1-14-9681/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9681

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Jaak Reinomäe kaebus Viru Maakohtu 29. jaanuari 2015

määrusele, millega lõpetati riigi õigusabi andmine Jaak

Reinomäele ja rahuldati tema kaitsja taotlus menetluskulu

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega anti Jaak Reinomäele riigi õigusabi

õigusdokumentide koostamiseks ja nõustamiseks kohtueelses menetluses Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Kohus määras, et J. Reinomägi peab hüvitama riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena 50% ulatuses. J. Reinomäe esindajaks

määrati vandeadvokaat Kaido Kooga.

2.

28.01.2015 esitas vandeadvokaat K. Kooga taotluse riigi õigusabi lõpetamiseks, kuna

riigi õigusabi andmise alused on ära langenud. Koos taotlusega esitas vandeadvokaat

tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks summas 72 eurot.

3. Viru Maakohus 29.01.2014 määrusega lõpetas riigi õigusabi andmise J. Reinomäele

kohtuasjas nr 1-14-9681. Samuti rahuldas kohus kaitsja K. Kooga taotluse määrata tema poolt

J. Reinomäele osutatud õigusabi tasu suuruseks 72 eurot. J. Reinomäelt mõistis kohus välja

36 eurolt ja määras, et väljamõistetud summa tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena

3 eurot kuus iga kuu kahekümne viiendaks kuupäevaks alates kohtumääruse jõustumisest.

Maakohtu argumendid olid järgmised.

3.1

Kohus märkis, et kaitsja K. Kooga 28.01.2015 taotlusest nähtuvalt võttis ta riigi

õigusabi tellimuse vastu 22.01.2015 ja läks 23.01.2015 Viru Vanglasse selgitamaks välja

õigusabi ülesanne ja J. Reinomäe positsioon antud küsimuses. Vaatamata vandeadvokaadi

korduvatele katsetele ei soovinud J. Reinomägi temaga suhelda. K. Kooga järeldas, et J.

Reinomäe tegelik soov ei olegi õigusabi saamine. Vandeadvokaadi tasutaotluses märgitakse,

et kulud seoses õigusdokumendi koostamisega olid 60 eurot (kohtumine esindatavaga Viru

Vanglas 0,5h = 30 eurot ja taotluse koostamine riigi õigusabi andmise lõpetamiseks võttis

aega 0,5h = 30 eurot), millele lisandub käibemaks 12 eurot, kokku 72 eurot.

3.2

Maakohus, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 30.09.2014 otsuse “Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktidele 1, 2 ja 46 leidis, et kaitsja K. Kooga

taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult summas 72 eurot.

3.3

RÕS § 25 lg 1 alusel pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus

RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile

täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Viru Maakohtu 15.01.2015 riigi õigusabi andmise määrusest nähtuvalt on kohus tuvastanud,

et J. Reinomäel puuduvad sissetulek ja vara, tegu on kinnipeetavaga. Samas on kohus

määranud riigi õigusabi andmisel J. Reinomäe kohustuseks hüvitada õigusabi andmisega

seotud kulutused 50 % ulatuses osamaksetena. Seega tuleb J. Reinomäel hüvitada

vandeadvokaadi õigusabi andmisega seotud kulutused summas 36 eurot (72 eurot x 50% = 36

eurot).

3.4

Viru Maakohtu 15.01.2015 määrusega määrati samuti, et J. Reinomäel tuleb õigusabi

kulud hüvitada osamaksetena. Kohus leidis, et isikul, kellel puudub kindel sissetulek, tuleb

riigi õigusabi andmisega seotud kulutused hüvitada ühe aasta jooksul pärast kohtumääruse

jõustumist, s.o 3 eurot kuus. Tegemist ei ole ebamõistlikult suure summaga. Igakuised maksed

tuleb sooritada hiljemalt kahekümne viiendaks kuupäevaks.

4. Kohtumääruse peale esitas kaebuse J. Reinomägi, kes taotleb määruse tühistamist

osaliselt, s.o kaitsja K. Kooga tasutaotluse rahuldamise ja temalt 36 euro väljamõistmise osas.

4.1

J. Reinomägi arvab, et riigi õigusabi seadusest nähtuvalt toimub riigi õigusabi andmine

haldusmenetluse seaduse (edasiselt HMS) alusel. Seda arvesse võttes on ta tuginedes HMS §

40 lg-tele 1 ja 2 seisukohal, et maakohus oleks vandeadvokaat K. Kooga esitatud taotluse

järgselt ja enne kohtulahendi tegemist pidanud andma temale võimaluse esitada oma arvamuse

selles asjas. Nimelt sätestab HMS § 40 lg 1, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamuse ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 näeb aga ette, et enne

menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab

haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. J. Reinomägi leiab,

et maakohus, tema seisukohta mitte küsides, pani toime rikkumise. Eeltoodust tulenevalt palub

J. Reinomägi maakohtu määruse tühistamist. Samuti ei ole talle arusaadav, miks ta peab

kaitsetasu hüvitama, kuivõrd õigusabi ta saanud ei ole. Ta selgitab veel, et kui kaitsja käis

temaga vanglas kohtumas, siis ta selgitas K. Koogale, et seoses ema surmaga 06.01.2015 ei ole

ta oma õiguste eest seismiseks adekvaatses seisundis. Ta palus mõista ja asjaga oodata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatud kohtumääruse ja J. Reinomäe

määruskaebusega, peab kohtulahendit seaduslikuks ning jätab esitatud kaebuse rahuldamata.

6. Apellatsioonikohus selgitab esmalt, et J. Reinomäe viited HMS § 40 lg-tele 1 ja 2 on

asjakohatud. Maakohtu määrus, millega temalt mõisteti välja riigi õigusabi tasu, ei ole

haldusakt ja tegemist ei ole ka toiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes. Haldusaktiks HMS § 51 lg

1 kohaselt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming (HMS

§ 106 lg 1) järgi on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata

tsiviilõigussuhtes.

7. Teiseks asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on kohtumääruse tegemisel

õigesti juhindunud RÕS § 22 lg-st 7. Nimetatud säte näeb ette, et kohus kontrollib advokaadi

esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi

õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud

toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud

tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Käesolevas

lõikes sätestatu kindlaksmääramisel võib kohus nõuda advokaadilt lisaselgitusi või –

dokumente.

Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus hinnanud

vandeadvokaat K. Kooga taotluse korrektsust ja põhjendatust ning teinud selle põhjal otsustuse

riigi õigusabi tasu väljamõistmise kohta. Kaitsjalt täiendavate selgituste või dokumentide

küsimist kohus vajalikuks ei ole pidanud. Apellatsioonikohus lisab, et riigi õigusabi saajalt

seisukoha küsimise kohustust seadus kohtule ei pane. Riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi

õigusabi osutamise eest makstav tasu ja see kuulub isikult väljamõistmisele vastavalt RÕS §-le

25.

8. J. Reinomägi peab temalt menetluskulu kaitsjatasu väljamõistmist põhjendamatuks,

kuivõrd õigusabi ta väidetavalt saanud ei ole. Ringkonnakohus määruskaebuse sellise väitega

ei nõustu.

8.1

Vandeadvokaat K. Kooga on Viru Maakohtule 28.01.2015 esitatud taotluses selgitanud

järgmist. J. Reinomäele õigusabi andmine osutus võimatuks, kuivõrd viimane keeldus

kaitsjaga suhtlemast ja teatas vanglaametnikele, et keeldub advokaadiga kohtumast. Selline

selgitus kanti vanglaametniku poolt ka väljanõude lehele. Kuna parajasti algas kinnipeetavate

väljaviimine jalutuskäigule, siis avaldas kaitsja soovi J. Reinomäega suhelda vähemalt sel

ajal. Ta ootas kinnipeetavat vangla koridoris ja sai ennast esitleda, kuid õigusabi sisust J.

Reinomägi rääkida ei soovinud. J. Reinomägi tundis ainult huvi, kas kaitsja on temale

õigusabi osutanud ka varem ja teatas oma ema surmast. J. Reinomägi ei avaldanud mingitki

soovi kaitsjaga edaspidi suhelda. Sellest tegi kaitsja järelduse, et õigusabi kinnipeetav

tegelikult saada ei soovi ja teatas, et rohkem ta vanglasse ei tule.

8.2

Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja K. Kooga asus J. Reinomäele õigusabi

osutama, tema kohtumine kinnipeetavaga oli selleks vajalik toiming ning kinnipeetava enda

käitumine tingis olukorra, kus soovitud abi ta tegelikult ei saanud. Seega on põhjendatud

kaitsjatasu väljamõistmine J. Reinomäelt. Vandeadvokaat K. Kooga taotluses märgitu lükkab

ümber kinnipeetava väite, nagu oleks ta seoses ema surmast tingitud meeleseisundiga palunud

kaitsjal tagasi tulla hiljem.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati

Kartau