2-14-60903/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL O s a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.veebruar 2015.a. Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-14-60903 Tsiviilasi

M. R. hagi H. R. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. R.

- isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: Irina Mikson, e-post: irina@reverens.ee Kostja: H. R. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 10.veebruar 2015.a.

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M. R. (endine S. ) ja H. R. abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Taastada M. R. enne abiellumist kantud perekonnanimi -S. .

3. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Põlva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele abielulahutuse kande tegemiseks.

Kohtukulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2 (3) Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 27.veebruaril 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

Kohtu menetluses on M. R. hagiavaldus H. R. vastu abielu lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks. Hageja taotleb lahutada

poolte abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Perekonnaseisuametis ning jagada poolte ühisvara.

Kostja vastuväited ja hageja seisukohad vastuväidete suhtes

Kostja H. R. ei ole kohtuistungil esitanud vastuväiteid abielu lahutamise nõudele, kinnitades, et abielusuhted on lõppenud juba 2013.a.

Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Pooled ei ole saanud kokkuleppele ühisvara hulka kuuluva laenukohustuse täitmise osas. Hageja taotleb abielu lahutamise osas osaotsuse tegemist ning pooltele tähtaja andmist ühisvara jagamise osas kompromissi sõlmimiseks. Hageja soovib taastada oma abielueelse perekonnanime.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Läbivaatamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Kohus peab võimalikuks teha käesolevas asjas osaotsuse abielu lahutamise osas, jätkates menetlust abikaasade ühisvara jagamise nõude üle, kuna ühisvara jagamise vaidluses soovivad pooled pidada kompromissiläbirääkimisi.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PKS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Abielutunnistusega (tl 5) on tõendatud, et H. R. ja M. S. . on abiellunud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

M. R. sünnitunnistuselt (tl.6) nähtub, et xxxxxxxxxx.a. sündinud M. R. vanemad on H. R. ja M. R. . Poolte seletuse kohaselt võib 15-aastane laps ise valida, kumma vanema juures ta soovib elada.

3 (3) Kohus leiab, et M. R. hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. H.Randva ja M. R. on elanud lahus juba üle ühe aasta ning selle aja jooksul ei ole õnnestunud abielulisi suhteid taastada. Abielu sõlmimisel on vastavalt PKS § 7 lg 2 eelduseks, et abiellujad väljendavad isiklikult oma tahet sõlmida abielu. Seega tuleb eeldada, et ka abielusuhete taastamiseks peab olema mõlema poole soov. Pooled ei ole kohtuistungil väljendanud soovi abielusuhete taastamiseks. Seega tuleb H. R. ja M. R. abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning mille kohta on tehtud abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr.31, lahutada.

Hageja on taotlenud, et taastatakse tema abielueelne perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt taastatakse abielu lahutamisel isikule tema avalduse alusel varem kantud perekonnanimi. M. R. kandis enne abiellumist perekonnanime S. . Kuna M. R. on avaldanud, et soovib oma varem kantud perekonnanime taastamist, tuleb temale anda tagasi abielueelne perekonnanimi.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei esita kohus käesolevas osaotsuses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel, vajadusel on võimalik menetluskulude jaotus kindlaks määrata asja lõplikul lahendamisel, s.o. pärast ühisvara jagamise nõude läbivaatamist.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik