3-11-1497/253 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-11-1497 Haldusasi A.L.`i kaebus Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetes Menetlusosalised

Kaebaja – A.L. Vastustaja – Saue Vallavalitsus Endine kolmas isik – MTÜ Keila Moto Asja läbivaatamine Suuline ja kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 30.03.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L.ile kuulub Saue vallas Tuula külas asuv Taari maaüksus (katastritunnus 72704:001:0425). A.L. andis maaüksuse MTÜ-le Keila Moto rendile. 16.04.2007 sõlmitud rendiepingu kohaselt annab kinnistu omanik kinnistust 5 ha suuruse maaosa MTÜ Keila Moto kasutusse, kellele jääb ainuõigus „kõnealusel maaüksusel organiseerida koosviibimisi ja läbi viia avalikke üritusi“ ning „otsustada selle üle, keda nimetatud maaüksusele lubada“. Maaomanikul aga on ainuõigus „otsustada kaubandusliku tegevuse üle kõnealusel maaüksusel“.

2 2. Saue Vallavalitsus andis 29.08.2008 välja korduva ettekirjutuse, millega kohustati A.L.i ja MTÜ- d Keila Moto likvideerima Taari kinnistul asuv ebaseaduslik motokrossirada hiljemalt 30.11.2008, „eemaldades rajapiirded ning tasandades kuhjatud ja krossirajaks kujundatud pinnas ühtlaseks, sellisesse olukorda, et kinnistut oleks võimalik kasutada vastavalt selle sihtotstarbele so maatulundusmaa/põllumajandusmaa st kinnistu osa, millel paikneb rajatis, peab pärast rajatise likvideerimist välja nägema nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa“ (p 1). Ettekirjutuse p-ga 2 kohustati kuni ebaseadusliku krossiraja likvideerimiseni peatama täielikult ehitise kasutamine motokrossi sõitmiseks. 25.09.2008 tegi Saue Vallavalitsus samadele adressaatidele uue samasisulise ettekirjutuse (I kd, tl 50), mis erines 29.08.2008 ettekirjutusest sunniraha hoiatuse osas. A.L. ja MTÜ Keila Moto esitasid 25.09.2008 ettekirjutusele Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-08-2217). Kohus jättis 23.07.2009 otsusega A.L.i kaebuse rahuldamata. MTÜ Keila Moto kaebuse rahuldas kohus osaliselt ja tühistas Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutuse punkti 1 osas, millega pandi ebaseadusliku rajatise likvideerimise kohustus MTÜ-le Keila Moto. A.L.i osas jõustus otsus 15.11.2010. 3. Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korraldusega nr 721 (I kd, tl 3) määrati A.L.ile 25.09.2008 ettekirjutuse punkti 1 täitmata jätmise eest sunniraha 319 eurot ja 56 senti, mis tuli tasuda hiljemalt 21.01.2011. Korralduses selgitati, et kui A.L. sunniraha määratud tähtajaks ei tasu, siis võib nõuda sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sunniraha nõue pöörati täitmisele. 4. 14.01.2011 kirjaga nr 11-1.1/163 (I kd, tl 137) edastas Saue Vallavalitsus A.L.ile 14.12.2010 korralduse nr 721. Saue Vallavalitsus tegi kirjas A.L.ile hoiatuse rakendada sunniraha korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni ning rajatise likvideerimise alustamisest asendustäitmise korras alates 01.05.2011. 5. 17.01.2011 esitas A.L. Saue Vallavalitsusele taotluse (I kd, tl 5) korralduse nr 721 tühistamiseks, märkides, et valla korraldatud vaatlustega tuvastatud piirded on eemaldatud vahemikus 25.09.2008 – 01.10.2009 ja kuni 25.09.2008 kasutatud territoorium on tasandatud selliselt, et see näeb välja nagu looduslik heinamaa, st krossirada on likvideeritud. 6. 16.06.2011 esitas A.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korraldus nr 721. 06.07.2011 avalduses (I kd, tl 111) asendas kaebaja Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega. 03.10.2011 kaebuse täienduses (I kd, tl 227) taotles kaebaja lisaks 14.12.2010 korralduse nr 721 õigusvastasuse tuvastamisele ka Saue Vallavalitsuse 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamist. 7. 04.10.2011 määrusega võttis kohus kaebuse Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja Saue Vallavalitsuse 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamise nõuetes menetlusse. 8. Saue Vallavalitsus teavitas A.L.i rajatise likvideerima asumisest 17.10.2011 kirjaga nr 11-1.1/4773 (II kd, tl 14), millega edastas ühtlasi 04.10.2011 korralduse nr 614 (II kd, tl 16) motokrossiraja asendustäitmise korras lammutamise kulude sissenõudmise kohta summas 7925 eurot. 17.11.2011 kirjaga nr 11-1.1/5540 (II kd, tl 117) teatas Saue Vallavalitsus A.L.ile, et asendustäitmise tegelikud kulud on 10 464 eurot ja see summa nõutakse temalt sisse. 9. 20.04.2012 teatas kaebaja, et soovib käesoleva haldusasja raames esitada Saue Vallavalitsuse vastu 10 464 euro suuruse moraalse kahju hüvitamise nõude. 27.04.2012 määruse punktiga 2 tagastas kohus kaebaja taotluse 10 464 euro suuruse kahjunõude esitamiseks. Sama määruse punktiga 1 kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna MTÜ Keila Moto (esindaja Toomas Kiiler). MTÜ Keila Moto kustutati mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist 31.05.2012, millega lõppes MTÜ Keila Moto õigusvõime ja menetlusosalise staatus.

3 Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2012 määrusega tühistati halduskohtu 27.04.2012 määruse punkt 2. 18.06.2012 kaebuse täienduses (II kd, tl 184) märkis kaebaja, et kuigi ta esitas kahjunõude kindlaksmääratud summas, jätab ta hüvitise määra kohtu otsustada. 28.06.2012 kaebuse täpsustuses (II kd, tl 200) teatas A.L., et jääb 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 25.09.2008 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamise nõuete juurde ja soovib esitada täiendavalt kahju hüvitamise taotluse (liitkaebus). Kaebaja taotles kaebuselt riigilõivu tasumiseks täiendavat aega ja asja peatamist ning palus võimalust selle tasumiseks graafiku koostamist. Kohus määrusega rahuldas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise vabastamisest osaliselt ja andis menetlusabi riigilõivu tasumiseks kahju hüvitamise nõudelt ning määras osamaksete tasumise ajagraafiku. 05.02.2015 esitas kaebaja kohtule taotluse, milles palub MTÜ Keila Moto poolt edastatud info lugeda tema poolt kooskõlastatuks ning käsitleda seda kui kaebaja poolt edastatud teavet.

KAEBAJA SEISUKOHAD

10. Kaebaja soovib täitmisele pööratud sunniraha määramise korralduse ja sellele järgnenud hoiatuse õigusvastaseks tunnistamist ning varalise kahju hüvitamist. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 10.1. Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamise nõuded Kaebaja ei vaidlust käesolevas asjas mitte ettekirjutust, vaid vaidlus on selle üle, kas kaebaja on ettekirjutuse täitnud või mitte. Sunniraha määramiseks ning hoiatuse tegemiseks puudus alus, kuna ettekirjutuses esitatud nõuded olid täidetud täpselt selles määratletud mahus ja korras. Ettekirjutuse täitmisest teavitas kaebaja vastustajat korraldusele nr 721 esitatud vaides. Kaebaja suhtes ei oleks tohtinud mingeid sanktsioone rakendada enne vaidemenetluse lõppemist valla kasuks. Vaidlustatud korraldus ja hoiatus ei saanud jõustuda, kuna kaebaja esitas neile vaide, mida aga ei menetletud. Kui vallavalitsuse toimingud on õigusvastaseks tunnistatud, siis saab kohtutäitur pangaarve vabastada aresti alt. Vaiete menetlemise nõuet kaebaja ei soovi esitada. Rajatise likvideerimine algas 2008. a oktoobris ja lõppes 2009. a oktoobris – kaebaja likvideeris suvel kasutusel olnud sõidutrajektoori ja lõi järgmiseks aastaks uue. 2008. a sügisel muutis kaebaja ühe osa kasutusel olnud trajektoorist ja 2009. a teise osa. Seejärel muutis kaebaja 2010. a oktoobris sellel hetkel kasutusel olnud trajektoori. 2011. a novembris teostas Saue Vallavalitsus maaüksusel sarnase likvideerimise, mille tulemuseks oli taaskord krossirada. Seda näitab asjaolu, et ka pärast valla organiseeritud asendustäitmist sõidetakse krossirajal edasi. Seega on olukord kinnistul sama, mis 2008. a pärast likvideerimist kaebaja poolt (mille tulemuseks oli samuti krossirada). Teisisõnu on ettekirjutuse igakordsel täitmisel tulemuseks sisuliselt sama olukord, mis enne täitmise alustamist. Kaebaja arvates ei saa kõnealuse krossiraja suhtes kohaldada ehitusseadust. Ükski seadus ei määratle seda, mis on krossirada, samuti ei keela ükski seadus eraomandis oleval kinnistul mootorsõidukitega sõitmist. Sellest tulenevalt on küsitav ka, millega vallavalitsus tõendab, et on ettekirjutuse asenduskorras täitnud, kui täitmise järgselt ei ole sõitmise osas mingeid muudatusi toimunud. Ettekirjutuses märgiti, et sunniraha määratakse juhul, kui 25.09.2008 eksisteerinud krossirada ei likvideerita. Vastustaja oleks enne sunniraha korralduse väljastamist pidanud veenduma ja põhjendama seda, miks ta arvab, et 25.09.2008 koostatud ettekirjutus ei ole täidetud. Vastustaja ei esitanud kaebajale tõendeid mittetäitmise kohta ega lahendanud kaebaja vaiet. Vastustaja peaks tõendama, et praegune rada on samas kohas nagu 25.09.2008.

4 Krossirada tuli likvideerida selliselt, et iga mõistlik inimene saab aru, et maaüksus näeb välja nagu tavaline põld, heinamaa või looduslik rohumaa ja seda kaebaja ka tegi. Puuduvad tõendid selle kohta, et kinnistu ei näe välja nagu tavaline põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Kaebaja ei pea esitama tõendeid ettekirjutuse täitmise kohta. Tööd seisnesid mätaste silumises ja hunnikusse kuhjamises, tööde tellimise arved kaebajal puuduvad. Kaebajale kuuluval Taari kinnistul on taasloodud võimalused maastikuratastega sõitmiseks, s.o krossirada, kuid tegemist ei ole sama krossirajaga, mis oli kaebajale kuuluval maaüksusel enne 25.09.2008. Praegu eksisteeriv krossirada ei anna vastustajale alust väita, et ettekirjutust ei täidetud. Iga olukorda tuleb vaadelda eraldi – vana ettekirjutusega määratud nõuded said täidetud (rajatis likvideeriti) ja seekord küsis kaebaja vallalt teavet, kuidas ja mida teha võib. Praegune krossirada on seadustega kooskõlas. 10.2. Kahju hüvitamise nõue Kaebajale on kahju tekitatud valla tegevusega asendustäitmise läbiviimisel: piirete lõhkumine, stardiseadme lõhkumine, mullatööd. Otsene varaline kahju tekkis kaebajale peale sundtäitmise lõppemist 16.11.2011. Kõik piirded olid rajatud peale 2008. a ettekirjutust (valdavalt 2011. a) ning nende rajamise õiguspärasuse kohta oli T. Kiiler saanud Saue Vallavalitsuselt vastused (29.04.2011 ja 09.06.2011), et piirete loomine sellises kohas ja kujul on õiguspärane. Piirete olemasolu tõendab vastustaja poolt esitatud 14.11.2011 ehitustööde päevik. Erinevalt vallavalitsuse lammutusprojektis välja toodud nõudest piirdeid ei demonteeritud, vaid lükati traktoriga hunnikusse, mida ei saanud käsitleda säilinud materjalina ja mille kaebaja põletas esteetilistel kaalutlustel. Asjaolu, et piirded on rajatud ühiskondlikus korras, ei takista kaebajal selle eest kahju hüvitamist nõudmast. Kaebaja määratleb piirete taastamise maksumuseks 11 200 eurot (kui materjal oleks ostetud poest ja kui arvestada minimaalse tööga). Stardiseade osaliselt demonteeriti valla poolt, kuid selle põhiline korpus väänati traktoriga kõveraks, milleks aga puudus igasugune põhjus, kuna see ei olnud maa külge kinnitatud. Valla tegevuse tulemusena ei olnud stardiseade enam kasutuskõlblik. Stardiseade saadi sponsorluse korras ja kahju hüvitamisel tuleb lähtuda taastamise maksumusest. Internetist saadud pakkumuse kohaselt on stardiseadme maksumuseks 9200 eurot. Mullatööde osas on kaebajale tekkinud kahju keeruline määratleda, mistõttu kaebaja on võtnud aluseks vallavalitsuse poolt teostatud tööde rahalise mahu. Vallavalitsus teostas mullatöid projekti kalkulatsiooni alusel 2250 eurot planeerimine ja kraavi kaevamine ning heakorratööd 1400 eurot. Samas valla tegevuse eelse olukorra taastamine (eelkõige maastiku kallete taasloomine vee ärajuhtimiseks) on oluliselt kallim kui vallavalitsuse poolt määratletud tööde maht. Eeltoodust tulenevalt arvestab kaebaja kokku talle vastustaja poolt tekitatud kahju suuruseks hinnanguliselt 24 050 eurot, kuid kaebaja ei nõua kahju tema poolt märgitud summa ulatuses, vaid jätab kahju suuruse kohtu määrata. Vallavalitsus on 03.04.2012 väljastanud korralduse nr 213 Tuula küla motokrossiraja projekti koostamiseks. Seega ei saanud valla poolt 2011. a tegevus Moto maaüksusel olla mõistlik ja proportsionaalne. Pigem oli tegemist kaebaja karistamisega. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt esitatud ehitustööde päevikud on tagantjärele vormistatud. Neile on hiljem lisatud märge „omanikule sobilikus kohas“, kuid kaebaja kui omaniku käest ei küsitud midagi.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5 11. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kaebus on põhjendamata ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 11.1. Saue Vallavalitsuse 14.12.2010 korralduse nr 721 ja 11.01.2011 hoiatuse nr 11-1.1/163 õigusvastasuse tuvastamise nõuded Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Korralduse väljaandmisel on lähtutud Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutusest, mille õiguspärasuse tuvastas kohus haldusasjas nr 3-08- 2217 (Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikogu halduskolleegiumi 15.11.2010 kohtumäärusega, mille kohaselt jäeti A.L.i kassatsioonkaebus menetlusse võtmata). Nimetatud ettekirjutusega kohustati kaebajat likvideerima tema kinnistul asuv ebaseaduslik rajatis – motokrossirada. Kaebaja eiras kohtu poolt õiguspäraseks tunnistatud ettekirjutust. Vallale laekus pidevalt naabrite poolt kaebusi nii kirja kui ka telefoni teel, et ettekirjutus on täitmata ning kinnistul toimub jätkuvalt aktiivne motokrossiraja kasutamine. Kuna ebaseadusliku ehitise omaniku poolt likvideerimise survestamiseks oli ainukeseks vahendiks sunniraha määramine, siis andis vald vastava korralduse 14.12.2010, määrates ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha 319 eurot ja 56 senti, tasumise tähtajaga hiljemalt 21.01.2011. Korraldus edastati kaebajale 11.01.2011 kirjaga, mis sisaldas ka hoiatust edasise sunniraha määramise kui ka asendustäitmise korras sundlikvideerimise kohta. Korraldus hakkas kehtima selle teatavakstegemisest adressaadile. Korraldus kehtis ja kaebajal tuli seda täita. Adressaadi õigus esitada vaie ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, mistõttu on ekslik kaebaja väide, et korraldus ei saanud jõustuda enne vaidemenetluse lõppemist. Kaebaja on tegutsenud ebaseaduslikult, eirates nii ettekirjutuse täitmist kui sunniraha tasumist. Ebaseadusliku ehitise likvideerimise ettekirjutus jäigi kaebaja poolt täitmata, ehitis likvideeriti alles 2011. a novembris asendustäitmise korras. Korraldusega määratud sunniraha täitemenetluse korras kaebajalt sissenõudmine on õiguspärane ning hoiatuse tegemisega kaebaja õigusi ei rikuta ning kaebaja ei saanud loota, et vastustaja täitemenetluse algatamisest loobub. Ettekirjutuse täitmiseks ei olnud muid väljundeid, kaebaja ei kavatsenud ettekirjutust täitma asuda ega täitnud. Kaebaja 17.01.2011 taotlused korralduse ja hoiatuse tühistamiseks olid põhjendamata ja paljasõnalised. Kuna erakordsete lumeolude tõttu ei olnud võimalik valla esindajal kinnistule paikvaatluse läbiviimiseks ligi pääseda, viidi vaatlus läbi 17.02.2011. Paikvaatlusel tuvastati, et rajatis eksisteeris endisel kujul (rajatis oli lumest puhastatud ja sellel olid jäljed hiljutisest kasutamisest), mistõttu käsitles vald olukorda ettekirjutuse A.L.i poolt kestva täitmatajätmisena. Kinnistu piirilt võetud fotodel oli näha, et rajatis oli lumest puhastatud ja et seda oli kasutatud. 22.02.2011 toimunud Saue Vallavalitsuse istungil arutati A.L.i taotlusi ja paikvaatlusel fikseeritud olukorda ning otsustati, et taotlusi ei rahuldata ning sunniraha tuleb ära maksta. Nimetatud asjaoludest teavitas vald A.L.i 06.05.2011 kirjaga nr 11-1.1/163-3. Isegi olukorras, kus kaebaja väited rajatise ajutise lammutamise osas vastaksid tõele, puudus kaebaja poolt ka hiljem sarnaseks eesmärgiks püstitatud rajatise püstitamiseks õiguslik alus. Käesolevas asjas ei vaielda A.L.i poolt 17.01.2011 esitatud taotluste menetlemise üle. Kirja saatmise menetlustoiming, millega vald edastas kaebajale korralduse ning milles oli väljendatud hoiatus, ei ole haldusakt. Vastustaja hinnangul ei olnud kõnealune menetlustoiming õigusvastane. Hoiatuse tegemiseks on olemas nii õiguslik alus kui ka hoiatuse tegemist tingivad faktilised asjaolud. Iseseisvalt ei ole hoiatuse vaidlustamiseks põhjust, kuna hoiatuse tegemine on osa asendustäitmise menetlusest (mitte korralduse andmise menetlusest) ning hoiatuse tegemine ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Hoiatuse tegemise eesmärgiks oli teavitada kaebajat valla seadusest tulenevatest õigustest ettekirjutuse eiramise jätkamisel rakendada korduvat sunniraha määramist kui ka õigust rajatise likvideerimisest asendustäitmise korras. Seadusest tulenevalt teavitati kaebajat ka tähtajast, millest alates hakkas vald asendustäitmist korraldama.

11.2. Kahju hüvitamise nõue

6 Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui isiku õigusi on rikutud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Tegevuse aluseks oli Saue Vallavalitsuse 25.09.2008 ettekirjutus, mille õiguspärasuse tuvastas kohus haldusasjas nr 3-08-2217. 25.09.2008 ettekirjutus sisaldas hoiatust asendustäitmise kohta. Kuna kaebaja ettekirjutusega määratud kohustust ei täitnud, siis korraldas vastustaja asendustäitmise vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 11 lg-le 1, lähtudes õiguspärasest ettekirjutusest. Asendustäitmine toimus vastavalt projektile, mingit vandaalitsemist ei toimunud. Valla ehitusjärelevalve spetsialisti sõnul ja kogutud andmetel stardiseadeldis monteeriti polthaaval lahti ning kuna seadeldis oli vana, siis osad detailid olid roostes ja oleksid edasisel kasutamisel vajanud vahetust. Stardiseadeldise liikuvad osad võeti lahti, ladustati tööde teostamise juures viibinud Toomas Kiileri poolt näidatud kohta euroalusele. Poldid ja mutrid loeti üle, pandi kilekotti ning anti T. Kiilerile üle. Stardiseadeldise raam tõmmati maast välja ja jäeti demonteeritult maapinnale. Roigasaia vaiad tõmmati ükshaaval maast välja ja laoti riita, mille kaebaja hiljem tema kinnitusel ära põletas. Maapind tasandati ja heakorrastati. Tööde teostamise aeg oli 14.11.2011 kuni 16.11.2011, mida kinnitavad ka kohtule edastatud ehitustööde päevikud. Tööd anti üle 16.11.2011 üleandmise aktiga. Ehitustööde teostamise dokumentatsiooni vormistamisel on kinni peetud seaduses sätestatud nõuetest ning vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu ehitustööde päevikud oleksid tagantjärele vormistatud. Ehitustööde päevikud on Saue Vallalalitsuse ja tööde teostaja Marble OÜ (tööde teostaja) vahel sõlmitud lepingu lisadeks, mida eraldi dokumendiregistrisse ei kanta. Kaebaja väidab, et klausel „...omanikule sobivas kohas“ on ehitustööde päevikusse lisatud hiljem ning et tema kui maaomaniku käest ei ole rajatise osade ladustamise osas midagi küsitud. Ehitustööde päevik on dokument, mida täidetakse ehitusobjektil ning ekslik on arvamus, et nimetatud klausel on lisatud dokumenti hiljem. Saue Vallavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti kinnitusel viibis tööde teostamise juures T. Kiiler, kes on sisuliselt olnud MTÜ Keila Moto juhatuse liikmena tegev vaidlusaluseks oleva motoraja kasutamisel ja kes käesolevas kohtuasjas on olnud kaebaja usaldusisikuks. Ehitustööde päevikus nimetatud ladustamise koha määras T. Kiiler. Nii vastustaja esindaja kui ka tööde teostaja eeldasid, et ladustamise koht oli T. Kiileri poolt A.L.iga omavahel enne kokku lepitud. Kui see nii ei olnud, siis tuleks A.L.il nimetatud pretensiooniga pöörduda T. Kiileri, mitte vastustaja poole. Motokrossirada oli ebaseaduslik ehitis, mis rajati ilma vastava loata ning mille likvideerimiseks anti kaebajale piisavalt aega teha seda enda äranägemise järgi. Kaebajat oli hoiatatud, et kui ta ise ehitist ei likvideeri, korraldab selle likvideerimise vald. Likvideerimine kujutab iseenesest kinnistul olukorra taastamist, mis oli enne rajatise rajamist. See, et kaebaja tegi kulutusi ebaseadusliku rajatise püstitamiseks, oli tema enda risk, kuivõrd ta oli teadlik, et rajatist ilma vastava loata rajada ei tohi. Vaatamata sellele, et „likvideerimine“ tähendab lingvistiliselt asja hävitamist, teostati valla poolt korraldatud tööd võimalikult kaebaja huve arvestades, kõik osad eemaldati korrektselt ja ladustati, mistõttu on stardiseadeldise osad uuesti kokkupandavad ja kasutatavad. See, et vastustaja roigasaia vaiad ära põletas, oli tema enda otsus, selle eest vastustaja ei vastuta. Kaebaja poolt 18.11.2011 tehtud pilte ei saa lugeda tõendiks, kuivõrd likvideerimistööd lõpetati 16.11.2011 ning vahepealse aja jooksul võis ükskõik kes tekitada kaebajale väidetavat kahju.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kohtule esitatud tõendeid kogumis ja nende vastastikustes seostes leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata järgmistel põhjustel.

7 13. Saue Vallavalitsus tegi A.L.ile ja MTÜ-le Keila Moto 25.09.2008 korduva ettekirjutuse, millega kohustati ettekirjutuse adressaate likvideerima A.L.ile kuuluvale Taari kinnistule rajatud motokrossirada hiljemalt 30.11.2008. Ettekirjutuse adressaadid vaidlustasid nimetatud ettekirjutuse, kuid A.L.i suhtes jäi ettekirjutus kehtima (haldusasi nr 3-08-2217). Kohtud asusid seisukohale, et motokrossiraja näol on tegemist rajatisega ehitusseaduse mõttes. Kuna rajatis oli nii õiguslikult kui ka materiaalselt õigusvastane ja kohtud ei tuvastanud ettekirjutuses kaalutlusvigu ega seda, et rajatise likvideerimine tooks kaebajale kaasa ebaproportsionaalse tagajärje, oli ettekirjutuse tegemine ehitusseaduse (EhS) § 40 lg 2 alusel põhjendatud. Ettekirjutus oli suunatud ehitise likvideerimisele, kuna oli vajadus lõpetada kaebaja poolt omandi kasutamine viisil, mis kahjustab piiramatult teiste isikute ja avalikku huve ning need asjaolud, miks kohane meede oli krossiraja lammutamine, on ära nimetatud ettekirjutuses, mis ei ole käesoleva kaebuse objektiks. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased olukorras, mil ettekirjutus on juba tehtud ja selle käigus hinnatud ja kaalutud, kas omavalitsusel oli õigus ettekirjutus teha. Kaebaja sai ettekirjutuse vaidlustada ning paluda kontrollida, kas omavalitsus kaalus omavolilise ehitise avastamisel ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning lammutamise vajadust. Ettekirjutus nägi ette kinnistule rajatud krossiraja likvideerimise eesmärgil taastada selle sihtotstarbest tulenev olukord ja edasine kasutamine. Enam ei ole asjakohane arutleda selle üle, kas ehitamine rikub teiste isikute ja avalikku huvi või et lammutamisele suunatud ettekirjutust poleks saanud teha nn karistusena omavolilise ehitamise eest. Ettekirjutuses on juba antud hinnang, kas omavalitsus võis võimaldada kaebajale omandiõiguse teostamise tema poolt soovitud viisil, mis ei arvestanud teiste isikute ja avalike huvidega. Ettekirjutusega määratud meetmed tuli täita. Kõik vajalikud kaalutlused ettekirjutuse andmiseks, st diskretsioonilased küsimused, lahendas ettekirjutus, sj ehitise lammutamise vajalikkuse. Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kaebaja täitis ettekirjutuse ja likvideeris motokrossiraja selliselt, nagu ettekirjutuses nõuti. Kui asuda seisukohale, et kaebaja täitis ettekirjutuse nõuetekohaselt, puudus vastustajal alus määrata kaebajale sunniraha (14.12.2010 korraldus nr 721) ning viia läbi asendustäitmist, mille eest kaebajat hoiatati 14.01.2011 kirjaga nr 11-1.1/163. Kohus märgib, et kaebaja ei ole kohtule esitanud nõudeid seoses tema 17.01.2011 taotlustele (mida kaebaja nimetab vaideks) vastamata jätmisega ja kaebaja kinnitas seda, mistõttu kohus taotlusele/vaidele vastamata jätmise õiguspärasuse küsimust ei aruta. Samuti ei ole asjakohased kaebaja väited Saue Vallavalitsuse tegevuse kohta muude haldusmenetluste läbiviimisel (vt 26.09.2011 kaebuse täpsustus ja sellele lisatud kirjavahetus, I kd, tl 203), kuna need ei ole käesoleva vaidluse esemeks. 14. 14.12.2010 korraldusega nr 721 määrati A.L.ile sunniraha 25.09.2008 ettekirjutuse täitmata jätmise eest summas 319,56 eurot. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei tohi sunnivahendit rakendada, kui: (1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; (2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; (3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; (4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohus kontrollib järgnevalt, kas sunniraha määramise eeldused olid täidetud. 15. Kaebajale oli 25.09.2008 tehtud ettekirjutus, mis sunniraha määramise hetkel kehtis. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Seega hakkas ettekirjutus kehtima hetkest, mil kaebaja selle kätte sai.

8 16. Ettekirjutust ei olnud tühistatud ning vaide esitamine (nagu kaebaja oma 17.01.2011 vastustajale esitatud taotlust käsitleb) selle kehtivust ei peatanud. Samuti ei saanud kaebaja poolt vaide edastamine peatada käesolevas asjas vaidlustatud korralduse ja hoiatuse kehtivust (mida kaebaja nimetab jõustumiseks). Ettekirjutus sisaldas ATSS §-le 7 vastavat hoiatust. 17. Kaebaja väidab, et ta likvideeris rajatise 2008 – 2009 ja teavitas sellest valda oma 17.01.2011 vaides. Samas märgib kaebaja, et on ka pärast seda korduvalt muutnud raja trajektoori ning igakordse „likvideerimise“ tulemuseks oli taas krossirada ning et seal sõideti edasi ka pärast väidetavat likvideerimist. Kaebaja väitel nägi tema kinnistu pärast 2008 – 2009 töid välja nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Kaebaja on seisukohal, et tema ei pea tõendama, et on rajatise likvideerinud, vaid et vastustaja peab tõendama, et ettekirjutus on täitmata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Seega, kui kaebaja esitab kohtumenetluses väite, et ta likvideeris rajatise vahemikus 2008 – 2009, peab tema selle kohta vastavad tõendid esitama. 17.01.2011 taotlusele ei lisanud kaebaja mingisuguseid tõendeid, millest oleks nähtunud, et ettekirjutus on tema poolt täidetud. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud tõendeid selle kohta, milliseid töid ta täpsemalt vahemikus 2008 – 2009 krossirajaga seoses teostas. 18. 06.06.2010 otsuses haldusasjas nr 3-08-2217 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud: „Tallinna Halduskohtu 03.04.2008 otsuses, millele halduskohus apelleeritud otsuses tugines, ilmnevad motokrossiraja kohta järgmised asjaolud. Kinnistul oli läbi viidud pinnase silumise, koorimise ja selle käigus saadud materjali küngasteks kokkukuhjamise tööd. Tegemist oli maastiku eesmärgipärase ümberkujundamisega, et tekiks motokrossi sõitmiseks kasutatav rada, mis tähistati maastikul piiretega.“ Ringkonnakohus märkis lisaks, et rajatise ehitamise viisiks võivad olla ka pinnasetööd. Isegi kui lugeda tõeseks, et kaebaja kõnealusel ajavahemikul krossirajal mingisuguseid töid teostas, siis kaebaja kirjeldusest väidetavalt tehtud tööde kohta saab järeldada, et kaebaja tegevus hõlmas tegevusi, mis ei olnud suunatud krossiraja likvideerimisele, vaid selle jätkuvale kasutamisele kasvõi muudetud kujul. Kuna kaebajale oli saanud kohtuotsuste kaudu teatavaks, et kinnistut ei saa kasutada selle sihtotstarbe vastaselt ning krossirada ei tohtinud sinna rajada, siis ei saanud kaebaja loota, et ettekirjutust tuleks lugeda täidetuks, kui ta muudab perioodiliselt rajal tassi kulgemise asukohti, selle piirdeid jms. Kaebaja tahab väita, et kuna tema likvideeris esialgse rajatise, muutes samas raja trajektoori, on ettekirjutus täidetud, mis aga ei ole õige ega kooskõlas ettekirjutusega. Kaebaja viitab, et halduskohus ja ringkonnakohus märkisid ettekirjutuse menetlemisel, et iga objekti (rajatist) tuleb vaadelda ja käsitleda kui üksikjuhtumit ning seetõttu on ta ettekirjutuse täitnud, kuna sellist krossirada enam ei ole ja kasutusel on olnud edasiselt teistsugune rada. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-08-2217 rõhutasid kohtud rajatise terviklikkust. Ettekirjutus on tehtud Taari kinnistule ehitatud ebaseadusliku rajatise suhtes, mida ei tohi kasutada. Asjaolu, et rajatist on muudetud, ei muuda seda olematuks. Ka juhul, kui muudeti krossiraja trajektoori, jäi rajatis kui tervik alles.

Kaebajale on korduvalt selgitatud kohtute poolt, et mingit tähendust ei oma asjaolu, kas seaduses on nimetatud krossiraja definitsioon ( vt nt 23.07.09 otsus nr 3-08-2217 lk 5) või see seal puudub. Kohtud on lisaks selgitanud, miks on vallal võimalik esitada nõudeid tulenevalt Ehitusseadusest ning mis on ehitatud terviklik asi. Kaebajale kuuluval kinnistul on kaebaja tegevuse tulemusel moodustunud maa algsest looduslikust seisundist erinev ümberkujundatud ala, mille kasutamist krossirajana soovitakse lõpetada. Selle tegevuse lõpetamine eeldab muuhulgas lammutamist ja kinnistu sellisesse olukorda viimist, mil sellele kunstlikult loodud kõrguste vahed kaotatakse ja et seal ei sõideta krossi. Kaebaja kirjeldab aga tegevust, mis ei viita selliste tööde tegemisele, mis taastanuks maa sellise seisundi, mida peab silmas

9 ettekirjutus ning kaebaja väidab, et kinnistut kasutati edasi krossi sõitmiseks. Juhul, kui kaebaja oleks teinud ulatuslikke töid maa endise olukorra taastamiseks, oleks see olnud äratuntav ning kaebaja saanuks vallale teatada, et ta on ettekirjutuse täitnud, kaebaja 2008-2009 a midagi sellist ei teatanud ja ta kinnitab, et tegi seda alles 2011.a., kuid nagu nähtub, oli ka sellel ajal ettekirjutus täitmata, kuna paikvaatlus tuvastas krossiraja olemasolu, selle kasutamise ning ,kinnistu pinnase suurte kõrguste vahe on selgelt äratuntav. Saue Vallavalitsuse 29.04.2011 (I kd, tl 121), 09.06.2011 (I kd, tl 122) ja 05.05.2011 (I kd, tl 123) vastustest T. Kiileri teabenõuetele ei saa ka kuidagi välja lugeda, et krossiraja jaoks pole mingisugust luba vaja. Teabenõuded puudutasid üksikuid tegevusi nagu piirete/piirdeaia rajamine ja kaevetööde tegemine, mitte aga rajatist kui tervikut. Tallinna Ringkonnakohus märkis eelviidatud otsuses: „Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi väited, et pinnase koorimise sügavuse tõttu pole tegemist kaevetöödega Saue valla kaevetööde eeskirja mõttes ja rajapiirete ehitamine eraldi võetuna ei nõudnud valla ehitusmääruse kohaselt ehitusprojekti ja ehitusluba. Pinnase koorimine ja rajapiirete püstitamine moodustasid osa tervikliku rajatise (motokrossiraja) ehitamise protsessist.“ Kohus viitab lisaks, et 03.04.2008 otsuses asjas nr 3-07-500 leidis kohus, et raja „ümberkujundamise võimalus ei muuda aga olematuks teatud territooriumil asuva raja eesmärki ja selle põhiliste koostiselementide asukohta ning raja käsitlemist tervikuna. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja seisukohaga, et neid mullakuhilaid saab igal ajal mujale ümber lükata. Sellest ideest lähtudes võiks väita, et ka kõikide teede muldkehi saab põhimõtteliselt igal ajal mujale lükata ja seega ei ole tee üldse rajatis. Kohus leiab, et kaebaja on künkad kuhjanud kokku just nende asukohta ümbritseva maapinna koorimise teel, et nende kokkukuhjamise eesmärgiks oli nende asumine just nende loomise kohas ja et nende asukoht on kavandatud ja seostatud krossiraja põhiskeemiga. Samuti leiab kohus, et tegemist on maaga püsikindlalt ühendatud rajatistega. Puuduvad alused ja tehnilised lahendused (näiteks küngaste asumine vastavatel kindlatel või ratastel alustel sarnaselt vagunelamutega jne.), mis võimaldaks neid kergesti ümber paigutada.“ Kohtud on käesolevat motokrossirada puudutavates varasemates vaidlustes leidnud, et motokrossiraja ehitamiseks oli vaja luba ning kohus jääb ka praeguses asjas selle seisukoha juurde. Krossiraja ehitamiseks kaebaja luba ei ole saanud, samuti ei ole seda saanud kaebajaga seotud MTÜ Keila Moto (viimane on õigusjärgluseta tegevuse lõpetanud). 19. Saue Vallavalitsus viis 17.02.2011 Moto katastriüksusel läbi sündmuskoha vaatluse. Vaatluse protokolli (I kd, tl 83) on märgitud, et „Motokrossirada oli traktoriga lumest puhtaks lükatud. Rajal olid mootorrattaga sõitmise jäljed.“ Protokollile on lisatud fotod (I kd, tl 84-85), millelt on näha protokollis kirjeldatud olukord krossirajal. Nimetatud materjalid näitavad, et 2011. a alguses, pärast seda, kui kaebaja oli krossiraja väidetavalt likvideerinud, oli tema kinnistul jätkuvalt alles krossirada, mida seejuures ka kasutati. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja poolt tuvastatu. Kaebaja ise seejuures ei eita, et krossirada kasutati pärast 2008. a ettekirjutuse tegemist edasi: 06.07.2011 kaebuse täpsustuses (I kd, tl 111) on kaebaja tunnistanud, et Taari kinnistul olid sellel hetkel taasloodud võimalused maastikuratastega sõitmiseks, s.o krossirada. Asendustäitmise ehitustööde päevikus (III kd, tl 104-106) on märgitud, et muuhulgas tehti olemasoleva krossiraja kõrgemad kohad madalamaks, demonteeriti ja ladustati roigasaed, demonteeriti stardiseade ning kaevati lahti vana kraav. Tehtud tööde loetelu näitab, et rajatis kaebaja kinnistul oli enne asendustäitmise läbiviimist olemas. Ka juhul kui kaebaja oleks vahepeal rajatise likvideerinud – mille kohta aga igasugused tõendid puuduvad – ei saaks olukorras, kus rajatis on ilma õiguslikku alust omamata taas loodud või taastatud ja kasutamiseks kõlbulik kasvõi osaliselt, ka siis ei saa lugeda ettekirjutust täidetuks. Arvestades, et motokrossirada kui terviklik rajatis oli jätkuvalt

10 alles ja seda kasutati samal otstarbel edasi, s.o põhimõttelist muutust toimunud ei olnud, ei saa lugeda õigustatuks kaebaja väidet, et tema kinnistu nägi pärast 2008 – 2009 töid välja nagu harilik põld, heinamaa või looduslik rohumaa. Maa viimati nimetatud seisund ei näinud ette kõrguste vahesid ja krossiraja olemasolu või selle kasutamist mistahes kinnistu osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja väidetud tegevust lugeda krossiraja likvideerimiseks selliselt, nagu ettekirjutuses nõutud. Ettekirjutus oli tegelikkuses täitmata ning sunni rakendamise alused ei olnud ära langenud. Seda ei väära asjaolu, kas vastustaja kontrollis vahetult enne sunniraha määramist kõiki kaebaja tegevustega seotud asjaolusid, kuid nähtub, et enne lammutustegevuse alustamist oli läbi viidud kontroll sellest, ega ettekirjutust vahepeal täidetud ei ole. Vastavalt kaebaja kirjeldustele on kogutud ka muid andmeid, mis kinnitavad, et kinnistut kasutati krossi sõitmiseks jätkuvalt. Vastustajale kirjutati 2010. a, et krossirajal sõidetakse edasi (e-kirjad I kd, tl 26 - 29), kaebaja seda asjaolu ei eita. Kohus märgib, et kuna pärast kaebaja poolt 17.01.2011 taotluse (väidetava vaide) esitamist tuvastati krossiraja olemasolu, ei oleks vastustajal olnud mingit alust kaebaja taotlust/vaiet rahuldada, isegi kui vastav menetlus oleks algatatud ja läbi viidud. Ka muid ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud piiranguid praegusel juhul ei esinenud. Seega oli vastustaja poolt A.L.ile sunniraha määramine õiguspärane. Kaebajale määratud sunniraha ei olnud asjaolusid arvestades ülemääraselt suur. 20. HMS § § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus ei näe 14.12.2010 korralduses nr 721 vormi-, kaalutlusvõi muid vigu, mis viitaksid selle õigusvastasusele. Nimetatud korraldus on õiguspärane. 21. Kaebaja vaidlustab lisaks sunniraha määramisele ka Saue Vallavalitsuse 14.01.2011 kirja nr 11- 1.1/163, millega talle edastati korraldus nr 721 ja hoiatati korduva sunniraha määramise ja asendustäitmise läbiviimise eest. Kohtu hinnangul ei ole kiri õigusvastane ega riku mingil moel kaebaja õigusi. 22. Kaebajal ei saanud tekkida kahtlusi, et ettekirjutus jääb täitmata, kui tema selle täitmist ei soovi ning kaebaja ei saanud ega saa loota, et vald ei vii asja täitemenetluseni või võtaks oma nõuded tagasi. Vallavalitsuse toimingud olid õiguspärased ning ei rikkunud kaebaja õigusi, korralduse ja hoiatuse õigusvastasust ei esine. 23. EhS § 40 lg 2 esimese lause kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama linnavõi vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg 4 esimene lause sätestab, et kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. ATSS § 11 lg-st 1 tuleneb, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). ATSS § 14 lg 1 kohaselt on asendustäitmise kuludeks asendustäitmise läbi viinud haldusorgani kulud, asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstav tasu ning hüvitis isikule, kellele on õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades. Vastavalt ATSS § 15 lg-le 1 nõutakse asendustäitmise kulud ja sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõutakse sisse asendustäitmise tegelikult

11 kantud kulud, seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. Asendustäitmise kulude arvutamise korra ja asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstava tasu piirmäärad ning tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. ATSS § 16 lg 1 kohaselt on adressaadil õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud tema õigusi. 24. Käesoleval juhul olid täidetud asendustäitmise eeldused: kaebajale tehti lammutusettekirjutus, mis kehtis, kaebaja ei olnud ettekirjutust täitnud ja tema kinnistul oli jätkuvalt õigusvastane rajatis, kaebajat oli hoiatatud asendustäitmise läbiviimise eest ning hoiatuses oli märgitud asendustäitmise kulude eeldatav suurus (ATSS § 7 lg 6). Asendustäitmise viis vastustaja korraldusel läbi Marble OÜ 2011. a novembris ja tööd teostati projekti alusel. Arvestades, et ettekirjutus tehti juba 2008. a ning kaebajat oli eelnevalt hoiatatud asendustäitmise eest, jäi kaebajale piisavalt aega selleks, et ettekirjutus ise täita. Hoolimata sunniraha määramisest ja hoiatustest kaebaja seda aga ei teinud. Asjaolu, et vastustaja on hiljem asunud menetlema ehitusluba motokrossiraja ehitamiseks, ei muuda 2011. a läbi viidud asendustäitmist õigusvastaseks. Ettekirjutuse täitmine asendustäitmise korras iseenesest oli seega õiguspärane. See siiski ei välista kaebaja õigust nõuda talle asendustäitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. 25. 20.04.2012 kaebuse täienduses (II kd, tl 116) palus kaebaja hüvitada talle Moto maaüksusel (varasem omanik A.L., alates 10.01.2012 on omanikeks L. K. ja Toomas Kiiler) õigusvastaselt teostatud vandaalitsemisega tekitatud kahju summas 10 464 eurot. Kaebaja nimetas seda eksitavalt moraalseks kahjuks, märkides, et on „mitmete aastate jooksul pidanud elama pidevas hirmus Saue Vallavalitsuse ametnike ähvarduste ja erinevate materiaalsete nõuete tõttu“. Kohus juhtis eksitavale sõnastusele tähelepanu, kui oli näha, kuidas ja mille eest kaebaja kahju arvestab. Kaebaja on ka hiljem eksitavalt märkinud moraalse kahju tekkimise võimalusi, kuid nimetanud, et ta siiski formuleerib materiaalse kahju tekkimise nõude ja esitab tõendid. Kuna kaebaja jätkuvalt siiski peab ilmselgelt silmas kaebuse nõudes soovi saada hüvitist tekitatud kahju eest, mis on seotud tema varaga ja väidetult kinnistu kahjustamisega, siis ongi kaebaja nõutud summa kattunud Saue Vallavalitsuse poolt asendustäitmise kuludena nõutud summaga. Hilisemates kaebuse täiendustes ja täpsustustes on kaebaja selgelt märkinud, et talle tekkis kahju seoses vastustaja korraldatud asendustäitmisega tema kinnistul, s.o motokrossiraja likvideerimisega. 12.01.2015 kaebuse täpsustuses (III kd, tl 117) märgib kaebaja samas taaskord, et talle on tekkinud lisaks varalisele kahjule ka mittevaraline (moraalne) kahju, kuid sellist nõuet ta ei esitanud. 26. Kohus võttis menetlusse A.L.i nõude varalise kahju hüvitamiseks, kuna kaebaja avaldustest oli ilmne, et ta just seda silmas peab. 12.01.2015 kaebuse täpsustuses moraalse kahju osas märgitu üksnes eksitab kohut. Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole ära näidanud, millist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumisega talle väidetav mittevaraline kahju on tekkinud. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks süüliselt alandanud kaebaja väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotanud au või head nime, mistõttu on ilmne, et mittevaralise kahju nõuet kaebajal olla ei saa. Seega lahendab kohus käesoleval juhul üksnes varalise kahju hüvitamise nõuet. 27. Kaebaja nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (HKMS § 38 lg 2 teine lause), märkides, et peab hinnanguliselt talle tekkinud kahju suuruseks 24 050 eurot.

12 Kaebajale väidetavalt tekkinud otsene varaline kahju seisneb piirete lõhkumises – taastamiseks kulub 11 200 eurot; stardiseadme lõhkumises – uue soetamine maksab 9200 eurot; pärast vastustaja korraldatud tegevust vajalike mullatööde tegemises – 2250 eurot planeerimine ja kraavi kaevamine ning 1400 eurot heakorrastavad tööd (vt 28.06.2012 kaebuse täpsustus, II kd, tl 200). 28. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel kohaldatakse lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (lg 5). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Varalise kahju hüvitamise nõude eelduseks on seega kaebajale varalise kahju tekkimine haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning õigusvastase teo ja kahju vahel peab esinema põhjusel seos. Lisaks on eelduseks see, et kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida ega saa kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahendite (RVastS §-d 3, 4 ja 6) abil. 29. Arvestades, et vaidluse all ei ole see, et kaebaja kinnistul asuv motokrossirada oli ebaseaduslik rajatis, mis kuulus likvideerimisele ning vastustaja korraldas asendustäitmise õiguspäraselt, sai kaebajale kahju tekkida eelkõige kaebaja vara õigusvastasest rikkumisest tööde käigus, kui asendustäitmist ei viidud nõuetekohaselt läbi. Kohus siinkohal selgitab lisaks, et kaebaja ei saa vastustajale ette heita, et kinnistu kahjustamiseks saaks lugeda sellel asunud ebaseaduslikule rajatisele tekkinud kahju, so motorkrossiraja hävinemist. Kuna ettekirjutus nägi ette maa endisele looduslikule olukorrale lähedase seisundi taastamise, siis krossiraja väärtusetuks muutumine ja sellelt lisatulude teenimine, kinnistu kasutusvõimaluste piiramine, ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist ning ei ole käsitletav kahjuna, mida vastustajal tuleks hüvitada. Kaebaja ei ole tõendanud, et ettekirjutuse täitmise tulemusel oleks tema kinnistut kahjustatud ja et seda ei saa kasutada ettenähtud maa sihtotstarbel. Sihtotstarbeline kinnistu kasutamine ei ole antud juhul kinnistule krossiraja ehitamine ja seal piiramatult krossi sõitmine ning sellelt tulu teenimine. Siinkohal märgib kohus, et kaebaja ei täpsustanud, miks ta esitas kohtule foto, mis peaks tõendama justkui kahju tekkimist. Kaebaja küll palub T.Kiileri saadetud fotoga arvestada, kui kaebaja esitatud tõendiga, ent kaebaja jätab täpsustamata, mida sellega peaks täpsemalt tõendatama. Kaebaja poolt 18.11.2011 tehtud fotosid ei saakski lugeda tõendiks, kuivõrd likvideerimistööd lõpetati 16.11.2011

13 ning vahepealse aja jooksul võis ükskõik kes tekitada kaebajale väidetavat kahju ja siinkohal kohus nõustub vastustaja sellise seisukohaga. Motokrossi ringraja lammutusprojekti (II kd, tl 118) kohaselt nähti ette rajatise lammutamisel ala piiramine, stardiseadme ja puidust roigasaia demonteerimine ja kinnistu omanikule üleandmine, Taari kinnistult alguse saava kraavi lahti kaevamine, maapinna tasandamine, Tupsi kinnistu poolse kraavi kinniajamine ning kinnistu heakorrastamine. Seega oli tööde tegemise aluseks projekt, mille õiguspärasuses kaebaja ei kahtle ja selle vigadele ei ole ka viidatud. Tööd teostati kinnitatud projekti kohaselt ja koostati ka tööde teostamise akt. Teostatud tööde akti (III kd, tl 103) kohaselt viidi läbi ettevalmistavad tööd (objekti piiramine, märgistamine jms), roigasaia ja stardiseadme demonteerimine, maapinna planeerimine ja kraavi lahti kaevamine, heakorrastavad tööd. Ehitustööde päeviku (III kd, tl 104 - 106) kohaselt roigasaed ja stardiseade demonteeriti ning ladustati omanikule sobivas kohas. Eeltoodust nähtub, et asendustäitmise läbiviimisel järgiti projekti. Viidatud materjale arvestades on ka täiesti põhjendamatu kaebaja väide, et vastustaja pole tõendanud, et ta asendustäitmise korras krossiraja likvideeris. 30. Kaebaja on juhtinud tähelepanu, et sõnad „omanikule sobivas kohas“ on ehitustööde päevikusse hiljem juurde kirjutatud. Pealtnäha tundub tõepoolest, justkui oleksid need sõnad eelnevalt kirjutatule hiljem juurde lisatud. See iseenesest aga ei tähenda, et ehituspäevikus märgitu on vale. Kaebaja poolt üles tõstatud teema on otsitud, kuna kanded ei muutu seetõttu sisult valeks, kui aktis kannete tegemisel käekirjapilt muutub või kande teeb teine nt hoopiski selleks õigustatud muu isik, kes pole nt muid kandeid aktis teinud. Kanded tehakse tööde tegemise käigus ja loogilises järjestuses ning kui sinna on jäänud ka midagi kandmata, ka siis tehakse kanne enne tööde vastuvõtmist või üleandmist ja see on õiguspärane. Kaebaja ei väida, et kande sisu oleks vale. Samas märkis kaebaja veel ka seda, justkui omanikult pole küsitud nõu ladustamise kohta. Kohus siinkohal märgib, et ka juhul kui kaebaja peab siinkohal silma ilmtingimata ennast, siis oli talle teada, millal objektile töid tegema tullakse, seega tuli tal kohal olla. Kui ta saatis sinna T.Kiileri, siis oli see tema tahe ja valik ise kohale mitte ilmuda. Isegi juhul, kui nende asjaolude tõttu kaebajalt ladustamise kohta eelnevalt järgi ei küsitud, ei ole kaebaja väitnud, et selle tulemusel on materjalid ladustatud talle ebasobivasse kohta ja et üksnes sellest tekkis kaebajale mingisugune kahju. T.Kiileri tegevust kaebaja hukka ei mõista ja ta on aktsepteerinud T.Kiileri tegevuse, kuna kaebaja ei väida, et T.Kiileri näidatud koht on vale või et ta oleks pidanud tegema teistsuguse valiku. Seega nõustub kohus vastustajaga, et kaebajale oli teada asendustööde läbiviimise aeg ning ta ei ole väitnud, et talle oleks tehtud takistusi asendustööde juures viibimisel. Kui kaebaja ise ei soovinud kohale minna ja töölistele ladustamise osas juhiseid anda, ei ole alust vastustajale ette heita, et teda ei võetud kuulda. Vaidlust ei ole küsimuses, kas T.Kiiler seal viibis. Nii kaebaja kui ka vastustaja selgitustest nähtub, et ettenähtud ajal ja kohas viibis asendustäitmise juures T. Kiiler, kes käesolevas asjas esineb ka kaebaja kontaktisikuna, kes oli ühtlasi A.L.iga rendilepingu sõlminud MTÜ Keila Moto juhatuse liige ning kellel ilmselgelt olid ja on motokrossirajaga seoses kaebajaga ühised huvid. T.Kiilerit ei saa pidada nn motoasjanduses ka asjatundmatuks, st isikuks, kes ei mõista, kuidas ja kuhu oleks parem midagi ladustada, monteerida, paigutada asju nii, et nad säiliksid. Demonteeritud aed ja stardiseade anti vastustaja väitel T. Kiilerile üle. Kaebaja ei ole väitnud, et see tegelikkuses nii ei olnud. Kaebaja ja T. Kiileri vahelisi tihedaid suhteid arvestades oli tööde teostajatel põhjust eeldada, et kohalviibinud T. Kiiler tegutseb A.L.i teadmisel ja huvides või vähemalt tegutseb parima tulemuse huvides. Kui kaebajal ei ole etteheiteid T.Kiileri tegevusele, siis ei saa neid olla ka vastustaja tegevusele.

14 Seega on kaebaja poolt põhjendamatu väita, et temalt ei küsitud ladustamise kohta midagi. 31. Kaebaja väitel lõhuti tööde käigus krossiraja stardiseade selle põhilise korpuse traktoriga kõveraks väänamisega. Kaebaja leiab, et selleks puudus igasugune põhjus, kuna korpus ei olnud maa külge kinnitatud, kuid ei eita seadeldise demonteerimist. Vastustaja on samas selgitanud, et valla ehitusjärelevalve spetsialisti sõnul stardiseadeldis monteeriti polthaaval lahti ning kuna seadeldis oli vana, siis osad detailid olid roostes ja oleksid edasisel kasutamisel vajanud vahetust; stardiseadeldise liikuvad osad võeti lahti, ladustati tööde teostamise juures viibinud T. Kiileri poolt näidatud kohta euroalusele; poldid ja mutrid loeti üle, pandi kilekotti ning anti T. Kiilerile üle; stardiseadeldise raam tõmmati maast välja ja jäeti demonteeritult maapinnale. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid stardiseadme seisukorra ega väärtuse kohta enne demonteerimist asendustäitmise korras. Kaebaja ei nimetanud kohtule, kui palju kulunuks seadeldise taastamiseks raha ja et seda ei saanud taastada. Nimetatud oli, et see on saadud sponsorluse korras. Kaebaja on varem umbmääraselt nimetanud, et nn taastamisväärtuseks tuleb lugeda uue seadeldis soetamiseks kulunud raha. Tegelikult oli kohus küsinud üle, kas seadeldist ennast saab taastada ja kuipalju võiks seadeldise taastamine maksta ja kui kaebaja selle taastas, siis mis see maksis. Seadeldise taastamiseks ehk parandamiseks ilmselgelt ei saa kuluda samasugune summa, mis uue seadeldise ostmiseks. Kohtule nähtub esitatud materjalidest (fotod II kd, tl 157 pöördel ja III kd, tl 157), et stardiseadeldis ei olnud enam uus – fotodelt on näha, et seadme metallist osad olid roostetanud; kaebaja ei vaidle vastu, et see demonteeriti sellises ulatuses, mis võimalik. Stardiseadme raam on eeldatavasti siiski mingil moel maa külge kinnitatud (ohutuse mõttes) või vähemalt saab vastustest aru nii, et see paigast niisama lihtsalt ei liigu ning seega tuli see praegusel juhul maa küljest lahti tõmmata. Toimikus olevatelt fotodelt (II kd, tl 157 pöördel) on näha kõnealune stardiseade, sealhulgas nähtub, et seade võib olla ühest kohast veidi väändunud. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas vähene paine võiks takistada seadme parandamist või edasist kasutamist. Samas puuduvad tõendid selle kohta, milline stardiseade enne välja nägi ning kas see võis juba enne olla väändunud ja kui, siis millisel määral. Kui seade oli pikka aega kasutusel olnud, see saadi sj sponsorluse korras, mis samuti ei viita, et see oli uus, siis on eeldatav, et pideval motokrossi sõitmisel teda kasutati ning sel võisid olla juba varasemast kahjustused. Kuna kohus ei saa samas ka välistada, et likvideerimistöö käigus võidi stardiseadet kuigivõrd väänata, tööde iseloomust tulenevalt võis see olla ka paratamatu, sest seadet oli vaja kangutada, lisaks oli seade amortiseerunud. Samas nähtubki, et kaebaja on ise väitnud, et ta on korduvalt raja trajektoori muutnud, nö likvideerinud raja, seega võis stardiseade väänduda juba varasemalt, kaebaja enda tegevuse tulemusel, kuivõrd raja muutmisel ta paigaldas ja teisaldas seda korduvalt. Kaebaja väitel ei ole demonteeritud stardiseade enam kasutatav ja seega tuleb lähtuda selle taastamise maksumusest. Seega peab kaebaja silmas, et ta soovib soetada uue stardiseadme ja selle ostu kompenseerimist. Kaebaja väidab, et leidis internetist ühe pakkumise stardiseadmele 9200 eurot. Kaebaja ei ole kohtule seda pakkumist ega ka muid stardiseadme väärtust kinnitavaid tõendeid esitanud, samuti pole esitatud tõendeid uue stardiseadme ostmise kohta. Seega ei ole kaebaja kulutusi ostule tõendanud. Fotode järgi ei paista stardiseade siiski olevat nii kehvas seisukorras, et seda ei oleks enam võimalik uuesti kokku monteerides ja võib-olla veidi parandades kasutada. Arvestades, et kaebaja väitel sõideti pärast 2011. a valla poolt teostatud likvideerimist krossirajal edasi, ei saa välistada, et kasutatakse edasi sama stardiseadet; vastasel juhul oleks kaebaja saanud kohtule esitada tõendid uue seadme soetamise kohta. 32. Kaebaja leiab, et piirded olid rajatud pärast 2008. a ettekirjutust ja pärast vallalt seisukoha saamist ning et piirete rajamine sellises kohas ja kujul on õiguspärane (kaebaja viitab T. Kiileri 02.05.2011

15 kooskõlastuse taotlusele (II kd, tl 205) ning Saue Vallavalitsuse 29.04.2011 (II kd, tl 121) ja 09.06.2011 (II kd, tl 122) vastustele). Kaebaja on märkinud, et piirded (roigasaed) lükati traktoriga hunnikusse ning kuna kaebaja väidetavalt ei saanud roikaid enam uuesti kasutada, põletati hunnik esteetilistel kaalutlustel. Uus piirdeaed on kaebaja väitel rajatud „ühiskondlikus korras“. Piirdeaia likvideerimine oli kohtu hinnangul õiguspärane ning viidi läbi projekti järgi: roigasaia vaiad tõmmati ükshaaval maast välja ja laoti riita. Kohtule ei nähtu, et seeläbi oleks kaebajale mingisugust kahju tekitatud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid roigaste põletamise kohta. Välistada ei saa, et kaebaja kasutas uue piirdeaia rajamisel vana aia kokku kuhjatud materjali. Isegi kui kaebaja materjali ära põletas, ei saa vastustajale selles osas midagi ette heita. Kaebajal oli võimalus puitmaterjal vähemalt realiseerida nt küttepuudena, mis oleks välistanud kahju tekkimise või suurenemise, kui sellise kahju tekkimine oleks tõendatud. Kaebajal ei olnud ettekirjutusest tulenevalt kohustust nn esteetilistel kaalutlustel puit ära põletada. 33. Mullatööde osas on kaebaja määratlenud talle tekkinud kahju vastustaja tegevuse eelse olukorra taastamise maksumuse kaudu. Kaebaja ei ole näidanud, et maa tasandamise või kraavi kinni ajamisega seoses oleks talle muud kahju tekitatud. Kohus juba nimetas, et kaebaja saab oma kinnistut kasutada vastavalt maa sihtotstarbele, kui selle kasutamisviisiks oli olnud krossi sõitmine ja nüüd on see takistatud, siis ei ole see kaebaja omandiõiguse rikkumine ega kinnistu väärtuse vähendamine. Kaebaja avaldustest nähtub, et ta muudab kinnistul niikuinii igal aastal raja trajektoori ja pinnase reljeefi ning et mullatööde osas ei ole tegemist talle kulukate töödega (vt kaebaja 12.07.2011 täpsustus, I kd, tl 117), mis kinnitab kohtule, et kui keegi kinnistut kahjustab, siis saab oma tegevusega seda teha kaebaja ise. Toimikus oleva avariiakti (III kd, tl 107) kohaselt lõhkus buldooser töö käigus kinnistu omaniku elektrikaabli, mis aga parandati ja vool taastati veel samal päeval. Kohtuistungil märkis kaebaja, et jätab elektrikaabliga seonduva nõudest välja (vt 19.06.2012 istungi protokoll, tl 194). Seega kohus seda küsimust ei aruta. 34. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et asendustäitmise käigus oleks tekkinud kaebajale sellist kahju, nagu ta väidab. Kaebaja oli tööde teostamisest teadlik, tööd viidi läbi projektikohaselt ja tööde juures viibis kaebajaga seotud isik T. Kiiler, kellele anti üle demonteeritud stardiseadme materjalid. Valla tegevus tööde läbiviimisel oli kohtu hinnangul õiguspärane. Seega tuleb ka kaebaja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. 35. Asendustäitmise kulud on kaebajalt välja nõutud (04.10.2011 korraldus nr 614, II kd, tl 16) ja nende suurust ei ole kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud. Kuna kaebaja õigusi ei rikutud ettekirjutuse täitmisele pööramiseks vajaliku korralduse ja hoiatuse andmisega, need olid õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kuna kaebaja kahjunõue on alusetu, siis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. 36. HKMS § 108 lg 1 ja HKMS v.r. (mis kehtis kaebuse esitamise ajal) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik

16