud liisingulepingu üles ning kohustas lepingu objektiks oleva sõiduauto tagastama esimesel nõudmisel Nordea Finance Estonia AS esindajale. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti postiga AS Nereus Transport juriidilisele aadressile Lille 4 Pärnu. Sõiduki jääkväärtuseks oli 9895,60 eurot. S.E oli teadlik, et liisingvarad tuleb liisingumaksete tasumata jätmise tõttu tagastada liisingfirmadele. Maksete tasumist ega sõidukite tagastamist liisingfirmadele ei toimunud, vaatamata liisingfirmade ja nende esindajate nõudmisele.

2009 aasta aprilli lõpus või mai alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata päeval, andis S.E

- maal Are vallas ja oma MS le suulise korralduse, et viimane annaks oma elukohas Pärnu ema elukohas Pärnumaal Are vallas, ning samuti Pärnu linnas Pärnu laht territooriumil eeluurimisel tuvastamata isikutele ilma ühegi akti või muu dokumendita üle veokite Scania R480, reg. märk 993 BAB, Scania R420 reg. märk 855AVL ja märk 637BAB otsesed Volvo reg.

valdused, misjärel veokid eeluurimisel tuvastamata isikute poolt koheselt teadmata kohta ära viidi. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal koostas S.E 11.05.2009 varade üleandmise akti, mille järgi S.E andi üle AS Nereus Transport varad, sh veoautod Volvo FH440, s JR- le

reg.nr 637BAB; Scania R480, reg.nr 993BAB ja Scania R420, reg.nr 855AVL. ei ole JR nimetatud akti alusel sõidukeid vastu võtnud ega ole teadlik AS Nereus Transport tegevusest ega end

ise juhatuse liikme poolt sõlmitud liisingulepingutest.

2009 aprillis-mais, kuid mitte hiljem kui 07.05.2009, täpselt tuvastamata päeval andis S.E

- a AT le ilma ühegi seadusliku aluseta üle sõiduauto Suzuki Grand Vit ra valduse, misjärel sõiduk eeluurimisel tuvastamata ajal ja viisil toimetati Kreekasse.

Seega S.E , pöörates suures ulatuses, so kokku 153 506,62 euro väärtuses enda valduses oleva võõra vallasvara kolmandate isikute kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Vastavalt KarSRaS § 8 p 2, suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2009 oli suur kahju, mis ületas 435 000 EEK (27801 EUR) ja käesoleval ajal on suur kahju, mis ületab 29 999 EUR.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas a kaitsja, kes süüdistatav vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, v. a kannatanu Scania Apellant taotleb Finans AB Eesti filiaali tsiviilhagi rahuldamata jätmise osas.

maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega apellant palub end talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Samuti palub apellant tema õigeksmõistmise korral maakohtu otsusega rahuldatud tsiviilhagid rahuldamata jätta. Kui ringkonnakohus leiab, et apellant on siiski süüdi talle etteheidetava kuriteo toimepanemises, palub apellant alternatiivselt maakohtu otsusega

rahuldatud tsiviilhagid rahuldamata jätta.

3.1. Apellant märgib, et vaidlust ei ole selles, et andis liisinguvara kolmandatele isikutele MS ilma le

- s distatav andis - üleandmis vastuvõtmisakti vormistamiseta üle; et üü TS korralduse veokite

üleandmiseks ning andis Suzuki Grand Vitara ise kolmandatele isikutele üle, TS aga keeldus veokit üle andmast. , kas süüdistatava poolt eelkirjeldatud käitumises esines Vaidlus seisneb selles

omastamistahte manifesteerimise tahtlus. Apellant leiab, et e esinenud elkirjeldatud käitumises ei omastamistahte manifesteerimise tahtlust.

Apellandi kaitsestrateegia oli üles ehitatud kokkuvõtvalt alljärgnevatele väidetele.

Esiteks aktsiate -

puudus süüdistataval teadmine Nereus Transpordi JR ga edasivõõrandamise asjaoludest ning

- . Teiseks ollagi, sest ta ei olnud JR st ei saanudki süüdistataval vastavat teadmist kordagi Nereus Transpordi faktilise juhtimise juures. Kolmandaks ei olnud süüdistava kontrolli

all Nereus Transpordi aktsiate edasimüük JR- ning ta ei olnud antud tehingust kuidagi le huvitatud. Neljandaks -

eksitati süüdistatavat n ö kahelt poolt: HT ja (

KK HK OÜ) ja variisik JR

tagaseisja(te) poolt. Viiendaks

seaduslikke täitis süüdistatav talle vahetu ülemuse poolt antud käske anda Nereus Transpordi valduses olnud vara üle uuele aktsionärile.

Kaitsja leiab, et m -

aakohus on oluliselt rikkunud KrMS § 7 lg s 3 sätestatud põhimõtet, kui on tõlgendanud sisuliselt kõik kõrvaldamata kahtlused süüdist atava kahjuks. Omastamine on toime pandud juhul, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Siinses asjas pole aga tõendatud, et süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

Kaudse tahtluse puhul on tegemist isiku sellise psüühilise suht tagajärje u ega teosse, kus mis

saabumine ei ole kindel, vaid ainult tõenäoline. ähendaks Antud vaidluse kontekstis t see, et süüdistatav pidas võimalikuks, et liisinguvara üleandmisel see „kaob“. JR- le Eeltoodut ei kinnita aga mitte ükski siinses asjas esitatud tõend: kuna üüdistatav ei teadnud, et s JR on tankist (vms sellega seonduvaid asjaolusid) ning ta sai mõistlikult usaldada otsese ülemuse antud käske ja

HK

infot, siis ei saanud süüdistatav pidada isegi tõenäoliseks, et liisinguvara „kaob“. Rõhutamist väärib, et süüdistatava ülesandeks ei olnud tausta, kuivõrd keegi ei pannud talle kontrollida

JR sellist kohustust ning aktsiate müügi korral saab ostja tausta kontrollida või ostja isiku valimist mõjutada vaid müüjast aktsionär.

3.1.1. Maakohus liisingulepingute on ebaõigesti tuvastanud, et süüdistatav oli teadlik ülesütlemisest. Süüdistatav ei teadnud ega saanudki teada liisingulepingute lõpetamisest

.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud liisingulepingute ülesütlemise hetke.

Tuleb lahendada

küsimus sellest, kas süüdistatav sai liisingulepingute ülesütlemisest teada muul viisil. Vastus sellele küsimusele on : süüdistatav eitav ei saanud muul viisil teada liisingulepingute lõpetamisest.

Kaitsja juhib siinkohal ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et Nordea ülesütlemise teate kättesaamise osas puuduvad tõendid ning SEB ülesütlemise teade jõudis küll tähitud kirjana

EV kätte, kuid Kohtu küsimusele, kas

– kui kõik lihtkirjad EV avanud kordagi antud e-kirja. ei EV-le ja ning Nereus Transpordi endises asukohas viibinud raamatupidajale tähitud kirjad vastu võtnud – lõpetasid liisingulepingud, vastas Siit järeldub üheselt, teadaolevalt liisinguandjad EV eitavalt. et kui posti te l igapäevaselt vastu võtnud isik ei teadnud liisingulepingu õpetamisest, siis ei teadnud sellest ka

süüdistatav. Antud loogiline järeldus on eluliselt igati usutav.

Lisaks pole tõendatud, et SEB oleks saatnud liisingulepingu ülesütlemise teate süüdistatava isiklikule ee-postiaadressile aga postiaadressile. Nereus Transport üldisele süüdistataval juurdepääs puudus (vastupidist pole tõendatud).

Maakohtu mõttekäik, et süüdistatav pidi teadma liisingulepingute lõpetamisest (või pidi seda möönma), ühelgi asjas uuritud tõendil või tunnistaja ütlustel. Ainus ei rajane tunnistaja, kes on

oma ütlustes liisingulepingu lõpetamise teemat puudutanud, on SEB töötaja AJ. Tema puhul väärivad rõhutamist kaks aspekti: ta on SEB töötajana ilmselgelt huvitatud tema tööandjale (1)

soodsast kohtulahendist ning (2) ta ei suutnud usaldusväärselt öelda ega meenutada, kas ta rääkis süüdistatava või sõnade kohaselt rääkis ta Kuivõrd siinses asjas JR- (

ga AJ ). pole , millal taga seisnud isik(ud) faktiliselt tegutsema hakkasid, on tegemist üheselt tuvastatud JR kõrvaldamata kahtlusega.

Kohus on jõudnud ekslikule arusaamale või on ajanud süüdistatava ja JR nimed ning juhatuse liikmeks oleku perioodid ja ütlused nagu süüdistatav oleks AJ-le helistanud veel 2009.a. maikuus ja palunud AS SEB Liisingult täiendavat aega. Kohtu poolt kirjeldatud olukorda ei ole olnud ning tunnistaja ei ole sellist Vastupidiselt tuleneb

AJ ütlust andnud. AJ ütlustest, et talle helistas

maikuu 2009. a lõpus end -na esitlenud isik, kes andis edasi infot veokite asukoha kohta. JR

Süüdistatav ei ole kordagi maikuus 2009. a

AJ poole nendes küsimustes pöördunud. Lisaks nähtub ütlustest, et suhtlus süüdistatavaga toimus oluliselt varem võrreldes maikuuga 2009. a AJ

ning ei suhelnud. Seega on

maikuus 2009. a süüdistatav ja AJ AJ väited selle kohta, kas süüdistatav teadis liisingulepingu lõpetamisest SEB poolt oletuslikku laadi hinnangud. Hinnates kahte kõrvaldamata kahtlust süüdistatava absoluutse taandumise täpse hetke osas ja - AJ ga telefonis vestelnud isiku tuvastamatuse osas, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav ei teadnud SEB poolt liisingu-

lepingu ülesütlemisest või isegi potentsiaalsest ülesütlemise võimalusest.

Kaitsja leiab, et maakohus on otsinud

fakte, mis kinnitaksid AJ ütlustest valikuliselt ühekülgseid süüdistatava teadmist liisingulepingu lõpetamise kohta. Nii on maakohus täiesti vääralt leidnud, et liisinguleping lõppes 28. aprilli 2009. a seisuga. on nimelt öelnud kohtuistungil, et 28. AJ aprilli 2009. a kirjaga anti kõigepea täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks lt Nereus Transpordile

ja alles seejärel, kui täiendava tähtaja jooksul võlga ei tasuta, öeldakse leping üles. Antud praktika on valdav ning seda võib lausa üldtuntud asjaoluks pidada. Samas hakkab täiendav tähtaeg kulgema kirja kättesaamisest alates, mistõttu on kirja kättesaamise fakt ülioluline. Siinsel juhul on väljaspool mõistlikku vaidlust aga, et süüdistatavantud kirja kätte ei saanud. Süüdistuse kohaselt andis süüdistatav aprilli lõpus või mai alguses MS-le 2009. a korralduse anda viimase valduses olnud veokid üle JR- . Siinkohal tuleb viidata asjaolule, et kui 28. aprilli 2009. le

a kirjas anti võla tasumiseks ligi ahenädalane tähtaeg k kuni 11. maini 2009. a, siis sai

liisinguleping erakorr tulemusel alles 12. mail 2009. a hüpoteetiliselt lõppeda alise ülesütlemise ehk pärast liisinguvara üleandmist Seega on täiesti otsitud ja kummastav JR nimetatud isikutele. maakohtu väide, et [tuvastamatul ajahetk [SEB-le el] kuulunud sõidukeid] . Vastupidiselt nähtub eeltoodust (eelkõige A. ütlustest), et veokite üleandmise hetkel kehtis veel täiendav tähtaeg võla maksmiseks ning tamisest. Kuni süüdistatav ei teadnudki üleüldse liisingulepingu lõpe liisingulepingu ülesütlemiseni oli Nereus Transpordil seaduslik alus liisinguvara enda valduses hoida ning

süüdistatav oli õigustatud andma enne liisingulepingu lõppemist liisinguvara üle uuele omanikule.

Välistatud pole, et s tõepoolest süüdistatavaga maikuu 2009. a alguses, AJ suhtle kuid ei

informeerinud süüdistatavat konkreetselt täiendavast tähtajast ega liisingulepingu lõppemise asjaolust. Siinkohal on oluline, et ei suutnud meenutada konkreetset ajahetke, millal ta Nereu AJ s Transpordi kes selleks juhatuse liikmeks oli. rääkis, ning See tähendab, et hetkel, mil süüdistatav helistas edasimüügist, puudus TS- ja teavitas aktsiate le

süüdistataval teadmine SEB ga sõlmitud liisingulepingute lõpetamise - kohta. Vastupidist ei ole siinses asjas usaldusväärselt tõendatud ning maakohtu järeldused on otsitud iseloomuga.

Maakohus on kummastavalt tuletanud süüdistatava teadmise liisingulepingute ülesütlemisest selle kaudu, et Nereus Transpordi majandustegevus ei õnnestunud. Maakohus on siinjuures jätnud tähelepanuta, et süüdistatav ei osalenud faktiliselt Nereus Transpordi juhtimises ning tal puudus ülevaade Nereus Transpordi ajandustegevusest. Kogu info, mida süüdistatav m Nereus Transpordi kohta teadis, pärines äest. Maakohtu järeldus, et süüdistatav pidi olema HT KK ja k

teadlik liisingulepingute lõpetamisest läbi Nereus Transpordi kehva majandusliku olukorra (nii

AP HS -i, , EV , ja

ja VB AJ ütluste kui ka dokumentaalsete tõendite pinnalt), on paljasõnaline vastuoluline. Nimelt on eelkõige ütlustega tõendatud, et Nereus Transpordi majandusseis ei EV

olnud lootusetu ning sellest oli võimalik välja tulla. EV kinnitas, et sarnasest seisust on juba kord välja tuldud. Maakohus on jätnud siinjuures tähelepanuta asjaolu, et süüdistatava teadmise

kogu kujundasid vahetult ja kui a esindajad ja

HT KK inuaktsionäri . Süüdistatava teadmine oli HT KK kontrolli all. Kehv majandusseis ei tähenda automaatselt liisingulepingute ülesütlemist. Eelkõige ei tähenda see liisingulepingute ülesütlemist olukorras, kus süüdistatavale ja kõigile teistele isikutele kinnitatakse ainuaktsionäri poolt, et äritegevus jätkub ning võlad esindajate ja

HT KK

tasutakse viivitamata. Maakohus on süüdistatava teadmise sisustamise juures jätnud põhjendamatult arvestamata: *

MS ütlused, kelle sõnade kohaselt lubas KK talle töö jätkumist;

*

-le kinnitati ja poolt HS ütlused osas, kus HS HT KK kohtumisel pangakontoris ettevõtte

tegevuse jätkamist ning äriplaan võlgnevuste teemal i olemasolu. Muuhulgas suhtles

HS HT, mitte süüdistatavaga;

* S

majandustegevuse ütlused, kelle sõnade kohaselt andis KK kõigile töötajatele lubadusi jätkumise osas ning viibis kõigil kohtumistel kohal; * V

aidlusvälise fakti, et süüdistatav ei osalenud äriühingu faktilise juhtimise juures. Süüdistatav ei andnud töötajatele korraldusi, ei tegelenud uute tellimuste otsimisega (klientide leidmine oli KK

ülesanne; igal juhul mitte süüdistatava ülesanne!);

* 08. aprillil 2009. a SEB-le saadetud e-kiri koos manustega „bilanss“, „kasumiaruanne“, „kompromissiettepanek“, „tegevusvisioon“ ja „kalkulatsioon ja kassavood“ (II kd tl 141 – 151) ei ole koostatud süüdistatava poolt. Sisuliselt on tegemist märtsil 2009. a SEB HT poolt 05.

t -le saadetud ekorraldusel ( saatis sama e-kirja ka öötajale HS kirja edastamisega aktsionäri HT süüdistatavale); *

AJ ütluste ebamäärasuse osas, kus AJ ei suutnud täpselt meenutada ega selgitada, kas ta rääkis liisingulepingu ülesütlemisest süüdistatava või JR- . ga

Eeltoodust järeldub, et süüdistataval puudus informatsiooni Nereus Transpordi ülimalt lootusetust majanduslikust olukorrast. Seega ei saanud süüdistatav talle teadaolnud teabe valguses kuidagi eeldada, et liisinguandjad liisingulepingu asuvad liisingulepinguid üles ütlema või et ühe lõpetamine toob kaasa teiste liisingulepingute ülesütlemise. esineb süüdistatava Seega liisingulepingute ülesütlemisest teadmise osas kõrvaldamata kahtlus. Siit järeldub, et süüdistatav ei teadnud sõidukite üleandmise ajal liisingulepingu lõpetamisest.

3.1.2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et süüdistatav ei osalenud Nereus Transpordi faktilises juhtimises ning ta polnud ka aktsionärist lõppkasusaaja, istõttu olid talle teada kõik Nereus m

Transpordiga seotud asjaolud ja vahendusel. Ta ei saanud HT KK sellest tulenevalt mõjutada aktsiate edasimüügil ostja isiku valimist. Kõigi tõendite hindamisel kogumis nähtub, et Nereus Transporti juhtisid faktiliselt

HT KK ja . Esiteks nähtub antud asjaolu dokumentaalsetest tõenditest või vaidlusvälistest faktidest.

HT HS

-kirjast SEB kliendihaldur

05. märtsi 2009. a e -le. Antud e-kirja manuses olnud

dokumendid koostas .

HT Antud dokumendid hõlmasid olulisi finantsnäitajaid ja tulevikuprognoose. Sama kirja edastas süüdistatav ka ise SEB See näitab, et süüdistatav -le. edastas ainuaktsionäri otsuseid ja infot. üüdistatav ei viibinud üldse Nereus Transport kontoris, S

tema käes ei olnud raamatupidamisdokumente või pangaülekannete tegemise õigu õik

st. K kokkulepped kolmandate isikutega tehti ja teadmisel, heakskiidul ning otsusel. KK HT Iseseisva otsustusõiguse puudumist kinnitab asjaolu, et perioodil, mil oli Nereus Transport HK

ainuaktsionär, korraldas Nereus Transpordi raamatupidamist hoopis ning veotellimuste ja HT

logistikaga tegeles hoopis . Nereus Transpordi KK juhtimine või juhtimisalaste otsuste

langetamine ei olnud sisuliselt kordagi süüdistatava käes. Süüdistataval puudus faktiline juurdepääs Nereus Transport pa – ngakontodele pangakontodel olnud rahaga tegi tehinguid hoopistükkis KK. Teiseks on sama asjaolu tõendatud järgmiste isikute ütlustega: E

06. veebruari 2014. a ndine Nereus Transport tegevjuht ja aktsionär MS istungil on selgitanud, et temalt ja - ostsid Nereus Transpordi aktsiad ja (

AP ilt ära HT KK HK

kaudu). ja

veebruaris 2009. a Nereus Transpordi raamatupidamisega tutvumas. HT KK käisid

Süüdistatavaga enda väidetel kokku kõigest paar korda, millest üks ko puutus

MS rd oli

telefonivestlus. Lubadusi seoses Nereus Transpordiga jagas . Endine Nereus Transport KK suuraktsionär andis analoogseid ütlusi. AP

Nereus Transport tegeliku juhtimist süüdistatava poolt ei kinnitanud kohtuistungil ka tunnistajad HS, , . EV TS

3.1.3. Aktsiate edasimüük ei olnud algusest peale süüdistatava kontrolli all ning ta ei saanud mõjutada ostja väljavalimist ega ühtegi tehingu tingimust.

Käesolevas asjas on ülioluline tuvastada süüdistatava teadmine väidetavast näilikust Ne reus

Transpordi aktsiate edasimüügist . Väljaspool kahtlust on järgmised asjaolud: JR-le Nereus Transport aktsiate edasimüüki korraldasid täielikult

HT KK ja ; süüdistataval puudus igasugune kokkupuude JR- . ga Maakohus jättis kõrvale ütlused kui ainsad tõendiallikad, kust saab HT KK ja

müüja poolelt teavet Nereus Transport aktsiate edasimüügi kohta. JR- le JR on kinnitanud, et ta

osales aktsiate edasimüügitehingus. Sama on kinnitanud kaudselt ka MV ja . Ostja poolelt KV

puudub tagaseisja(te) kohta info ning seega tuleb tehinguga seotud asjaolud tuvastada JR

olemasolevate tõendiallikate innalt. Arusaamatuks jääb, kuidas saab süüdistatavale ette heita p

mingite isikute v viitab ndust arjamist, kui näiteks JR lihtsalt sellele, et temaga võttis ühe vahendaja ning kasutas teda takistamatult tankistina. Seega on

JR muutnud võimatuks tegeliku

ostja ja omastamise toimepanija tuvastamise. Kui avaldaks tema vahendaja isiku, oleks JR võimalik tuvastada, kes sai tegeliku kontrolli viimase vara üle. Nereus Transpordi ja

Kaitsja arvates kummastav on maakohtu seisukoht selles, et süüdistatav varjab

ebausaldusväärselt isikuid, kellele ta liisingusõidukid üle andis. Olgugi et maakohus on ebaseaduslikult jätnud kõrvale ja süüdistatava antud ütlused, o

HT KK ,

n ilmne, et identiteeti JR

kasutanud isik on suhelnud nii -i, , ja -ga. See kinnitab otseselt kaitsepositsiooni TS AJ ÜT MS

väidet, et identiteeti kasutanud isik pöördus kõigi poole JR sooviga saada endale liisinguvara valdus (seoses Nereus Trans

pordi aktsiate müügiga).

Kuna süüdistatav polnud Nereus Transpordi aktsionär, siis oli süüdistataval täiesti ükskõik sellest, kes antud äriühingu igati kooskõlas loomuliku elukäsitlusega omandab. See on , kuna süüdistatava kasu või kahju ei sõltunud mitte mingil määral, mis tingimustel aktsiate edasimüük toimub. Seega oli normaalne, et süüdistatav ei pidanud mingilgi määral aktsiate edasimüüki sekkuma.

Vähemoluline pole tõendatud asjaolu, et süüdistatavat ei kaasatud aktsiate edasimüügi protsessi. Eeltoodust - järeldub, et süüdistataval puudus igasugune huvi aktsiate JR le edasimüügi tehingu tingimuste vastu ning ta ei osalenud absoluutselt selles. Kuna süüdistataval puudus huvi aktsiate edasimüügi vastu ja teda selle protsessi ei kaasatud, siis jääb arusaamatuks, kuidas pidi süüdistatav tulema üldse selle peale, et Rõhutamist JR variisik. on

väärib, et käesolevas asjas ei ole oluline, millal tegelikult HK ja vaheline aktsiate JR

võõrandamise tehing aset leidis või millal sai JR-ST nn ametlikult Nereus Transport aktsionär (ehk millal tehti vastav kanne Eesti Väärtpaberikeskuses). Tähtis on see, millal

HK HT esindajad

ja andsid KK süüdistatavale teada, et antud tehing on toimunud ning andsid teada, et uus omanik võtab ühendust asjade üleandmise korraldamiseks. Eeltoodu omab süüdistatava osas tähendust, sest aktsiate võõrandamise tehingu juriidiliselt korrektne lõpuleviimine ei olnud kunagi S.E

- kontrolli all. Samas näitab aktsiate JR le tehingu juriidiliselt korrektne lõpuleviimine, et

poolte selgeks tahteks oli antud tehing sooritada

– vastasel juhul oleks nad võinud ju tehingu katki või n ö pooleli jätta. -

Kaitsja veendumusel liisinguvara tegeliku omastamise pani toime taga tegutsenud isik, mitte JR süüdistatav. värvanud isikul oli eesmärk saada enda valdusesse kogu Nereus JR Transport vara,

sh liisinguvara. Selle eesmärgi ealiseerimiseks lõi r JR taga seisnud isik esindajates ja HK HT

KK HT KK ettekujutuse, justkui soovib Nereus Transport aktsiad omandada. Miks JR ja / või

sellise tehinguga nõustusid, ei ole teada ning see ei oma süüdistatava teadmise osas mingit tähtsust. Igatahes anti süüdistatavale teada, et Nereus Transport on võõrandatud. Siinkohal pole oluline, millal tegelikult Eesti V

äärtpaberikeskuses aktsiate käsutamise tehing lõpule viidi ja JR aktsiate omanikuks või juhatuse liikmeks sai, vaid oluline on, et süüdistatavat eksitati selle tehingu toimumise osas.

3.1.4. tmetele olulistele Maakohus on jätnud süüdistatava süüdi tunnistamisel vastamata mi eeldusküsimustele. Maakohus pole tuvastanud, et süüdistatav teadis või pidi teadma, et ja

HT KK poolt antud informatsioon aktsiate e

on variisik. dasimüügi kohta pole tõene või et JR ÄS § 315 lg 1 sätestab juhatuse liikme hoolsusstandard KarS § 15 i. Riigikohus on selgitanud, et

lg 1 kohaselt saab ÄS § 315 lg äitumisstandardi -st 1 tuleneva juhatuse liikme k rikkumine olla

[KarS § 289 ja § 217 lg 1 järgi] karistatav üksnes juhul, kui see rikkumine on tahtlik (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-61-09, p-d 11 ja 33 ja

14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 20.7.5). Pelgalt piisava hoolsuse ilmutamata jätmise korral – – teda võimalik [KarS § kui juhatuse liige ei riku oma kohustusi tahtlikult ei ole

289 ega § 217 lg 1 järgi] süüdi tunnistada.

Käesolevas asjas süüdistatav teinud iseseisvalt ühtegi otsustust ei ole , vaid on tuginenud talle

ainuaktsionäri ei saa siinkohal leida, et süüdistatav o HK poolt antud teabele. Seega leks

iseseisvalt ja teadlikult tegutsenud sooviga pöörata Nereus Transport töötajate valduses olnud liisinguvara kolmandate isikute kasuks.

Maakohus : olukorras, kus on et jättis vastamata peamisele vaidlusküsimusele tõendatud, süüdistataval puudus igasugune kokkupuude (1) Nereus Transpordi faktilise juhtimisega, (2)

JR

ja (3) Nereus Transpordi aktsiate edasimüügi tehinguga JR- , siis kuidas teadis le süüdistatav

(mitte kas süüdistatav pidi oletama!), et talle HT KK ja poolt antud informatsioon aktsiate

edasim

üügi kohta pidi olema ebaõige või eksitav? Siinses asjas ei ole tõendatud süüdistatava teadmine sellest, et (1) oli tankist ning (2) et aktsiate - JR edasimüük JR le võib olla fiktiivne.

Siinkohal evib tähtsust fakt, et süüdistatava teadmine peab olema tõend atud mai-juuni 2009. a seisuga, mitte retrospektiivselt oletades või hinnanguid andes.

Kaitsja arvates ei ole siinse vaidluse asjaolusid silmas pidades heita ette süüdistatavale omastamise toimepanemist ilma, et poleks tõendatud süüdistatava teadlik osalemine

JR identideedi kuritarvitamises ja / või aktsiate edasimüügi korraldamises. JR identiteeti kuritarvitati tuvastamatute isikute poolt just selleks, et varjata vara tegelikult omastanud isikuid. Seega saaks süüdistataval olla tahtlus omastada liisinguandjate vara vaid siis, kui ta teadlikult antud skeemis osales. Maakohus leidis, et süüdistatav oleks pidanud tõendama isikud, kellele liisingusõidukid üle anti.

Apellant vaidleb antud väitele vastu. Hinnates tõendeid kogumis, eelkõige aga MS, -i, TS ÜT, AJ, HT KK ,

tluseid, on nimeline ja süüdistatava ü ilmne, et kõigile eelviidatud isikutele tutvustas JR isik kui uus Nereus ja

-t kui uut Transpordi ainuaktsionär. Kui HT KK esitlesid süüdistatavale JR ainuaktsionäri ning ütlesid, et viimane võtab süüdistatavaga vara üleandmise osas ühendust, ning JR

nimeline isik võttiski süüdistatavaga ühendust, siis tundub eluliselt ebausutav, et kaitse väide süüdistatava eksitamise kohta on ebaõige. Sama „protsess“ kordus ju lisaks süüdistatava le ka MS, ÜT, ja -iga. Kaitsja siiski leiab,

AJ TS t kuna süüdistatav ei omanud JR ja aktsiate edasimüügiga mingit puutumust, siis sai valeinfo edastamise ahel alguse ja juurest (kusjuures seda HT KK KK ei eitagi). Süüdistatav ei saanud ise ju aktsiate edasimüügitehingut ja uut aktsionäri välja JR-t kui mõelda, kuna ta ei osalenud aktsiate edasimüügitehingus. süüdistatav ei saanud Samal ajal, kui JR JR - ning reaalselt aktsiate t ja aktsiate edasimüüki välja mõelda edasimüük ka

- toimus (!), le lõi JR sellest, et tema on uus aktsiaseltsi omanik ja juhatuse liige. nimeline isik kõigis ettekujutuse

Tegemist ei saa olla juhusliku kokkusattumusega, vaid tagaseisja koordineeritud tegevusega, JR mis ei olnud aga

kuidagi süüdistatava kontrolli all.

Süüdistatava teadmise kohaselt pidi sõidukid üle võtma JR ja -na

– seda ütlesid talle nii KK JR

tutvustanud isik. Seega on süüdistatav näidanud isikule, kellele ta enda teadmise kohaselt sõidukid üle andis. Eeltoodud asjaolude väär tuvastamine on toonud ka asa kohtuotsuse tegemise

süüdistatava kahjuks. Kui maakohus oleks õigesti faktilised asjaolud tuvastanud, siis oleks maakohus eelviidatud küsimustele vastates leidnud, et süüdistatav ei saanudki ega pidanudki teadma, et

JR on variisik ning aktsiate edasimüük ei pruugi olla korrektne tehing. Seega oleks pidanud asuma seisukohale, et süüdistataval puudus omastamise tahtlus, sest ta ei saanud soovida seda,

mida ta ei teadnud või ei teadvustanud.

3.2. Maakohus tuvastas vääralt süüdistatava juhatuse liikmeks oleku ning liisinguvara üleandmise perioodi. Maakohus on põhjendamatult tuvastanud, et süüdistatav oli Nereus Transport juhatuse liige alates tema valimisest kuni vähemalt 25. maini 2009. Tegemist on põhjendamatu oletusega, kuivõrd antud faktiväide ei rajane ühelgi asjas kogutud tõendil. Sealjuures on maakohus jätnud ebaseaduslikult t 2009. ähelepanuta, et käesolevas asjas puudub igasugune teave sellest, et 25. mai a nõukogu otsust süüdistatava Nereus Transpordi juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta oleks S.E-le tutvustatud. Kuna (endine narkomaan),

endine narkomaan) ja JR MV (töötu ja KV - (nn parm Pärnust MV i sõnade kohaselt) usaldusväärsete ütlustega on tõendatud nende igasuguse sisulise puutumuse puudumine 25. mai 2009. a nõukogu otsuse vastuvõtmises, siis ei saanud nemad süüdistatavale 25. mai 2009. a nõukogu otsust tutvustada. Ometi eeldab juhatuse liikme tagasikutsumine pädeva organi vastavat otsust, mis tuleb juhatuse liikmele teatavaks teha

(tagasikutsumine jõustub otsuse kui tahteavalduse teatavakstegemisest). Seega on maakohus ebaseaduslikult oletanud, et süüdistatav täitis või pidi täitma Nereus Transport juhatuse liikme kohustusi vähemalt kuni 25. maini 2009.

Väljaspool mõistlikku vaidlust on, et süüdistatav lõpetas oma niigi olematu tegevuse juhatuse liikmena maikuu 2009. a alguspoolel, kui andis Nereus Transport valduses olnud vara üle uuele aktsionärile. Eeltoodust järeldub tõendeid kogumis hinnates, et süüdistatava kutsusid Nereus

Transport juhatuse liikme kohalt tagasi ja (kui esindajad ja Nereus Transport KK HT HK faktilised juhid) juba hiljemalt maikuu 2009. a alguses. Samal ajal on maakohus jätnud ebaseaduslikult kõrvale ütlused. HT KK ja

HT KK ja andsid juba hiljemalt maiku tagasikutsumisest. u 2009. a alguses süüdistatavale teada tema TS-

i ütluste kohaselt viidi MS kodukohas asunud veokid ära võttis kui

TS

ühendust SEB võttis SEB ga ühendust pärast tagasitulemist, süüdistatav -ga.

TS -

võttis temaga ühendust tööreisi ajal. kasutuses olnud veoki viis ära volitatud esindaja TS-i ÜT maikuu 2009. a lõpus. i ütlustega ning veoki 28. mai 2009. a vastuvõtmise Seega on ÜT ja - TS

aktiga tõendatud, et teiste veokite üleandmine toimus umbes kolm neli nädalat enne 28. maid

-

2009, sest antud korraldas perioodi sisse tuleb paigutada ka nn vahepealsed päevad, mil ÜT autoabi jne.

-

Eeltooduga on aga tõendatud ka fakt, millal MS käes olnud veokid JR le üle anti. Samuti tähendab eeltoodu tõendeid kogumis hinnates, et S.E ütlustes puuduvad vastuolud.

Ü ütlustega on tõendatud, et SEB andis Winterland Group OÜ tööülesande üle SEB T - le -le

kuulunud veokite ja haagiste otsimiseks alles alguses 2009. ei maikuu lõpus või juunikuu ÜT

s sai -ina tutvustanud aanud S.E-ga teadmata põhjustel ühendust. ÜT ühendust aga end JR meesterahvaga, kes ütles, et SEB kuuluvad veokid ja haagised on Euroopas tööl ja jõuavad varsti

Eestisse tagasi. Antud teabe sai end tutvustanud isikult , kui Winterland ÜT JR päev enne seda

Group OÜ oli lt ühe TS- veoki ja Paidest haagise tagasi saanud (28. mai 2009. a aktiga on Winterland Group OÜ ilt saadud ühe veoki SEB TS- -le tagastanud).

3.3. Kaitsja on seisukohal, et maako . hus jättis põhjendamatult kõrvale süüdistatava antud ütlused Nimelt on maakohus lubamatult jätnud süüdistatava ütlused kõrvale vastuolu tõttu eeluurimisel antud ütluste tõttu. maakohus jätnud täielikult arvestamata, et nii süüdistatava, Nimelt on TS-i kui

ka

faktiline

MS ütluste kohaselt toimus sõidukite üleandmine etapiti, kuid akt allkirjastati ühel korral. Kaitsja selgitab, et majandustegevuses on tavapärane, et ettevõtte hulka kuuluv vara võetakse üle ühe aktiga, kuid faktiliselt mitmes osas. See sõltub peaasjalikult tehingupoolte kokkuleppest. ( ja ) ning

HK HT KK JR aktsiate edasimüügi tingimustest süüdistatav teadlik ei olnud, kuid talle anti ja

Eeltoodust HT KK poolt teada, et ta peab veokid ja muu vara üle andma.

järeldub, et maakohus on jätnud põhilistes asjaoludes teiste tõenditega kooskõlas olevad süüdistatava ütlused põhjendamatult kõrvale.

3.4. Maakohus on jätnud ebaseaduslikult tõendiallikatena kõrvale ütlused. HT KK ja

HT KK ja

väited kinnitavad kaitse väidet, et üüdistataval p Maakohus on jätnud s uudus omastamise tahtlus. HT KK ja

ei ole (ja süüdistatava) ütlused kõrvale põhjusel. Samas

maakohus viidanud usaldusväärsetele tõendi ega põhjendanud, kuidas sellisele allikatele

järeldusele jõuda saab. rikkunud kohtulahendi põhjendamise Seega on maakohus oluliselt kohustust, kuivõrd lugejale ei ole kohtuotsuse argumentatsioon jälgitav. Eeltoodust järeldub, et maakohus on jätnud ütlused kõrvale otsitud põhjusel. HT KK ja

Apellandile tundub, et maakohus on ja

jätnud HT KK ütlused kõrvale vaid põhjusel, et need kinnitavad apellandi väiteid. Antud põhjusel ei ole võimalik tunnistaja ütluseid kõrvale jätta.

Enamgi, maakohus ei ole põhjendanud, miks kaitse väide unnistajate ütluste t valguses

süüdistatava eksitamise või tema mitteteadmsie kohta ei ole asjakohane. Ükski asjas uuritud tõend või ülekuulatud isik ei välista järgmisi võimalusi:

1) ja eksitasid teadlikult HT KK

süüdistatavat kannatanute vara üle andma ning tagaseisja eksitas süüdistatavat

JR vara

üleandmise osas või 2) tagaseisja eksitas teadlikult nii ja ning viimased eksitasid JR HT KK tahtmatult süüdistatavat.

Eelviidatud variante toetab väga veenev fakt, et liisinguvara „kadus“ alles pärast süüdistavale antud korraldusi liisinguvara ülean . Samas ajal, mil süüdistatav enda dmiseks parima teadmise kohaselt oli veel juhatuse liige, oli vara kindlas asukohas. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et varakäsutuse tegi süüdistatav pärast vastava korralduse saamist – ta ei võtnud seda otsust iseseisva

lt vastu, vaid täitis vahetu ülemuse seaduslikku korraldust.

Maakohtu järeldus, et süüdistatav oli teadlik [HT KK , ja variisikute ja variisikutest jms asjaoludest, ei põhine mitte ühelgi tõendil. Tegemist on otsitud väitega, millel puudub tegelikkusega igasugune seos.

Maakohtu järeldus, et „

, on kaitsja arvates . Asjas on täiesti asjakohatu tõendatud üksnes fakt, et süüdistatavale teatati uue aktsionäri nimi ja paluti tal vara üle anda – muu info edasiandmist ei toimunud. ja

Seega HT KK teadmist ei ole võimalik üle kanda süüdistavale. on maakohus jätnud HT otsitud argumentide alusel. ütlused kõrvale ebaseaduslikult ja ilmselgelt

Maakohus on jätnud ütlused kõrvale täiesti otsitud (kahel) põhjusel. Maakohus KK on hinnanud KK . ütluseid kontekstist välja rebitult ning kohati erapoolikult Näiteks on maakohus leidnud, et

KK KK ütlused on ebausaldusväärsed, kuna on p

rokurörile vastanud, et üks lühem ja paksem mees tutvustas end Kaubamajaka parklas R-ina, kuid kaitsja küsimusele vastas, et lühem ja paksem mees tutvustas -

JR t. Tegemist on täiesti ebaolulise faktiveaga, arvestades et sündmusest endast on möödunud ligi viis aastat. Muus osas ütluste ja teiste tõendite osas ei teki

KK vastuolusid.

Teine põhjus, miks maakohus jättis ütlused kõrvale, jääb sisu poolest KK arusaamatuks. Maakohus leidis, et

kohaselt ei organiseerinud KK ütlused pole usaldusväärsed, sest KK ütluste süüdistatav aktsiate edasimüüki, tehinguga tegeles HT KK ning ei teadnud, kes said juhtorganite liikm

asigi).

eteks pärast aktsiate müüki (kuigi see ei olnudki üldse KK KK teavitas süüdistatavat

aktsiate müügist ning palus korraldada vara üleandmine. Maakohus analüüsib sel puhul jällegi

KK HT ja

ekstis ütluste usaldusväärsust süüdistatava teadmise kont . Maakohus jõuab järeldusele, et (ja

KK HT) ütlused pole usaldusväärsed, sest nad pidid aru saama, et teevad ilmselt tehingu variisikutega. Arusaamatuks jääb aga, kuidas antud asjaolu mõjutab nende ütluste usaldusväärsust. Isegi kui nad said aru, et kolmandad isikud omandavad Nereus Transpordi aktsiad variisiku kaudu, siis ei olnud see nende probleem või vastutusalas olev küsimus.

Variisikutele äriühingu müügis pole midagi taunitavat, sest sellega ei panda toime ühtegi kuritegu. Antud juhul saidki omastamise toime panna taga seisnud isikud, sest nende tegevuse JR

tulemusel jäid kannatanud oma varast ilma. Samas Nereus Transpordi aktsiate edasimüügil ei jäänud vastutuse vara eest võttis endale aktsiate ostja. kannatanud oma varast ilma, vaid

Liiati jääb arusaamatuks, kuidas saab jällegi siduda l väidetavalt HT KK -l ja - tekkima pidanud

kahtlused süüdistatava teadmisega neist. Maakohus on jätnud ütlused kõrvale ka

HT KK ja

põhjusel, et väidetavalt pisendavad nad kunstlikult enda rolli aktsiaseltsi edasimüügil tek kinud

mahhinatsioonidest teadlikuks olemise osas. Kaitsja leiab, et vastav järeldus ei põhine ühelgi tõendil. Arusaamatuks jääb, kuidas enda rolli väidetavatest

pisendavad ja

HT KK mahhinatsioonidest teadmise osas või üleüldse seisnevad. Mõlemad milles need mahhinatsioonid

tunnistajad on avameelselt rääkinud aktisate edasimüügitehingust ning pole enda rolli kuidagi pisendanud. Nad on selgitanud, et tegelesid aktsiate edasimüügi ettevalmistamisega ning süüdistataval polnud sellega mingit pistmist. Nad selgitasid, et neil ei tekkinud kahtlusi aktsiate ostja isikus. Samuti on nad mõlemad öelnud, et tegid süüdistatavale teatavaks ainult aktsiate edasimüügi ja ostja isiku nime. Maakohtu poolt esiletoodud põhjustel ei

3.5. Kaitsja leiab, et korraldus veokite - ebaseaduslik. Maakohtu HK JR le üleandmiseks ei ole

järeldus, et antud korraldus on ebaseaduslik, ei põhine ühelgi asjas uuritud tõendil. Tõendeid kogumis hinnates nähtub, et süüdistatav ei teadnud ega pidanudki müügi teadma aktsiate edasi asjaolusid ega ostja isikut.

3.6. Kaitsja leiab, et maakohus rahulda Esiteks on maakohus rahuldanud s tsiviilhagid ebaõigesti. SEB tsiviilhagi ebaseaduslikult. Nimelt ei ole SEB tõendanud väidetavalt omastatud liisingautode maksumust. Kaitse peamine tsiviilhagile seisnes selles, et SEB poolt esitatud vastuväide SEB

liisinglepingutes märgitud jääkväärtus ei tõenda absoluutselt väidetavalt omastatud liisinguvara maksumust. Samas saab omastamise tekitatud kahju seisneda üksnes asja väärtusest ehk keskmis

es kohalikus müügihinnas.

KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Süüdistatavale etteheidetava teoga tekitatud kahju osas tugines SEB sõidukite liisingulepingus märgitud jääkväärtusele. Väidetava omastamisega saadi vara mitte selle jääkväärtuses, vaid vara tegeliku kohaliku müügihinna ulatuses (TsÜS § 65).

Ükski isik ei saa omastada vara selle ääkväärtuses, vaid üksnes tegelikus väärtuses, sest j

jääkväärtus on siduv vaid liisingulepingu pooltele, kuid süüdistatav ei ole liisingulepingu pooleks.

Käesoleval juhul on liisinguandjatest kannat ud jäänud ilma neile kuulunud an omandist. Järelikult saab omastatud vara väärtus (vastandub kannatanu kahjule) võrduda vaid tegeliku oman kaotamise di hinnaga. Omandi kaotuse korral tuleb kindlaks teha omandi väärtus viimase hetkel. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi pikaajalisele praktikale on keelatud võrdsustada liisingueseme tegelikku väärtust müügihinna või jääkväärtusega (3-2-1-33-08, p-d 16, 3-2-1-56- 08, p 14)

oletuslikku . Jääkväärtus kajastab üksnes liisingueseme väärtust, millest on lahutatud tasutud liisingumaksed. Liisingueseme tegelik väärtus ning jääkväärtus ei ole omavahel kuidagi seotud. Müügihind võib aga sõltuvalt liisinguandja suvast olla liisingueseme tegelikule väärtusele mittevastav, sest tsiviilkäibes pole keelatud müüa asju nende tegelikust väärtusest odavamalt

(kahjumiga). Kaitsja on seisukohal, et jääkväärtuse hüvitamist saab liisinguandja nõuda vaid liisinguvõtjalt. Seega on välistatud SEB tsiviilhagi rahuldamine, kuna SEB ei ole tõendanud talle väidetava omastamise tulemusel tekkinud kahju.

Lisaks Nordea on maakohus ebaõigesti lahendanud ka apellandi muud vastuväited SEB ja nõuetele. Nimelt pole käesolevas asjas tõendamist leidnud liisingulepingute ülesütlemine süüdistatava juhatuse liikmeks oleku ajal.

Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Maakohus ei ole antud kaitsja väidet absoluutselt äsitlenu k d, kuigi antud väide on tsiviilhagide rahuldamise seisukohalt ülioluline. Nii ei ole siiani teada, millal sai (kui üldse sai)

süüdistatav teada väidetavast ülesütlemiste avaldustest ning millal ja mis põhjusel tekkis tal soov liisinguesemed enda või kolmandate isikute kasuks pöörata. TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.

Ainuaktsionär (üldkoosolek) on aktsiaseltsis juhatusest kõrgemalasuv organ. Kuna süüdistatavale andis korralduse anda liisinguesemed -

JR le üle ainuaktsionär (omanik), siis puudus süüdistataval igasugune kahtlus korralduse põhjendatuses Kui omanik on otsustanud ikkagi äriühingu .

võõrandada, ei ole ö palgatöötajal selles suhtes mingit sõnaõigust. juhatuse liikmel kui n- Ainuaktsionäri otsus ei pea lt otstarbekas, sest äriühingu omanik võib olema isegi majandusliku oma varaga teha mida iganes

ning juhatusel puudub viimase suhtes igasugune sõnaõigus. Seega tegutses süüdistatav ainuaktsionäri korraldusel ning ainuüksi eelkirjeldatu tõttu ei saa talle ette heita juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Maakohus ei ole suutnud adekvaatselt põhjendada, miks süüdistatav pidi arusaama ainuaktsionäri poolt antud korralduse ebaseaduslikkusest. Siinses asjas pole tõendatud, et korraldus oli õigusvastane HK ning see pidi ole

ma süüdistatavale äratuntav.

Nordea ja SEB on esitanud tsiviilhagides süüdistatava vastu nõuded, mille rahuldamiseks on tegelikult kohustatud 100% ulatuses Nereus Transport kui liisinguvõtja. Liisinguvõtja

kohustuseks on asi liisingulepingu ülesütlemise korral tagastada. Kui liisinguvõtja jätab antud kohustuse täitmata, saab liisinguandja nõuda asja valduse üleandmist või kahju hüvitamist.

Nordea ja SEB on jätnud tähelepanuta asjaolu, et tegelikult kolmanda isiku poolt tekitatud kahju saab kannatanu (äriühing) juhatuse liikmelt nõuda alles pärast seda, kui kannatanu on esitanud tegeliku kahju tekitaja vastu nõude (hagi või pankrotiavalduse), ning alles kahju tekitaja vastu esitatud nõude menetlemise tulemusel selgub võimalik kannatanu juhatuse liikme vastu esitatava nõude ulatus.

Nordea ja SEB Transpordilt ei ole tõendanud, et nad oleks teinud jõupingutusi Nereus kahjuhüvitise väljamõistmiseks (või liisingueseme valduse väljanõudmiseks). Seega isegi, kui hüpoteetiliselt eeldada juhatuse liikme kohustuste rikkumist süüdistatava poolt (mida ei esine), on väljaspool kahtlust, et enne Nereus Transpordi vastu nõude esitamist ja vastava pankrotimenetluse lõppu pole võimalik üheselt väita, et Nereus Transpordil puuduvad vahendid Nordea ja SEB nõude rahuldamiseks.

Kannatanud peavad juhatuse liikme vastu nõude esitamisel tõendama, et põhivõlgnik on maksejõuetu. Selleks on ainuvõimalik pankrotimenetluse läbimine. Kannanatud ei saa juhatuse liikme vastu esitada kahju hüvitamise nõuet nud põhivõlgnikult olukorras, kus nad ei ole ise viitsi kahju sisse nõuda.

Seega

tuleb jätta kannatanute kahju hüvitamise nõuded rahuldamata, kuna kannatanute nõuete suurused (s.o kahjunõue miinus Nereus Transpordi vara arvelt hüvitatav summa) on täpselt tõendamata. Samal põhjusel tuleb VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada alternatiivselt kannatanute nõudeid, kui ringkonnakohus ei nõustu apellandi esitatud väitega kannatanute kahju hüvitamise nõude ulatuse tõendamatuse osas. Eelnimetatud sätete eesmärgiks on vältida hea usu põhimõttest ja majandusl

ikust aspektist vaadatuna kahjustatud isikul kahju hüvitamise nõudmise võimaldamist, kui viimane ei ole rakendanud mõistlikke abinõusid kahju ulatuse vähendamiseks.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-

05 rõhutanud, et kahjuhüvitise vähendamine ei eelda kannatanu süüd.

3.7. Apellant palub tühistada Pärnu Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1

2881 ning teha uus otsus, millega mõista S.E talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks lternatiivselt, kui ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu 31. märtsi 2014. a otsuse . A

süüdistuse osas muutmata, tühistada Pärnu Maakohtu otsus tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas ning teha uus otsus, millega jätta tsiviilhagid rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU IST

UNG

4. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja oma apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada. Kaitsja esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Kaitsja põhjendas oma taotluse asjaoluga, et kohtueelne menetlus lõppes kriminaalasjas aastal

2010, kuid maakohtusse asi saabus alles 28.03.2013. Käesolevaks ajaks kriminaalmenetlus S.E suhtes kestis ligi 5 aastat. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ning kaitsja taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid kaitsja apellatsioonile ja kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusele vastu

maakohus , kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Prokurör märkis, et on juba võtnud seisukohta seoses kriminaalmenetluse mõistliku aja küsimusega ning juba vähendas süüdistatavale mõistetavat karistust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

6. Kohtukolleegium esmalt kujundab seisukoha seoses kaitsja taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-07. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja tehioludest lähtudes. Hinnata tuleks siinjuures eelkõige järgmisi kriteeriume: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste käitumine; 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-1-1-43-10 (punktis 25)

selgitati järgmist: "Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art

1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea,

6 lg kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art

1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud

6 lg

ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. (Vt nt

, otsus 31.

93 ja märtsist 1998, p , otsus

4. veebruarist 2010, p 56.) Samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (vt nt

, otsus 20. jaanuarist 2004, p 26). Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja - ehkki teda ei ole vahistatud - on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda (vrd

, p 93 ja , p 26). Näiteks otsuses leidis

inimõiguste kohus, et kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamise ajaks ei saa lugeda kuriteosündmuse suhtes kriminaalmenetluse alustamise kuupäeva ega kuupäeva, mil kaebaja kuulati (pealiskaudselt) üle tunnistajana (sest sel ajal ei puudutanud menetlus kaebajat), vaid kuupäeva, mil uurija koostas kaebaja süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ja kaebaja kuulutati tagaotsitavaks (kuna kaebaja pidi umbes sel ajal saama teada sellest, et ametiasutused otsivad teda taga). Menetlusaja kulgemise alguseks võib olla ka esimene ülekuulamine politsei poolt ( , p , otsus 31. maist 26), dokumentide võetus ( 2005 - , otsus 22. juunist ) või isiku elu ja tööruumides toimunud läbiotsimine (

2000, p 133). Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu, nt küsitletakse seoses isiku käitumisega tunnistajaid (vt , otsus 18. jaanuarist 2007, p 65).

6.1. Käesolevas kriminaalasjas S.E oli esmakordselt menetlusele allutatud 12.10.2010, kui oli kahtlustatavana üle kuulatud ning tema suhtes valiti tõkend elukohast lahkumise keelu

näol, seega käesolevaks hetkeks kriminaalmenetlus S.E suhtes kestis 4 aastat ja 4 kuud. Kohtukolleegium ühtlasi märgib, et maakohtu otsuses toodud viieaastane üldine menetlustähtaeg ei ole seega asjakohane.

6.2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, EIÕK

1 esimese lause täitmiseks kõiki art 6 lg

asjaolusid kaaludes kriminaalmenetluse määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust.

6.3. Kohtukolleegium leiab, et maakohus asjakohaselt võttis arvesse, et kohtueelsel menetlusel on toimunud ilmne põhjendamatu viivitus, kui kriminaalasja toimiku kaitsjale kätteandmisest kuni süüdistusakti koostamiseni ja maakohtusse saatmiseni kulus ü Selline põhjendamatu le aasta aega. viivitus on käsitletav süüdistatava õiguse rikkumisena mõistlikule menetlustähtajale. Sellele rikkumisele

1 kuu reageeris maakohus S.E-le mõistetava karistuse lühendamisega võrra. Kohtukolleegium nõustub maakohtu sellise menetlusliku järeldusega ning märgib, et tõkendina elukohast lahkumise keeld oli S.E suhtes kohaldatud alates 12.10.2010 kuni

31.08.2011. Ka eeluurimisel S.E on küsinud ja saanud menetlejalt loa elukohast lahkumiseks, seega tema õiguse rikkumist mõistlikule menetlusajale ei saa pidada oluliseks. Süüdistatava elukorraldus ja igapäevased toimingud ei olnud häiritud menetluse põhjendamatust viivitusest, mis toimus kohtueelses menetluses.

Kohtukolleegium märgib, et kohtulikus menetluses toimus aga viivitus, mis oli tingitud süüdistatava enda käitumisest. Nimelt taotles süüdistatav kriminaalasja arutamise edasilükkamist ringkonnakohtus mitme kuu võrra, põhjendades seda oma töötamisega välismaal ja sooviga kohtuistungist osa võtta. Maakohus asjakohaselt märkis, et avalik menetlushuvi antud kriminaalasjas on suur, kuna toimus mitmele erinevale äriühingule kuuluva vara omastamine Kohtukolleegium märgib, et tegemist ei . ole keskmisest mahukama kriminaalasjaga, kuid selle probleemid on tõenduslikult ja õiguslikult piisavalt keerukad, ja nende lahendamine on osutunud aeganõudvamaks seoses variisikute kasutamisega toimepandavas kuriteos ning süüdistatava enda menetlusliku positsiooniga.

Sellest tulenevalt kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega rahuldamisele ei kuulu.

7.

Esitatud apellatsioonis kaitsja sisuliselt vaidlustab ainult maakohtu poolt süüdistataval tuvastatud tahtluse esinemist omastamise toimepanemiseks ning ei vaidlusta süüdistuses nimetatud sõidukite üleandmist S.E korraldusel ja tema enda poolt kolmandatele isikutele. Vastuseks kaitsja apellatsioonile kohtukolleegium esmalt kokkuvõtvalt märgib, et kaitsja kordab ringkonnakohtu menetluses samu argumente, mis olid tema poolt esitatud ka maakohtu menetluses. Maakohus on aga kaitsja argumentidele põhjalikult vastanud ning kõiki tõendeid omavahel kõrvutades, ammendavalt vastas küsimusele, miks ta leiab, et süüdistatav Nereus

Transport ASi juhatuse liikmena oli teadlik äriühingu igapäevasest majandustegevusest, sügav ning kestvatest võlgnevustest mitte ainult liisinguandjate, atest majanduslikest raskustest

vaid ka teiste võlausaldajate, sh töötajate ees. Süüdistatav jagas võlausaldajatele lubadusi ning töötajatele korraldusi (vähemalt vara üleandmise osas), seega reaalselt juhtis ettevõtte tegevust.

Maakohus , et omades tuli seejuures ainuõigele järeldusele täielikku ülevaadet äriühingu olukorrast, süüdistatav tegi kõik selleks, et takistada liisinguandjatel oma vara tagasisaamist ning see vara üle anda kolmandatele isikutele, kelle i eks võimalikult raske tuvastada, millega sikuid ol sisuliselt manifesteeris omastamise tahtlust.

8. Kohtukolleegium vastab eelkõige kaitsja väitele, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et süüdistatav oli teadlik liisingulepingute ülesütlemisest Kaitsja arvates süüdistatav ei . saanudki teada liisingulepingute lõpetamisest. karistusõiguslikust aspektist Kohtukolleegiumi veendumusel on asjassepuutumatu kaitsja viide VÕS § 116 lg 5 sätestatule, et liisinglepingu saab üles öelduks lugeda alles pärast ülesütlemise teate kättesaamist või kättesaaduks lugemist ning täiendava tähtaja möödumist. Omastamise süüdistuse kontekstis oluline on see, kas S.E sai aru või möönis, et liisingvara omanikud jäävad tema tegevuse läbi oma sõidukitest kestvalt ilma.

Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus sellele küsimusele õigustatult vastanud jaatavalt järgnevatel põhjustel.

8.1. Kohtukolleegium sedastab, et liisingvara omastamise realiseerimiseks ei peagi ilmtingimata liisinglepingud ülesöeldud olema, omastamine võib toimuda ka olukorras, kus liisingumakseid teostatakse igati korrektselt kuni liisingvara kolmanda isiku kasuks ebaseadusliku enda või pööramiseni.

Antud kaasuse puhul on maakohtu poolt aga veenvalt tuvastatud, et S.E Nereus

Transpordi (edaspidi NT) AS juhatuse liikmena oli teadlik liisinglepingutest tulenevatest võlgnevustest ja möönis, et võlgnevuste kustutamata jätmisel öeldakse liisinglepingud üles.

Pealegi, kohtukolleegium on veendumusel, et S.E oli ka teadlik AS SEB Liising poolt liisinglepingu ülesütlemisest. , võlgnevuse osas AS SEB Liisingu ees on tuvastatud, et Nii 15.04.2009 ja 17.04.2009 S.E oma e-posti aadressilt saatis AS SEB X @X XXX XXX Liisingu kliendihaldur

- kompromissiettepaneku, NT AS bilanssi, tegevuskava prognoosiga AJ le

ning kasumiaruande. Kompromissiettepanekust nähtuvalt teeb NT AS juhatuse liige S.E AS-le SEB Liising ettepaneku liisinguvõlgnevuste perioodiliseks likvideerimiseks (T II lk 147). Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et põhjendamatu on seega kaitsja väide, et S.E ei saanudki teada liisinglepingute ülesütlemise võimalusest. Eluliselt ei ole usutav, et liisinguvõtja (antud juhul äriühingu seadusliku esindajana juhatuse liige) ei ole teadlik ega mööna, et kestva võlgnevuse liisingmaksete tegemata jätmise liisinguandja ees olemasolul ning korral,

. ei öelda liisingulepinguid üles Lisaks sellele, eksitav ja uuritud tõenditega vastuolus olev on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et tunnistaja pole maakohtule tunnistanud, et viimast korda ta suhtles S.E-ga lepingust AJ ülesütlemise teemal Nähtuvalt aakohtus antud ütlustest mai kuus. AJ poolt m , maikuu sees, kui

liisinglepingust ülesütlemise teatis oli juba välja saadetud, aga teatise tähtaeg ei olnud veel saabunud, võttis S.E temaga ühendust ja andis teada, et raha on kuskilt tulekul ja ise

probleem lahendatakse. vastas seepeale S.E-le , et sellele vaatamata liisinglepingu AJ ülesütlemise teatis on jõus. (T I lk 165 pöördel). Kaitsja on küll üritanud kahtluse alla seda fakti, kas helistajaks oli ikka S.E või muu isik, kuid kohtukolleegium märgib, et tunnistaja -l, AJ kes telefoni teel aprilli ja mai jooksul S.E-ga korduvalt suhtles ei tekkinud kahtlust, et ta suhtleks erinevate inimestega. Pealegi tunnistaja seletas, et 27.05.2009 helistas juba teine isik, AJ kes esitles end -na ning

JR uue juhatuse liikmena või tegevjuhina. Kohtukolleegiumi veendumusel tunnistaja

AJ ütlustega on üheselt tõendatud, et mais 2009 helistas tunnistajale S.E, kellele tunnistaja teatas isikulikult AS SEB Liising liisinglepingu ülesütlemisest.

8.2. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga leiab, et lisaks teadmisele liisinglepingu ülesütlemisest AS SEB Liising poolt, süüdistatav teadis eksisteerivatest võlgnevustest ka teiste liisinguandjate ees ning möönis ka teiste liisinglepingute peatset ülesütlemist. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja ütlustega, kes Scania Finans AB Eesti filiaali esindajana võttis VB ühendust le kuuluv sõiduk on Euroopas S.E-ga ning S.E teatas, et Scania Finans AB- reisil ning lubas võlgnevuse peatselt tasuda. Maakohtus uuritud tõenditega on aga tuvastatud, et nimetatud kõne ajal seisis Scania Finans AB le kuuluv sõiduk hoopis - MS koduhoovis, kuna alates 2009 a algusest ei olnud enam Nereus Transport AS-il mingit tööd, mis tingiski firma ja MS enda 10% osaluse selles -le Haktoline Consult. võõrandamist OÜ

9. Põhjendamatu on kaitsja väide sellest, et süüdistatav ei tegelenud AS NT igapäevase majandustegevusega ega olnud sellega kursis. Kohtukolleegium on kirjeldanud eelpool, et süüdistatav aktiivselt suh võlausal tles dajatega - esitas AS-le SEB Liising muude dokumentide hulgas NT AS bilanssi, kasumiaruande ja tegevuskava prognoosiga. Kõigi nimetatud dokumentide all seisis süüdistatava allkiri, seega põhjendamatu on kaitsja väide, et süüdistatav ei olnud äriühingu maja Ei tugine ühelegi konkreetsele ndustegevusega kursis ega tegelenud sellega. tõendile (v.a. süüdistatava enda ebausaldusväärseteks tunnistatud ütlused) ka kaitsja väide, et S.E ei ole nimetatud dokumentide koostajaks.

Lisaks

-i SEB Liising kliendihalduriga maakohus on uurinud ka süüdistatava suhtlemisele AS tõendeid, millest üheselt tuleneb süüdistatava tegevus Nereus Transpordi AS-i juhtimisel. Nii, nähtuvalt tunnistaja ütlustest, MS tutvustati talle S.E uue juhatuse liikmena juba firma üm Kuigi tunnistaja väitis, et suhtles berkirjutamisel notari juures juba veebruaris 2009. süüdistatavaga minimaalselt, jõuti S.E-ga telefoni teel arutada, et viimane üritab pankadega saada kokkuleppele saneerimise või liisingupuhkuse osas. Siis teatas S.E telefoni teel, et autod tuleb välja rentida ning inimesed tulevad neid vaatama. Mai kuus kohale tulid 4 tundmatut isikut, kes viisidki veokid ära, millest ta andis S.E-le telefoni teel teada. Mingit dokumenti veokite üleandmise vastuvõtmise k - ohta koostatud ei olnud. Suzuki Grand Vitarat v S.E iis MS-

lt ära aga ise. Tunnistaja

NT AS uus omanik tutvustas teisel kohtumisel S.E TS ütlustest nähtub, et KK

juhatuse liikmena. Kui esimesel kohtumisel juttu äriühingu jätkamisest ja perspektiividest oli KK KK -ga, siis edasi teatas , et kõigi küsimustega tuleb pöörduda juhatuse liikme ehk S.E poole. Kuna tunnistaja ees oli NT AS-

000 krooni, mis tekkis il palgavõlgnevus summas ca 100

veel kuni kevadeni 2009, siis uus juhatus lubas palgavõlgnevuse tasuda, milleks oli koostatud notariaalne leping, mida

Enne käidi sõlmimas koos S.E-ga ning „äkki HT oli kaasas“.

panga poolt veoki äravõtmist helistas S.E tunnistajale korraldusele anda üle veok järgmisele omanikule, kes oli väidetavalt . Põhjusel, et tunnistaja viibis välismaal ning veoki JR võtmed olid tal kaasas, veok jäi tema elukoha juurde ning hiljem oli SEB Liisingu esindaja poolt akti alusel ära viidud. Maakohus on uurinud ka AS Nereus Transport nimel juhatuse liikme S.E ja AS Olerex vahel sõlmitud kompromissi võlgnevuse tasumiseks. (T II lk 118-119)

Tunnistaja seletas maakohtu istungil, et EV, kes töötas Nereus Transport AS raamatupidajana esimesel koosolekul viibisid ostja poolt 3 inimest, nende hulgas ka S.E. Neile oli äriühingu

koostatud müügibilanss, nad tutvusid liisingute saldodega, ostureskontroga, olid viidud kurssi äriühingu olukorraga. (T II lk 164). Kõiki ülalnimetatud tõendeid arvestades maakohus leidis ainuõigesti, et süüdistatav S.E oli kursis ning tegeles Nereus Transport AS igapäevase tegevusega ehk juhtis äriühingut

, seega kaitsja apellatsioonis esitatud vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.

10.

Kohtukolleegium sedastab, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi.

Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti.

Kohtukolleegiumi veendumusel asjassepuutumatud on kaitsja argumendid, et 1) Nereus Transport AS-

i majandusraskused on olnud ületatavad; 2) aktsiate edasimüük ei olnud algusest peale süüdistatava kontrolli all ning ta ei saanud mõjutada ostja väljavalimist ega ühtegi tehingu tingimust; 3) pole tuvastatu ja poolt antud d, et süüdistatav teadis või pidi teadma, et HT KK informatsioon aktsiate müügi kohta pole tõene või et JR on variisik. Kohtukolleegium esmalt

märgib, et äriühingu vara ei kuulu selle aktsionäridele, vaid juriidilisele isikule, kelle seaduslikuks esindajaks on juhatuse liige, kes kannab vastutust äriühingu ees ÄS §

315 alusel ning teo toimepanemisel. deliktiõiguse alusel õigusvastase (süüteo) Äriühingu

omandi

(s.h. ka õiguse üleminek ei mõjuta kuidagi äriühingu olemasolevaid lepingulisi suhteid juhatuse liikme teenistussuhteid äriühinguga kuni uue juhatuse liikme valimiseni), seega arusaamatu ja ebausaldusväärne on kaitseversioon sellest, et liisingvara oli vaja füüsiliselt üle anda uuele ainu

aktsionärile JR-

le või tema esindajatele, kes selle vara koheselt ka ära viisid. Õiguslikult täiesti tühine on ka kaitsja apellatsioonis toodud väide, et ainuaktsionäri otsus ei pea olema isegi majanduslikult otstarbekas, sest äriühingu omanik võib oma varaga teha mida iganes ning juhatusel puudub viimase suhtes igasugune sõnaõigus. Kohtukolleegium kordab, et äriühingu vara ei ning rõhutab, et käesoleval juhul ei kuulunud kuulu selle ainuomanikule

süüdistuses sõidukid ka äriühingule endale, vaid hoopis liisingufirmadele nimetatud . Juhatuse

liikme kohustuseks liisingulepingute järgi oli kas lepinguid täita või nende ülesütlemise korral liisinguvara omanikule tagastada. S.E oli sellest väga hästi teadlik, kuid lasi sõidukid tundmatutel isikutel hoopis ära viia.

M ka uuele aakohus on ammendavalt analüüsinud olukorda, kus vara üleandmine ei toimunud ainu , vaid hoopis tundmatutele isikutele Grand Vitara oli aktsionärile , kusjuures sõiduauto Suzuki

üle antud S.E ilma ühegi akti või muu dokumendita üle enda poolt ning veokid

tuvastamata isikutele S.E korraldusel poolt. Selle kohta koostas aga S.E MS

fiktiivse Nereus Transport AS-i JR- le varade üleandmise akti, olles samal ajal ise jätkuvalt Nereus Transport AS-i juhatuse liige.

Kohtukolleegium samas leiab, et käesoleva kaasuse lahendamise seisukohalt ei ole oluline ka kaitsja apellatsioonis toodud väide, et maakohus tuvastas valesti süüdistatava NAT AS-i juhatuse liikmeks olemise kolmandatele isikutele hetkel ei lõpu aja. Isegi kui möönda, et vara üleandmise

olnud S.E enam Nereus Transport AS juhatuse liige, säilis temal ikka tegelik valdus liisinguvara üle ning täitis MS, pidades S.E juhatuse liikmeks, tema korraldust vara

üleandmiseks.

- , kelle elukohas liisinguvara asus, ei ole veokite kolmandatele isikutele MS le

üleandmise hetkeks keegi uut juhatuse liiget tutvustanud ning pole tuvastatud, et tal oleks informatsiooni, et äriühingu omanik ja juhatus vahetuvad. Väärib tähelepanu, et MS andis S.E korraldusel veokid üle kolmandatele isikutele, kuna süüdistatava sõnadest teadis, et veokeid renditakse välja.

Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et S.E Nereus

Transport AS juhatuse liikmena, olles teadlik jätkuvatest võlgnevustest liisingulepingute järgi ning AS SEB Liising puhul ka lepingu ülesütlemisest, andes süüdistuses nimetatud liisinguvara kolmandatele tundmatutele isikutele ilma igasuguse seadusliku aluseta, manifesteeris omastamise tahtlust. Seejuures ei ole oluline, et kaitsja väitel ei saanud S.E talle süüks arvatud omastamisest mingit kasu.

11. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on veenvalt ja ainuõigesti argumenteeris, miks kõiki tõendeid omavahel kõrvutades, ja süüdistatava S.E ütlus tunnistajate ,

HT KK i ei saa

u . Seejuures osun saldusväärseks pidada dab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, se faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1- mis viisid kohtu järeldused mittevastavus

1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad ning kaitsja apellatsioonis ei tooda selliseid argumente, mis lubaksid uuritud tõendeid erinevalt hinnata. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid

kogutud

omavaheliselt kõrvutanud ning põhjendanud, miks ütlused on veenvalt tunnistajate ja

HT KK

suunatud oma rolli pisendamisele ni äriühingu edasimüümisel ng süüdistatava ütlused on vastuolus teiste maakohtu poolt uuritud tõendite kogumiga. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

12. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus tsiviilhagide os as tühistamisele ei kuulu järgnevatelt põhjendustel.

12.1. Vastuseks kaitsja apellatsioonis toodud etteheitele, et maakohus rahuldas ebaõigesti AS

SEB Liising tsiviilhagi AS Nordea Finance Estonia hagi ja AS SEB , kohtukolleegium märgib, Liising hagi on maakohtu poolt rahuldatud olukorras, kus liisinguesemeks olev sõiduauto Suzuki Grand Vitara oli AS-le Nordea Finance Estonia tagastatud, aga veokid Scania R420 ja Volvo FH- 13.440 jäid AS-le SEB Liising tagastamata. Sel põhjusel ei ole põhjendatud süüdistatava kaitsja apellatsioonis toodud seisukoht, et maakohus rahuldas AS SEB Liising hagi põhjendamatult, kuna SEB poolt esitatud liisinglepingutes märgitud jääkväärtus ei tõenda absoluutselt väidetavalt omastatud liisinguvara maksumust ehk turuväärtust.

Koht -2-1-104-14, mille kohaselt ukolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile asjas nr. 3

VÕS 367 lg §

1 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemise korral kõik kulud, mida liisinguandja kandis liisingueseme tõttu, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi arvestada liisinguesemega seotud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Eeltoodust tulenevalt saab liisinguandja üldjuhul arvata liisingueseme väärtuse oma nõudest maha üksnes juhul, kui liisinguandja jääb liisingueseme omanikuks ja liisinguvõtja tagastab eseme liisinguandjale.

Olukorras, kus liisinguandja jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisingueseme omanikuks, kuid liisinguvõtja ei tagasta talle kolmanda isiku valdusesse jäänud liisingueset, on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel välja kolmandalt isikult, kelle ebaseaduslikus valduses see on. Selleks, et vältida liisinguandja põhjendamatut rikastumist olukorras, kus tal on liisingueseme väljaandmise nõudeõigus kolmanda isiku vastu, ei tule

VÕS 367 lg-s

367 lg §

1 sätestatud hüvitise suuruse määramisel VÕS §

3 järgi liisingueseme väärtust arvestada, st liisingueseme jääkväärtus tuleb sellisel juhul liisinguandjale hüvitatavatest kuludest maha arvata.

12.2. Põhjendamatu ja oma sisult vastuoluline on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et maakohus tuvastas valesti S.E NT AS juhatuse liikmeks oleku aja. Kaitsja üritab väita, et S.E volitused NT AS juhatuse liikmena lõppesid varem kui 25.05.2009, seega arusaamatu on kaitsja apellatsioonis toodud väide, et 25.05.2009 S.E juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumise otsust (T II lk 96) S.E-le nõuetekohaselt ei tutvustatud. Kriminaalasjas pole ühtegi tõendit, et S.E oleks juhatuse liikme kohalt kutsutud varem ja see otsus oleks talle nõuetekohaselt tutvustatud. varade üleandmise vastuvõtmise akti oli S.E Fiktiivsest -

vormistanud 11.05.2009. Veokite, haagiste ja sõiduauto Suzuki Grand Vitara tegeliku kolmandate isikute kasuks pööramise täpset aega pole aga eeluurimise poolt tuvastatud, kuid tunnistaja

MS sõnadest on tuvastatud, et veokid olid ära viidud S.E korraldusel nende väljarentimise ettekäändel mai kuus 2009, seega on üheselt tuvastatav, et süüdistuses nimetatud sõidukid ol kolmandate isikute kasuks pööratud S.E juhatuse liikmeks oleku ajal. Väärib id tähelepanu, et kolmandate isikute jaoks ehk äriregistri teabesüsteemis registreeriti juhatuse liikme vahetus alles 2009 juulis.

12.3. Asjassepuutumatu on ka kaitsja apellatsioonis toodud argumendid, et tõendamist pole leidnud, et süüdistatav oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning ta ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädev organi õiguspärasele otsusele.

Kohtukolleegium märgib, et mõlemad kannatanud on tuginenud oma tsiviilhagides õigusliku alusena võlaõigusseaduse deliktilise vastutuse sätetele. Maakohus rahuldaski kannatanute tsiviilhagisid VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel.

12.4. Kohtukolleegiumi veendumusel põhjend vä amatu on kaitsja ide, et kannatanud ei ole teinud

jõupingutusi kahjuhüvitise väljamõistmiseks NT AS- . Kohtukolleegiumi veendumusel kaitsja lt oleks pidanud omakorda tõendama, et NT AS il oli vara, mille peale nõuet pöörata. Samas NT -

AS-l vara puudumine on tõendatud täitemenetluse lõpetamise otsusega, mille kohaselt Harju Maakohtu 10.01.2011 otsuse täitmine osutus võimatuks seoses NT AS i varatuse ja äriregistrist - kustutamisega. Sel põhjusel pole NT AS i suhtes võimalik ka pankrotimenetluse läbiviimine. -

12.5. Kohtukolleegium ei nõustu ka kaitsja apellatsioonis toodud väitega, et maakohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata argumendid, et väljamõistetav kahju hüvitis kuulub vähendamisele VÕS § 139 lg 1 alusel. Nõustudes maakohtu otsuses toodud seisukohtadega, kohtukolleegium samuti märgib, et kaitsja pole esitanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks jõuda järeldusele, et kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Vastupidiselt, käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et olles teadlik kestvatest võlgnevustest liisingulepingute järgi ning AS SEB Liisingu poolt liisinglepingu ülesütlemisest, pööras S.E liisinguvara ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks.

13. Kannatanu AS Nordea Finance Estonia esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse summas 1017 eurot ja 50 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2600 eurot. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata, seega jäävad nii süüdistatava, kui ka kannatanu menetluskulud nende endi kanda.

14. Et kohtukolleegium ei tuvastanud üht KrMS § s 338 ettenähtud ki apellandi poolt nimetatud ja - kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1, § 344 - -345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu märtsi Maakohtu 31. 2014 otsuse S.E suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Pavel Gontšarov Orvi Tali Julia Katškovskaja RESOLUTSIOON

1.

Maakohtu 31. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015. a ja Pärnu märtsi 2015. a otsus osas, millega osaliselt rahuldati AS-i SEB Liising tsiviilhagi, samuti osas, millega S.E-lt mõisteti AS i Nordea Finance Estonia põhinõude katteks välja -

10 697 eurot 21 senti.

2. - Mõista S.E-lt AS i Nordea Finance põhinõude katteks välja 9697 (üheksa tuhat kuussada üheksakümmend seitse) eurot 21 senti.

3. Saata kriminaalasi AS-i SEB Liising tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Mõista Eesti Vabariigilt S.E kasuks välja 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. -i Nordea Finance kasuks Mõista Eesti Vabariigilt AS välja 760 (seitsesada

kuuskümmend) eurot 83 senti kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.