2-14-63211/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-63211

Tsiviilasi

Xxxhagi Xxxvastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andrei XXX

Kostja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siiri Malmberg

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, vea parandamine ja menetluse

lõpetamine (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Xxx(isikukood xxx) ja kostja Xxx(isikukood xxx) vaheline

18. veebruari 2015 kompromiss, mis on kohtule esitatud 23. veebruari 2015,

järgmistel tingimustel:

1.1.

Pooled lõpetavad kaasomandi korteriomandile asukohaga Xxx (registriosa

nr xxx, edaspidi „korteriomand”) selliselt, et kaasomanikud müüvad

kaasomandi esemeks oleva korteriomandi kompromissis sätestatud

tingimustel.

1.2.

Hageja kohustub tegema endast tegema kõik mõistlikult võimaliku, et

leida korteriomandile ostja ja tegema vajalikud toimingud korteriomandi

müümiseks, sh korraldama korteriomandi müümisele suunatud vajalike

toimingute tegemise ja lepingute sõlmimised oma kulul, v.a korteriomandi

võõrandamise lepingutelt tasutav notari tasu, mille pooled kannavad

võrdsetes osades.

1.3.

Kostja kohustub tegema endast kõik mõistlikult võimaliku, sh kasutama

maakleriteenust, kui vajalik, et osta endale teine korteriomand hiljemalt

ajal, mil pooled võõrandavad korteriomandi. Käesolevas punktis

nimetatud toimingute tegemiseks kasutatava maakleri tasu kohustub

tasuma hageja.

1.4.

Pooled lepivad kokku, et korteriomandi minimaalne müügihind on 90 000

(üheksakümmend tuhat) eurot. Nimetatud hinda on võimalik muuta ainult

poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppel.

1.5.

Pooled lepivad kokku kostja poolt korteriomandi otsese valduse

vabastamise kuupäeva kokku korteriomandi notariaalselt tõestatavas

müügilepingus.

1.6.

Kostja kohustub ilmuma hageja poolt teatatud ajal ja kohas notarisse

2-14-63211

2 (3)

korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks eeldusel, et hageja

teatab kostjale käesolevas punktis nimetatud andmed kirjalikult vähemalt

7 (seitse) kalendripäeva ette ja ostja on tasunud korteriomandi

müügihinna notari deposiiti vähemalt korteriomandi võõrandamise ajaks.

1.7.

Pooled jagavad korteriomandi võõrandamisest saadava tulemi vastavalt

nende kaasomandi osa suurusele.

1.8.

Hageja hüvitab kostjale korteriomandi majandamisega seonduvad

kulutused summas

3 500 (kolm tuhat

viissada) eurot hiljemalt

korteriomandi

võõrandamise

päeval.

Muude

korteriomandi

majandamisega seonduvate kulutuste hüvitamist kostja hagejalt ei nõua.

1.9.

Kompromissleping jõustus selle allakirjutamisel mõlema poole poolt.

2. Tagastada hagejale pool tasutud vajalikust riigilõivust ja selleks kanda 150 eurot

Xxx arveldusarvele XXXXXXXXXXXX.

3. Parandada Harju Maakohtu 3. veebruari 2015. aasta määruses viga, mis ei

mõjuta määruse sisu ning asendada nimetatud määruse resolutsioonis ning

määruse kirjeldavas ja põhjendavas osas läbivalt hageja vale arveldusarve

number

„XXXXXXXXXXXX”

õige

arveldusarve

numbriga

„XXXXXXXXXXXX”.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu

Kentmanni

kohtumaja

kaudu

kolme

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on Xxx(hageja) hagi Xxx(kostja) vastu Tallinnas aadressil XXX asuva

korteriomandi (registriosa nr xxx) kaasomandi lõpetamise nõudes jättes korteriomandi

kostjale ja kohustades kostjat tasuma hagejale hüvitise 42 000 eurot.

2. Pooled esitasid 23. veebruaril 2015 kohtule 18. veebruariga 2015 dateeritud kohtuliku

kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled

avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled

lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme

päevale. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit

pidamata.

3. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada poole

hagi esitamisel tasutud vajalikust lõivust, st summa 150 eurot.

4. Hageja esitas 23. ja 25. veebruaril 2015 taotlused vea parandamiseks 3. veebruari

2015. aasta riigilõivu osaliselt tagastamise kohtumääruses, sest hageja oli varem teatanud

kohtule ebaõige arveldusarve numbri.

2-14-63211

3 (3)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus

heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka

kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud

kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja

menetluse lõpetada.

6. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 9–15 märgitu, vaid need

on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2008. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13). Kohus arvestas

kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel.

7. Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab

selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus menetluses kokku riigilõivu

1 200 eurot, sellest kuulub tagastamisele pool ehk 150 eurot.

8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja poolte avaldatust jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

9. Kohus on varem tagastanud hagejale enammakstud lõivu hageja soovitud arveldusarvele,

mis osutus ebaõigeks. Hageja esitas taotlused kohtumääruses arveldusarve numbri

parandamiseks, aga ka neis taotlustes märgitud IBAN kontonumber ei vasta standardile.

Kohus saab hagejast siiski aru, et hageja soovib raha tagastamist samale arveldusarvele,

millele hageja selle 29. detsembri 2014 maksekorraldusega tasus. Kohus määrab raha

tagastamise samale arvele ning parandab vastavalt 3. veebruari 2015. aasta määrust TsMS

§ 447 lg 2 alusel ja korras.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Samuti saab TsMS § 447 lg 1 järgi kaevata vea parandamisele. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte

avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. Kohus tõlgendab poolte avaldust sel

viisil, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kokkulepe hõlmab kõiki menetluse

lõpetamisel tehtavaid otsustusi.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik