3-15-9/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 2.märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-9 Haldusasi MTÜ Lilleküla Selts kaebus Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu menetlemisele. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Vabariigi Valitsuse 08.08.2013 korraldusega nr 371 „“Energiamajanduse arengukava aastani 2030” koostamise ettepaneku heakskiitmine“ kiideti heaks ettepanek koostada “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” (edaspidi arengukava).

2. Arengukava eelnõud ei ole veel Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ega Riigikogule menetlemiseks edastatud.

3. 02.01.2015 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Lilleküla Selts (edaspidi Selts) kaebus, milles Selts taotleb, et kohus tuvastaks arengukava koostamise menetluses sooritatud toimingute õigusvastasuse, kohustaks Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi läbi viima menetlustoiminguid ning kohustaks Keskkonnaametit või Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumit vastama Seltsi 14.11.2014 taotlusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Kuigi kaebus on juriidiliselt asjatundmatult koostatud, saab kohus lähtuda eeldatavast kaebuse eesmärgist. Kaebuse eesmärgiks on arengukava eelnõu menetluses teatud menetlustoimingute (uuesti) sooritamine.

Kaebuse kohaselt kaebaja taotleb: − Tühistada arengukava eelnõu koostaja menetlustoiming, millega keelduti arengukavas viidatud inglise keelsete dokumentide tõlkimisest eesti keelde ning kohustada arengukava koostajat seda tegema; − Kohustada arengukava eelnõu koostajat tellima ekspertarvamuse, mis hõlmaks R. O. ettepanekut lõpetada CO2 heite vähendamise arvutused tuuleparkides toodutud elektrienergia arvel; − Tunnistada õigusvastaseks arengukava koostaja selgitused V. R. ettepanekule uurida võimalust toota gaasi kohapeal ning kohustada arengukava koostajat vastama ettepanekule sisuliselt koos vastavasisulise analüüsiga; − Tunnistada õigusvastaseks arengukava koostaja toiming, millega ei arvestatud M. M. ettepanekut jätta välja eelnõu leheküljel 69 „Olulisemad tegevused“ mõiste „Uute tuuleparkide rajamine“ ning kohustada arengukava koostajat tellima ekspertarvamust, mis tõendaks, et elektrituulikute ebaühtlasest tootmistsüklist tingituna ei ole suurenenud põlevkivi erikasutus ja seeläbi CO2 emissioon; − Tunnistada õigusvastaseks arengukava koostaja toiming, millega ei arvestatud M. M. ettepanekut jätta välja eelnõu leheküljel 74 meetmes 2.1 mõiste „põlevkivist sekundaarkütuse tootmine“ ning kohustada arengukava koostajat tellima ekspertarvamust, mis tõendaks, et eksporditavat põlevkiviõli ei kasutata väljaspool Euroopa Liitu laevakütusena selliselt, et see suurendab maa atmosfääris CO2 ja SO2 emissiooni ning õli tootmine on majanduslikult otstarbekam varasemast gaasi tootmise tehnoloogiast; − Tunnistada õigusvastaseks arengukava koostaja toiming, millega võeti teadmiseks Tuuleenergia Assotsiatsiooni vastus TTÜ ettepanekule tuuleenergiat Eestis enam mitte arendada; − Tunnistada õigusvastaseks arengukava koostaja toiming, millega ei arvestatud Seltsi ettepanekut koostada kooskõlas keskkonnakaitse suunistega analüüs põlevkiviõli tootmise tehnoloogi võrreldes gaasi tootmise tehnoloogiga ja majandusliku perspektiivikusega ning kohustada arengukava koostajat vastavasisulise analüüsi koostamiseks; − Tunnistada õigusvastaseks arengukava koostaja toiming, millega ei arvestatud Seltsi ettepanekut uurida CO2 emissiooni kasvu põhjuseid ning leida lahendused CO2 emissiooni kasvu pidurdamiseks ja edasiseks vähendamiseks ja kohustada arengukava koostajat vastavasisulise analüüsi koostamiseks.

Kaebaja on vaidlustanud nii Seltsi ettepanekute menetlemist kui ka teiste isikute ettepankutega väidetavalt arvestamata jätmist arengukava eelnõu koostamisel.

6. Enne esitatud kaebuse tagastamise aluste välja toomist peab kohus vajalikuks selgitada, et arengukava on riigieelarveseaduse § 19 lg 1 kohaselt strateegiline arengudokument, millega üldjuhul ei reguleerita üksikisiku õigusi. Kaebeõiguse andmine valdkonna poliitika arengusuundade kujundamise vaidlustamiseks ei saa olla halduskohtumenetluse eesmärgiks. Halduskohtumenetluse ülesandeks on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Arengukava kui strateegilise arengudokumendi vaidlustamine ei saa ka avalikes huvides üldjuhul võimalik olla. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud arengukava koostamise kui haldusmenetluse menetlustoiminguid, milleks tal kohtu arvates kaebeõigus puudub.

Taotluste osas märgib kohus, et menetlustoiminguid ei saa tühistada. Kui kaebaja taotleb oma vastuväidete uuesti menetlemiseks kohustamist, siis see hõlmab vastuväite mittemenetlemise õigusvastasuse tuvastamise.

Teiste isikute vastuväidete menetlemist kaebaja vaidlustada ei saa.

Menetlustoimingute vaidlustamiseks kaebeõiguse puudumine

7. Kaebaja on segi ajanud toimingu HMS § 106 mõttes ning haldusakti andmise menetluses tehtavad menetlustoimingud. HMS 8. peatükis (HMS § 106 jj) ei ole silmas peetud menetlustoiminguid haldusakti andmisel. Arengukava eelnõu avalikustamine ning sellele vastuväidete kogumine on seotud konkreetse haldusmenetluse läbiviimisega ja selle eesmärgiks on valmistada ette haldusmenetlust lõpetavat lõppotsust (Riigikogule saadetava arengukava eelnõu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmist). Riigikogus toimuv menetlus ei ole haldusmenetlus.

HKMS §-dest 37 ja 45 tulenevalt on võimalik vaidlustada küll haldusakte, haldustoiminguid ning tegevusetust, ent menetlustoimingute vaidlustamine on piiratud, sest üldreegliks on, et kui isik soovib õiguskaitset eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata.

8. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kaebusest ei nähtu, et arengukava eelnõu koostamisel oleks rikutud kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebusest ei nähtu, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi (ei ole samastatav seltsi liikmete õigustega) saaks üldse rikkuda koostatav arengukava.

Kaebajal on küll õigus esitada arengukava eelnõule ettepanekuid ja vastuväiteid, kuid õigust nõuda vastavate konkreetsete toimingute sooritamist kaebajal ei ole. Kaebajal ei ole kehtiva õiguse pinnalt õigust nõuda ka seda, et arengukava koostaja tõlgiks kõik arengukavas viidatud inglise keelsed dokumendid eesti keelde. Kuigi haldusmenetluse seadus näeb ette haldusmenetluse keelena eesti keele, siis ei tulene sellest sättest kohustust tõlkida menetluses kasutatud kogu n-ö taustateave eesti keelde. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Kaebaja ei ole esitanud väidet, et haldusmenetlus ise oleks toimunud võõrkeeles ning kogu mahuka taustinformatsiooni tõlkimise kohustus HMS ette ei näe. Selle välistab ka HMS § 5 lg 2, kus on sätestatud põhimõte vältida üleliigseid kulutusi. Kohus ei sekku haldusmenetlusse pelgalt seetõttu, et kaebaja arvates on mõni kaalutlusõiguse alusel otsustatav menetlustoiming jäänud tegemata (ekspertiiside, asjatundjate arvamuste tellimine vms) või vastuväide on jäetud arvestamata (seadusest ei tulene kohustust kõik vastuväited rahuldada). Kohtu hinnangul on asjakohaselt põhjendatud ingliskeelse dokumendi tõlkimata jätmist ning kaebaja ei väida kaebuses, et dokument oleks jäänud talle arusaamatuks. Kaebaja on saanud menetluses esitada oma seisukohad ning neid ei ole jäetud tähelepanuta, vaid nendega ei ole haldusorgan nõustunud. Haldusmenetlust kujundab menetluse läbiviija ning selle õiguspärasust kontrollib kohus reeglina järelkontrolli vormis, ka siis kui kaebus on esitatud HKMS § 292 alusel avalikes (keskkonnakaitse) huvides. HKMS § 292 ei anna menetlustoimingute vaidlustamisel avaramat kaebeõigust kui on sätestatud HKMS § 45 lg-s 3. Seega, isegi kui eeldada, et arengukava eelnõu heakskiitmist saaks kaebaja lõppastmes vaidlustada, on kohus seisukohal, et käesolev kaebus on igaljuhul ennatlik.

9. Kaebaja on märkinud, et tema sooviks on menetluse ja arengukava õiguspärasus, mistõttu tuleks koostada täiendavaid analüüse ja uuringuid. Kaebuse esitamise õigusliku alusena on kaebaja välja toonud „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni“ (edaspidi konventsiooni). Kuigi konventsiooni eesmärgiks on aidata kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ja luua võimalused avalikkuse kontrolliks riigiorganite ning avalikke funktsioone täitvate eraõiguslike isikute tegevuse üle, siis ei saa valitsusväline organisatsioon konventsioonile tuginedes omistada endale piiramatut kaebeõigust. Konventsiooni artikkel 9 kehtestab, et isikul peab olema võimalus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes vaidlusküsimustes. Seega on küsimus sellest kas ja mil määral on arengukava käsitatav keskkonnaalase küsimusena. Konventsiooni artikli 9 p 2 kohaselt on asjast huvitatud üldsuse esindajal õigus pöörduda keskkonnaasjades tehtud otsuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks kohtusse. Alates 01.08.2014 jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS), mis sätestab keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse keskkonnaasjades. KeÜS § 30 lg 2 sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. See tähendab, et keskkonnaorganisatsioon ei pea küll tõendama oma õiguste rikkumist, ent vaidlustatav haldusakt või toiming peab tema tegevuse või eesmärkidega siiski seostuma ning kaebeõiguse olemasoluks on vajalik siiski teatud keskkonnaalase õiguse riive olemasolu. Arengukava koostamine iseenesest ei ole olulise keskkonnaalase mõjuga tegevus. Ka Riigikohus on 21.11.2011 otsuses nr 3-3-1-48-11 nentinud, et konventsioonist ei tulene, et keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused saaksid piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitselise valdkonnaga seotud akte ja toiminguid, sh menetlustoiminguid.

10. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub arengukava eelnõu menetluses tehtud menetlustoimingute eraldi vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebeõiguse ilmselge puudumine).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann kohtunik