3-15-494/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS r i i g i õ i g u s a b i m ä ä r a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-494 Määruse kuupäev 02.03.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi L.D. taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine 02.03.2015, kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada riigi õigusabi taotlus ja võimaldada L.D.le riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

2. Määrata L.D.le riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8) ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

3. Eesti Advokatuuril määrata riigi õigusabi osutaja viivitamata alates taotluse registreerimisest Riigi õigusabi infosüsteemis. Määruse täitmisest teavitada Tartu Halduskohut viivitamata.

4. Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, koostada ja esitada riigi õigusabi osutajal halduskohtule viivitamata alates riigi õigusabi osutaja määramisest.

5. Määrus saata täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks taotluse esitajale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 27.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse edastatuna Tartu Maakohtust L.D. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotlusest ja selle juurde lisatud dokumentidest nähtub, et Politseija Piirivalveameti 27.01.2015 otsusega nr 15.3-3/48-1 keelduti L. D. tähtajalise elamisloa pikendamisest ning

12.02.2015 on Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur teinud L. D.le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1031241318, millega on kohustanud L. D.t Eestist lahkuma hiljemalt 04.03.2015 (sundtäidetav alates 05.03.2015).

Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et L.D. puhul on tegemist XX.XX.XXXX. a Kosovos sündinud isikuga, kes on Tartu Ülikooli doktoriõppes, ülalpeetavad tal puuduvad ja ta elab Tartu Ülikooli ühiselamus (Raatuse XX, tel XXXXXXXX). Suhtlemiskeeleks on L. D. märkinud inglise ja eesti keele.

Kohtu seisukoht

2. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb riigi õigusabi taotlust mõista selliselt, et õigusabi soovitakse kaebuse koostamiseks halduskohtule ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb arvestada ka isikut, kas ta on ise võimeline end kohtus esindama ja kas ta on võimeline end ise õigusega kindlustama.

4. L. D. riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise kohaselt on ta Tartu Ülikooli doktoriõppe üliõpilane. Ta soovib vaidlustada oma tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumist ja lahkumisettekirjutust, sest soovib olla Eestis kuni õpingute lõpetamiseni augustis 2015. Tema igakuine sissetulek on umbes 750 eurot ning pangaarvel hoiustatu väärtuseks on isik märkinud umbes 1000 eurot. Muu vara (väärtpaberid, kinnisvara, sõidukid) tal puudub. Vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta on taotleja märkinud alljärgneva: eluasemekulud ühiselamus 220 eurot, kulutused toidule

250 eurot, kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot. RÕS § 7 lg 1 p-st 4 tulenev taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 1040 eurot ((3000- 920):4*2). Kohus leiab, et õigusabikulud kaebuse koostamisel, võimaliku esialgse õiguskaitse taotluse koostamisel ja taotleja esindamisel halduskohtumenetluses ületaksid ilmselt eeltoodud summa. Käesoleval juhul peab arvestama ka sellega, et taotleja puhul on tegemist välismaalasega, kes suhtleb ilmselt põhiliselt inglise keeles ja tegemist on kiireloomulise haldusasjaga. Ka sellised asjaolud tõstavad õigusteenuse kulusid, kui taotleja peaks teenuse eest ise tasuma. Seega leiab kohus, et taotleja puhul on tegemist isikuga, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

5. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks, võimaliku esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses.

Arvestades kaebaja isikut võivad tema olulised huvid jääda riigi õigusabi mittevõimaldamise korral kaitseta.

6. Kohtul on õigus RÕS § 8 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Kohus peab vajalikuks siinjuures taotluse esitajale selgitada, et RÕS § 29 kohaselt võib kohus eeltoodule vaatamata taotluse esitajalt riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud koos viidatud paragrahvi

2. lõikes sätestatud 6%-lise aastaintressiga välja mõista, kui ilmneb, et taotluse esitaja on riigi õigusabi taotluse esitamisel esitanud teadvalt valeandmeid ning õigete andmete esitamise korral ei oleks teda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest vabastatud. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotluse esitaja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata.

7. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 110, RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 10 lg 1 ja lg 2 leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liikide – õigusdokumendi koostamine ja isiku esindamine halduskohtumenetluses - osas. Kohus märgib, et vastavalt RÕS § 17 lg-le 1 riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib vajaduse korral asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.

Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel.

Juhindudes RÕS § 15 lg 5 saadab kohus käesoleva määruse Eesti Advokatuurile täitmiseks, kuna vastavalt RÕS § 18 lõigetele 1 ja 2 peab õigusabi osutaja määrama Eesti Advokatuur. Eesti Advokatuuril määrata riigi õigusabi osutaja viivitamata alates taotluse registreerimisest Riigi õigusabi infosüsteemis. Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, esitada riigi õigusabi osutajal halduskohtule viivitamata alates riigi õigusabi osutaja määramisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik