3-15-495/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-495 Haldusasi E.T.i kaebus Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsuse nr 117 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maardu Linnavolikogu 27.01.2015 otsusega nr 117 (otsus nr 117) moodustati jaoskonnakomisjonid hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks valimisjaoskondades 01.03.2015 toimuvatel Riigikogu valimistel.

2. E.T. esitas 27.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse otsuse nr 117 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et kuna Maardu linna senine linnapea Nikolai Vojeikin astus 21.11.2014 tagasi ja Maardu Linnavolikogu valis uue linnapea Georgi Bõstrovi alles 27.01.2015, st üle 2 kuu hiljem, siis on linnavolikogu muutunud tegutsemisvõimetuks ja tema õigusaktid on tühised, sh 27.01.2015 otsus nr 117, millega moodustati valimisjaoskonnad. Kuna Maardus ei ole moodustatud kehtivalt valimisjaoskonda, siis ei saa kaebaja Maardu linna elanikuna anda kehtivalt oma häält Riigikogu valmistel. Kaebajal on valijana õigus nõuda, et Riigikogu valimistel korraldaks hääletamise ja häälte kokkulugemise seaduslik valimiskomisjon, mille on moodustanud pädev organ. Vastasel korral ei ole Riigikogu valimised Maardu linnas legitiimsed. Kaebuse kohaselt on kaebaja Eesti kodanik ja Maardu linna elanik, kes on kantud Maardu valijate nimekirja. Kaebaja kavatseb osaleda 01.03.2015 valimistel. Kaebaja soovib, et tema hääl läheks valimistel arvesse. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras hääletamise korraldamise peatamist Maardu linna valimisjaoskondades.

3. Kohus jättis 27.02.2015 määrusega kaebaja esialgse taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kohus leiab, et kaebus on esitatud avalikes huvides, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, ning seadus

2(3) ei anna kaebajale õigust käesolevas asjas avalikes huvides kohtusse pöördumiseks. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

5. Riigikogu valimiste seaduse (RKVS) § 18 lg 2 alusel nimetab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega vallavõi linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. Sama paragrahvi lõiked 3-8 sätestavad, kuidas toimub liikmete määramise otsusele eelnev menetlus. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg-st 1 tulenevalt on haldusakt suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Otsuses nr 117, millega kohus tutvus Maardu linna avaliku dokumendiregistri vahendusel (http://avalik.amphora.ee/maardulv/index.aspx?org=405&unit=-1), on moodustatud jaoskonnakomisjonid ja nimetatud jaoskonnakomisjoni liikmed, andes liikmetele seega seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Kaebajat ei ole otsuses nr 117 nimetatud ning kaebaja ei ole ka kaebuses maininud soovi jaoskonnakomisjoni liikmeks saada. Seega ei saa vaidlustatud otsus kaebaja õigusi selles osas rikkuda, et teda ei määratud jaoskonnakomisjoni liikmeks.

6. Kaebaja on pöördunud kohtusse väidetava õiguse kaitseks, et 01.03.2015 toimuvad üldvalimised oleksid legitiimsed. Kohus leiab, et RKVS § 18 lg 2 ei sisalda valija subjektiivset õigust nõuda jaoskonnakomisjoni moodustamist või moodustamata jätmist. Huvi õigete ja ausate valimiste vastu on avalikes huvides, kuid käesolevas asjas ei anna seadus kaebajale õigust pöörduda avaliku huvi kaitseks kohtusse (HKMS § 44 lg 2). Eeltoodu on kooskõlas Riigikohus 12.03.2013 otsusega nr 3-4-1-6-13, milles leiti järgmist: „Kolleegium märgib, et üldjuhul ei ole vallaelanikel subjektiivset õigust nõuda, et vallavolikogu tegevus oleks õiguspärane. Kuigi on tõsi, et vallaelanik võib olla huvitatud, et isikud oleks volikokku valitud ja asendusliikmete vastu vahetatud seaduses sätestatud korras, ei tulene ainuüksi sellisest huvist isikutele kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei saa valla valimiskomisjoni vaidlusalune otsus rikkuda kaebuse esitajate õigusi. Selle otsuse peale esitatud kaebust tuleb pidada avalikes huvides esitatud kaebuseks. Riigikohus on aga varem sedastanud, et PSJKS § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides.“

7. Kuna kaebus on esitatud avaliku huvi, mitte kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks, tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada.

8. Kohus selgitab, et põhiseaduse § 56 p 1, § 57 ja § 60 lg-te 1 ja 3 koosmõjus on kaebajal õigus osaleda Riigikogu valimistel. Kohtule ei nähtu, et otsus nr 117 rikuks kaebaja valimisõigust. Kui kaebaja valimisõigust rikutakse jaoskonnakomisjoni toimingu või otsusega, on kaebajal õigus pöörduda kaebusega maakonnakomisjoni poole (RKVS § 70) ning lõpuks kaebusega Riigikohtusse. Selliseks otsuseks võib olla ka hääletamistulemuste kindlakstegemise protokoll, kui kaebaja leiab, et seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Selliste õiguste kaitse on aga võimalik alles pärast väidetavat õiguste rikkumist, mitte ennetavalt. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjonil ja maakonna valimiskomisjonil õigus jaoskonnakomisjoni liikme volituste peatamiseks või lõpetamiseks või jaoskonnakomisjoni toimingute või otsuste kehtivuse peatamiseks (RKVS §

15 lg 2 ja § 17 lg 2). Selleks võib kaebaja pöörduda nii kaebuse kui ka märgukirjaga kõrgemalseisva valimiskomisjoni poole. Vastavate volituste rakendamist ei ole aga võimalik

3(3) kohtult taotleda enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Ka sellisel juhul on pädevaks kohtuks üksnes Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras. Lisaks on kaebajal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse haldusakti õiguspärasuse kontrolliks maavanema poole, kes teostab Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste üle.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit