4-14-8321/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-8321

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu kohtumaja Maakohus Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruaril 2015

.a Jõgeval Väärteoasja number 4-14-8321 Väärteoasi V.L kaebus Keskkonnainspektsiooni 24.09.2014.a. . 940014001268 otsusele väärteoasjas nr Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: V.L (isikukood xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx K e menetleja: ohtuvälin Keskkonnaisnpektsioon, Kopli 76, 10416 Tallinn, e-post: valve@kki.ee või sulev.marss@kki.ee RESOLUTSIOON

Jätta kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 24.09.2014.a. otsus V.L väärteoasjas nr. 940014001268 muutmata ja V.L kaebus rahuldamata.

Karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb tasuda 15 (viisteist) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja .2014.a. otsuses märgitud 24.09 arvenumbrile ja otsuses märgitud viitenumbriga.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad V.L kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumi s kättesaadav, s.o sek alates

27. veebruarist 2015.a.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni nimel on Jõgevamaa büroo

keskkonnainspektor Sulev Märss teinud 24.09.2014.a väärteoasj . as nr. 940014001268 kiirmenetluse otsuse V.L kohta.

Otsuses on väärteo lühikirjeldusena märgitud järgnev: V.L Ninametsa OÜ kalurina teatas kaluri püügiloa alusel püügil olles Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile

07.07.2014.a. aja püügilt sadamasse saabumise kohta vähem kui üks tund enne sadamasse saabumist, rikkudes sellega 31.03.2003.a. vastu võetud VV määruse nr. 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 142 lg. 1.

V.L teatas 07.07.2014.a. kell 13.26 Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313, et saabub sadamasse kell 14.26. Kontrollimisel 07.07.2014.a. kell 13.57 selgus, et V.L paat GMA 280 oli juba sadamas. Kalapüügiseaduse § 18 kohaselt on kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik kohustatud esitama -, kogumispüügi või lossimisandmed vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. VV määruse nr. 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 142 „Püügiandmete esitamine enne Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimu - valt kalapüügilt naasmist“ lg 1 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi , Lämmi . -

- ja Pihkva

järvel toimuva kalapüügi kohta tuleb esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed:

1) loa numbe

r, mille alusel püük toimus, ja teadet edastava kaluri nimi;

2)

sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht;

3)

püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa.

VV määruse nr. 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ muutmise eelnõu seletuskirjas on põhjendatud eelteadete esitamise kontrolli läbiviimisel vajadust ning eelteate tähelepanu pööratavatele asjaoludele sellega, et kui kehtib eelteatamise kohustus, siis on inspektoril kohe võimalik kontrollida, kas seda kala ka tegelikult sellel päeval püüti.

Olukord, kus laev seisab juba sadamas ja siis tehakse teade, ei võimalda kontrolli teostamisel veenduda, kas kalur käis järvel või on kala püütud muul ajal või viisil ning laotatud sadamas laeva ja tehtud siis eelteade varjamaks tegeliku saabumise ae ga ja püügi toimumist.

Eeltoodust järelduvalt pani V.L toime kalapüügiseaduse § 18 lg. 1 alusel vastu võetud VV määruse nr. 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 142 lg. 1 rikkumise, mida kalapüügiseaduse § 202

lg. 1 p. 1 järgi loetakse kutselisel kalapüügil toime pandud tõsiseks rikkumiseks.

Väärteo kvalifikatsioon: kalapüügiseaduse § 234 lg. 1 kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumine.

Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100

(sada) eurot.

V.L kaebus

V.L esitas Tartu Maakohtule 03.10.2014.a. kaebuse Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektor Sulev Märsi 24.09.2014.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr. ses kalapüügiseaduse § 23 940014001268 tema karistami

4 lg.

1 järgi.

V.L on veendunud, et tema karistamine on ebaseaduslik ja ebaõiglane. V.L palub

1 p.

VTMS § 29 lg. 1; ja § 132 p. 3 alusel tühistada Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektor Sulev Mä väärteoasjas rsi 24.09.2014.a. kiirmenetluse otsuse nr. 940014001268. Menetlusalune isik selgitab kaebuses, et 07.07.2014.a. ennelõunal läks ta kutselise kalurina kontrollima ja saagist puhastama oma püügivahendeid Peipsi järvel. Ilmselt peale piirivalve teavitamist kukkus ta Peale kala sorteerimist ja telefon märga kalakasti. kastidesse laadimist soovis ta teavitada keskkonnainspektsiooni randumisest, kuid telefon ei töötanud. Seejärel sõitis V.L paadiga enda tavapärase randumispaiga lähedale, läks i se

maale, vahetas ära telefoni ja helistas infotelefonile. Kaebuse kohaselt teatas V.L kavatsusest randuda paadiga kala loss ootele. Paat oli sel ajal imiseks tunni aja pärast ja jäi

saagi maha laadimise ootel randumisja lossimisalast eemal. Kuivõrd oli mõõdukas tuul järvelt, siis oli ka paat ankurdamata või muul viisil kinnitamata järvemudas kinni (Riigi

Ilmateenistuse andmeil mõõtis Mustvee ilmajaam sel päeval (07.07.2014) kell 13:00 kirdetuule kiiruseks 1,8 m/s, puhanguti kuni 4,1 m/s). V.L märgib, et k inuti jooksul ja arvasid, et ta olevat eskkonnainspektsiooni töötajad saabusid ca. 30 m rikkunud andmete esitamise korda, kuna ta olevat saabunud sadamasse teavitatud ajast varem. Menetlusalune isik leiab, et tema

tegevus ei ole õigusvastane ja seda järgmistel põhjustel.

1. Kalapüügiseadus ega ka Andmete esitamise kord ei sätesta reegleid juhuks, kui objektiivsete asjaolude tõttu (nt sidelevi katkestuse või nagu tema puhul telefonirikke) puudub kaluri lgitab, et ta l võimalus andmete esitamiseks. V.L se l puudus võimalus teavitada Keskkonnainspektsiooni varem kui alles ise kaldale saabudes ja telefoni ära vahetades. V.L rõhutab, et ta käitus enda arvates äärmisel ausalt apüügist

- ebaaus variant olnuks kal üldse mitte , et ka juba surnud kala tagasi järve viskamine ei ole teatamine. V.L arvab

nimetatud kalapüügiseaduse eesmärgiks. Ka ei olnuks alternatiiviks järvel uitamine ja sõbralike kolleegide otsimine, kes laenanuks mulle telefoni. Seega ei olnud tal muud võimalust, kui ise paadi alles seejärel teavitada. st maale tulla ja keskkonnainspektsiooni Menetlusalune isik on arvamusel, et tema ei saa vastutada tegevusetus ei olnud süüline ja ta

kalapüügiseaduse § 234

lg. V.L viitab oma kaebuses

1 järgse toimepanemise eest.

Riigikohtu seisukohale -1-1-80-06: väärteoasjas nr. 3 „Tegevusetusdelikti puhul ei ole

süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. Samuti tuleb kontrollida, kas nõutav tegu on objektiivselt eeldatav, s.t kas isikul oleks olnud võimalik teha nõutav tegu. Süülise vastutuse põhimõttest tulenevalt ei ole mõeldav isiku karistamine selle eest, et ta ei tegutsenud, kui tal ei olnudki võimalik talle pandud kohustust täita. V.L rõhutab „ , et ta ei saanud keskkonnainspektsiooni teavitada telefonirikk e tõttu.

2.

Samuti ei sätesta seadus „sadamasse või randa saabumise“ tähendust. Antud juhul oli pa ossimise at taganttuulega triivinud järvepõhja kinni, muul viisil oli ta ankurdamata ja kala l jaoks rannast kaugel. Ta arvab, et ta ei olnud saabunud veel randa ning isegi objektiivselt ei olnud rikkumist toimunud. tema kaldale tulek seotud telefonirikkega. Käesoleval juhul oli Samas tagas

ka Keskkonnainspektsioonile saagi kontrolli võimaluse enne lossimist. Menetlusalune isik leiab, et asja lahendamine on või s menetluses VTMS § 120 malik kirjaliku alusel. Kohtuistungi määramisel soovib V.L sellest koos kaitsjaga osa võtta. Kaitsja kohtuistungiks valib ise (tl. 4-5).

Kaebusele oli lisatud Keskkonnainspektsiooni 24.09.2014.a. kiirmenetluse otsus (tl. 7-9).

Menetluse käik

03.11.2014.a. kirjaga nõudis kohtunik VTMS § 116 alusel Keskkonnainspektsioonilt välja väärteotoimiku V.L väärteoasjas nr. 940014001268 (tl. 10), mis edastati 21.11.2014.a. (tl. 13).

Tartu Maakohus võttis esitatud kaebuse 01.12.2014.a. määrusega väärteoasjas nr. 4-14-8321

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas menetlusse. Kohus kohustas määrusega kohtuvälist menetlejat esitama oma kirjalik vastus 22.12.2014.a. (tl. 1-2).

19.01.2015.a. saabus kohtule Keskkonnainspektsiooni seisukoht väärteoasjas nr.

940014001268, milles Keskkonnainspektsioon jäi väärteoasjas tehtud otsuse juurde. Keskkonnainspektsioon on väärteomenetluse käigus kuulanud üle menetlusaluse isikuna V.L , kes väitis, et 7.07.2014 kell 13.26 püügilt tulles tegi ta kal .a. dal olles eelteate, samal

ajal seisis paat GMA 280 koos kaladega sadamas. V.L sõnade kohaselt ootas ta eelteates antud kellaaega sadamasse saabumise kohta ning inspektorite saabumisel kell 13.57 näitas ette kalakogused paadis. Seega on V.L ütlustega on tõendatud, et paat seisis sadamas juba enne eelteate esitamist. Keskkonnainspektsioon on väärteomenetluse käigus kuulanud üle tunnistajana Taivo Lalini, kelle sõnade kohaselt kontrollimise hetkel 07.07.2014.a. kell 13.56 oli V.L paat GMA

280 sadamas ja kedagi seal juures ei olnud. V.L tuli paadi juurde siseruumidest ja väitis, et käis söömas.

Seega leiab Keskkonnainspektsioon, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et V.L paat GMA 280 oli sadamas randunud vähemalt kell 13.56 ning seega kindlasti enne eelteates nimetatud sadamasse randumisaega (eelteate kohaselt oleks randumine pidanud toimuma 07.07.2014.a. kell 14.26). V.L oma kaebuses väidab, et eelteate esitamine järvel ei olnud võimalik telefonirikke tõttu ja seepärast tegi ta seda kaldal. Vastavalt VV määrusele nr

104 „Kalapüügiga . seonduvate andmete esitamise kord“ § 142 . 1 p. 2 tuleb teavitada Keskkonnainspektsiooni lg

valvetelefonile sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht. Keskkonnainspektsiooni poolt läbi viidud menetluse käigus on tõendatud, et V.L saabus sadamasse ning seejärel tegi eelteate. Eelteate tegemise ajal on V.L esitanud andmed, et saabub sadamasse või randa alles tunni aja pärast. Õiguskuuleka kodanikuna oleks ta pidanud telefonirikke puhul eelteadet kaldal andes ära tooma õige randumise aja ja lisama põhjuse, miks eelteade anti hiljem. Keskkonnainspektsioon on nõus kirjaliku menetlusega (tl. 21-22).

23.01.2015.a. kirjaga informeeris kohus V.L , et kohus peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses ja juhul kui kaebuse esitaja soovib veel midagi esitada, siis saab seda teha kuni 04.02.2015.a. V.L midagi esitanud ei ole. Kohus teatas

menetlusosalistele otsuse tegemise aja (tl.27).

Kohus juhindub VTMS § 120 lg. 1, mis sätestab: ni Kohus leiab, et asja arutamine kirjalikus menetluses on võimalik ning mõistlik. Kohtumenetluse pooled on teavitanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1.

V.L-ile inkrimineeritav. Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Väärteo asjaolud, poolte esitatud seisukohad on toodud eelpool. Kaebuses on V.L palunud VTMS § 29 lg. 1 p. 1; ja § 132 p. 3 alusel tühistada Keskkonnainspektsiooni

Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektor Sulev Märsi 24.09.2014.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 940014001268 Keskkonnainspektsioon jäi väärteoasjas tehtud otsuse juurde . .

2. seaduse Menetlusaluse isiku karistamise aluseks oleva Kalapüügi § 234

lg. 1 kohaselt

loeteludesse kuuluvate laevade abistamise v karistatakse . Kohus peab esmalt oluliseks kontrollida, kas asjas esinevad väärteo tunnused. VTMS § 29 lg.

1 p. 1 kohaselt teos

. Väärteo tunnuste mõistet ei ole seaduses avatud. VTMS kommenteeritud väljaande kohaselt võiks lähtuda sellest, et puuduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja /või subjektiivsed tunnused, kuid veel õigem oleks sõnastada väärteomenetlust välistav asjaolu järgmiselt: väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui puudub väärteomenetluse alus. Seega tuleb väärteo kirjelduses kajastada teatud õigsaktis sätestatud nõuete rikkumist. Tuleb tuvastada konkreetne sätte rikkumine. Kalapüügiseaduse § 18 lg. 1 kohaselt -, kogumislitsuse kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.a. m

ääruse nr. 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § 142 lg. 1 (praegu kehtiva 15.12.2014 nr. 186 .a. vastu võetud määruse § 19

lg. 1) sätestab, et l Peipsi- -

1)

2) sadamasse

3)

Kohus tõendite uurimise tulemusena tuvastas, et V.L teatas 07.07.2014.a. kell 13.26 Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313, et saabub sadamasse kell 14.26, ehkki tegelikult oli ta sadamas juba kell 13.57. Selliselt käitudes teatas V.L püügilt sadamasse saabumise kohta vähem kui üks tund enne sadamasse saabumist, rikkudes sellega Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.a. määruse nr. 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ § lg. 1 nõudeid.

Sellise käitumisega pani V.L toime Kalapüügiseaduse § 23 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise. -

Teate edastamise kohta kell 13.26 on väärt lisatud väljavõte eotoimikusse (lk.10)

Keskkonnainspektsiooni andmekogust OKAS. V.L edastas eelteate, mille sisu ei vastanud

Vabariigi Valitsuse määruse nr . 104 § 142 V.L ei lg.1 p.2 esitatud nõuetele:

edastanud tegelikku sadamasse või randa saabumise aega. Sellega on V.L oma käitumisega rik ud Kalapüügiseadust ja kun selle seaduse alusel kehtestatud andmete esitamise korda. Selle kinnituseks, et Keskkonnainspekt poolt osutatud siooni inspektorid jõudsid V.L

sadamasse kell 13.57 on toimikusse (tl.12) väärteo lisatud väljavõte GSMAUTO raportist.

Tunnistaja Keskkonnainspektsiooni kalakaitseinspektor Taivo Lalin selgitas ülekuulamise protokollis (tl.7) tselist , et ta läks 07.07.2014.a. kontrollima Omedu sadamasse saabuvat ku kalurit V.L. Tunnistaja sadamasse saabumisel kell 13.56 oli V.L paat GMA

280 juba sadamas ning kedagi seal juures ei olnud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl.4-5) selgitas V.L, et ta ei saanud 07.07.2014.a. õigeaegselt teadet anda. Kuna telefon ei töötanud, sõitis V.L kaldale, pani telefonikaardi teise telefoni ning tegi eelteate kaldal olles kell 13.36. Paat GMA 280 koos kaladega seisis sadamas, V.L ootas eelteates antud kellaaega ja kell 13.57 inspektorite saabumisel näitas ette kalakogused paadis. Eelnevalt kala lossimist ei toimunud. Ka V.L on oma kaebuses märkinud, et ca. poole tunni pärast peale eelteate esitamist saabusid Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kes arvasid, et ta olevat rikkunud andmete esitamise korda, kuna ta olevat saabunud sadamasse teavitatud ajast varem.

Kohtu hinnangul abariigi nähtub ütlustest ja tõenditest, et V.L-ile on täpselt teada V

Valitsuse

31.03.2003.a. määrusega nr. 104 § 142 lg. 1 (praegu kehtiva 15.12.2014.a. vastu võetud määruse § 19 lg. 1) kehtestatud nõuded Küll aga ei ole ta toiminu nr. 186

. d vastavalt

kehtestatud korrale, kuna oli sadamas juba oluliselt varem kui eelteates teatatud. Kuigi esitatud andmed ei olnud õiged, oli Keskkonnainspektsioonil kui Keskkonnajärelevalve seadus e § 4 ja Kalapüügiseaduse § 2 9

lg. 1 alusel rii lvet teostaval klikku järeleva institutsioonil võimalik siiski kaluri kontrollimist läbi viia, kuna inspektorite saabudes saabus kusagilt siseruumidest paadi juurde ka V.L . , kes selgitas, et käis söömas

Menetlusalune isik Andmete esitamise korra rikkumist, ei eita põhimõtteliselt kehtestatud

kuid leiab oma kaebuses, et tema tegevus ei ole õigusvastane. Menetlusalune isik on arvamusel, et tema tegevusetus ei olnud süüline ja ta ei saa vastutada Kalapüügiseaduse § 234 l

g. 1 järgse toimepanemise eest.

Kohus nõustub, et ei Kalapüügiseadus ega ka Andmete esitamise kord ei sätesta reegleid juhuks, ku

Samas i objektiivsete asjaolude tõttu puudub kaluril võimalus andmete esitamiseks.

ei pea kohus seda aga seadusandlikuks puuduseks, kuna kõigi eriolukordade reguleerimine seadusega ei ole mõeldav.

Vaidlust ei ole selles, et V.L saabus sadamas Eelteate se ning seejärel tegi eelteate. tegemise ajal on V.L esitanud andmed s ette - et ta vastavalt sellele, mida näeb seadu

saabub sadamasse või randa alles tunni aja pärast. Küll aga oli ta siis juba sadamas.

Õiguskuuleka kodanikuna mõistlikult käitudes oleks ta pidanud telefonirikke puhul teadet kaldal andes ära tooma õige randumise aja (näiteks kell 13.26) a lisama põhjuse, miks j teade anti hiljem ehk et miks ei saanud ta seda anda eelteatena tund aega enne saabumist. Erandlike asjaolude ilmnemisel oleks tulnud need Keskkonnainspektsioonile esitada. Konkreetsel juhul esitas V.L hoopis tegelikkusele mittevastavad andmed ja pani sellega toime rikkumise:

ta ei esitanud andmeid eelteatena (ehk tund aega enne saabumist) ja andmed olid sisult ebaõiged. Määruse kohaselt tuleb muuhulgas esitada randa saabumise aeg. Eelnev on oluline selleks, et kontrolli teos

tamisel oleks võimalik veenduda, kas kalur käis järvel või on kala püütud muul ajal või viisil ning laotatud sadamas laeva ja tehtud siis eelteade varjamaks tegeliku saabumise aega ja püügi toimumist.

Väärteoasjas ei ole V.L-ile esitatud etteheidet selles, et ta teatas oma saabumise kohta ebaõiged andmed, kuid kohtu silmis tõendab selline ebaõigete andmete esitamine menetlusaluse isiku soovi mitte käituda Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud andmete esitamise korra kohaselt uskuulekalt. ja mitte käituda õig

V.L viitab oma kaebuses Riigikohtu seisukohale väärteoasjas nr. 3-1-1-80-06: „Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda.“

V.L ei saanud keskkonnainspektsiooni teavitada

Kuivõrd õigeaegselt väidetava

telefonirikke tõttu, oleks ta saanud siiski pärast probleemi lahendamist, s.t. teise telefoni kasutusele võtmist, tea skkonnainspektsioonile õiged andmed, kuid seda ta ei teinud tada Ke .

Menetlusalune isik on viidanud, et seadus ei sätesta „sadamasse või randa saabumise“ tähendust. oli paat taganttuulega triivinud järvepõhja kinni, muul viisil oli ta Tema hinnangul ankurdamata ja kala lossimise jaoks rannast kaugel. Ta arvab, et ta ei olnud saabunud veel randa ning isegi objektiivselt ei olnud rikkumist toimunud.

Tunnistaja antud ütlustega on kindlaks tehtud, et Keskkonnainspektsiooni inspektori Taivo

Lalini sadamasse jõudmisel 07.07.2014.a. kell 13.26 ei olnud V.L ise paadi juures.

V.L tuli paadi juurde siseruumidest ja väitis, et käis söömas. Seega ei saa olla õige

V.L väide, et ta ei olnud saabunud randa või sadamasse. Menetlusaluse isiku 23.07.2014.a. ülekuulamise protokollis on V.L samuti kinnitanud, et 07.07.2014.a. kell

13.26 eelteate tegemisel oli ta kaldal, paat GMA 280 koos kaladega seisis sadamas. Ta ootas eelteates antud kellaaega ja kell 13.57 inspektorite saabumisel näitas ette kalakogused paadis.

Ütlused ei tõenda kuidagi, et paat oli sel ajal saagi maha laadimise ootel randumisja lossimisalast eemal nagu on V.L viidanud oma kaebuses. Uuritud tõendid tõendavad, et V.L paat oli randunud ja V.L paadi juurest lahkunud.

Kalapüügiseaduse § 202 loetleb kalapüüginõuete tõsised rikkumised, § 234 näeb ette vastutuse kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on lugenud V.L rikkumise tõsiseks rikkumiseks. 29.09.2008.a. Nõukogu määruse (EÜ) nr. 1005/2008 Artikkel 42 punkti alapunkt a kohaselt on käesoleva määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina.

Artikkel 3 punkti 1 alapunkti b kohaselt peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitseja majandamismeetmeid eirates jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastatavaid andmeid, või esitada artikli 6 kohane eelteatis.

Hinnates V.L

tegevuse ja käitumise subjektiivset külge, on kohus seisukohal, et tegeliku kalapüügi käigus võib olla keeruline prognoosida täpselt sadamasse saabumise aega. Konkreetsel juhtumil V.L teadis eelteate avaldamise ajal, et tema paat on sadamas. Sellest järeldab kohus, et eksimine sadamasse jõudmise teatatud kellaajas oli teadlik ja tahtlik andmete esitamise korra rikkumine tumine osutab . Kohus on seisukohal, et selline käi

tahtlusele eksida keskkonnainspektsioonile andmete esitamisel. Seega hinnates Andmete esitamise korra rikkumise tlikult. subjektiivset külge, leiab kohus, et tegu on toime pandud tah Kohus leiab, et sadamasse saabumise kellaaja teatamisel võivad esineda tahtmatud eksimused või kõikumised, kuid fakt, et jõudnud varasemalt sadamasse, esitades teada oleva erandliku asjaolu, telefonirikke, esinemise tõttu, vale sadamasse jõ siiski udmise aja, osutab, et kaluri

(menetlusaluse isiku) käitumises oli tahtlus jätta keskkonnainspektsioonile vale mulje tegelikest asjaoludest.

Kalapüügiseaduse § 234

lg. 1 kohaselt esitamise korra rikkumise, samu

abistamise v utamise eest . Hinnates

kvalifikatsiooni vastavust menetlusalusele isikule etteheidetavatele asjaoludeleteatades tahtlikult vale sadamasse saabumise ajaon kvalifikatsioonis märgitud asjaolud ja sellega Kalapüügiseaduse § 23

4 lg. 1 koosseis realiseerunud.

Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg 2, § 133 alusel täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on õigesti kvalifitseeritud, asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt ja VTMS § 133 rikkumisi ei ole.

Puutuvalt karistuse kohald ne menetleja amisse on kohtuväli kirjutanud käsitletavasse otsusesse järgmist: karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on valitud karistusrahatrahv 25

- sanktsiooni alam

trahviühikut määra lähedal (sanktsioon 300 trahviühikut). Kohus, kontr p. 7 alusel ollides VTMS § 133 karistuse määramist kohtuvälise menetleja poolt, lähtub KarS § Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või -st 56.

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü üle otsustamisel võtab kohus arvesse, et kohtuväline menetleja on

V.L-ilt tema ülekuulamisel 23.07.2014 küsinud varasemate sellesisuliste rikkumiste kohta (tl.5). Kohtuväline menetleja on esitanud väärteotoimikusse (tl.10,11) väljavõtted andmebaasist OKAS V.L varasemate eelteadete kohta ja neis ei ole fikseeritud rikkumisi.

Kohus leiab, et val sanktsiooni alam , on selles asjas kohane. itud karistusmäär, määr

Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse süü suurust ja leiab, et sanktsiooni alampiiri lähedane karistusmäär vastab väärteo asjaolu dele ja selle muutmiseks ei ole alust. V.L oleks

õiguspärase käitumise korral saanud tekkinud olukorra ära hoida.

Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p. 1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja V.L kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse.

VTMS § 38 lg. 1 sätestab:

KrMS § 180 lg. 1 järgi

Menetluskulud jäävad V.L kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag