2-14-58732/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr. 2-14-58732

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58732 Tsiviilasi X MTÜ ja Y MTÜ hagiavaldus OÜ X vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: X MTÜ (rk xxxxxxxx; asuk x; e-post x) Hageja 2: Y MTÜ (rk xxxxxxxx; asuk x; e-post x) Hagejate lepinguline esindaja: v.adv K. U. (Advokaadibüroo X; e-post x) Kostja: OÜ X (rk xxxxxxxx; asuk x; seaduslik esindaja

T. S.; e-post x)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate X MTÜ ja Y MTÜ ning kostja OÜ X vahel 25.02.2015. a sõlmitud kompromissikokkulepe alljärgnevate tingimustega:

1) Kostja kohustub tasuma hagejatele AutÕS §-s 72 sätestatud õiglast tasu perioodil 2001 – 2010 fonogrammide üldsusele suunamise eest raadios X summas 3 928,16 eurot (kolm tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja kuusteist eurosenti).

2) Kostja kohustub hüvitama hagejatele hagejate poolt kantud menetluskulud kokku summas

500 eurot (viissada eurot).

3) Kostja kohustub tasuma kompromissi punktides 1 ja 2 märgitud summa, s.o. kokku 4 428,16 eurot (neli tuhat nelisada kakskümmend kaheksa eurot ja kuusteist eurosenti) hagejatele kahe (2) aasta jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitamisest igakuiste võrdsete maksetena (s.o. vähemalt 184,50 eurot kuus) hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.

4) Kompromissist tulenevate maksete mittetähtaegsel tasumisel kohustub kostja tasuma hagejatele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni vastava maksekohustuse täieliku täitmiseni.

5) Kostja tasub kõik käesolevas kompromissis nimetatud summad Xu arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

6) Pooled on samuti kokku leppinud, et Kompromissi punktis 3 märgitud ükskõik millise makse tasumisega hilinemise korral enam kui kaks (2) nädalat muutub Kompromissi punktides 1 ja 2 nimetatud summa (s.o. 4 428,16 eurot) koos võimalike viivistega tasumata osas tervikuna sissenõutavaks ning kostja kohustub sellisel juhul vastava võlasumma viivitamatult tasuma Xu arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank’is.

7) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: - Kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. - Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-14-58732 seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

2. Tagastada X’u poolt 08.10.2014. a tasutud riigilõivu summast 325 eurot (selgitus riigilõiv (hagi OÜ X vastu)) pool, ehk 162,50 (ükssada kuuskümmend kaks ja 50 senti) eurot X’u arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.

3. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad muud määruses nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele ning teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määrusele riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust (TsMS §

150 lg 8).

ASJAOLUD

Menetluse käik 08.10.2014. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale X MTÜ ja Y MTÜ hagiavaldus OÜ X vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 30.10.2014. a). 25.02.2015. a saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissikokkulepe ning taotlus menetluse lõpetamiseks ja riigilõivu tagastamiseks 50 % ulatuses. Poolte taotlus Kirjalikus kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejatele tasutavas võlgnevuse määras ja tasumise tingimustes. Pooled kinnitavad, et kostja tunnistab võlgnevust ning tasub selle osamaksetena kahe aasta jooksul. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega, ning esitatud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada.

Kohtul on piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Sellega on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.

2. Riigilõivu tagastamine TsMS § 139 lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS § 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleval juhul oli hagihinnaks 3 928,16 eurot. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 4 000 eurot tasuda riigilõivu

325 eurot. Hageja 1 on tasunud riigilõivu 08.10.2014. a 325 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub X'ule tagastamisele pool tasutud riigilõivust, mis teeb 162,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik