Legislator Case Law & Legislation
4-14-8625/8 AI generated

4-14-8625/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 4-14-8625/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ida prefektuuri politseijaoskonna patrullpolitseinik T L koostas korrakaitsebüroo Rakvere menetlusalusele isikule Luige mnt 14. kmdukit omamata vastava l, liikudes Pajusti suunas, juhtis mootorsõi kategooria mootorsõiduk õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 1 i juhtimis

Legislator headnote

AI generated

4-14-8625/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Keywords

AI generated
driving whilst disqualified authorization for criminal prosecution offenses against legal certainty police misconduct disciplinary offence permit violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-14-8625

Otsuse tegemise aeg 27.02.2015, Rakvere kohtumaja ja koht

Kohtunik Heli Väinaste

Koh asi tu S.G väärteoasi l § 201 lg 2 järgi iiklusseaduse

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 07.10.2014 otsus

väärteoasjas nr: 2590,14,002898

Kaebuse esitaja menetlusalune isik S.G

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

S.G kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärn - u mnt 139 Tallinn) Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula väärteoasjas nr: 2590,14,002898 07.10.2014 otsus , millega määrati S.G’ iiklusseaduse §

le (isikukood xxx, elukoht xxxx l )

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 5

200 eurot, osaliselt karistuse

0 trahviühiku ulatuses, s.o määramise osas ning teha selles osas uus otsus.

Süüdi tunnistada S.G § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista iiklusseaduse

rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank

EE932200221023778606, Danske Bank EE403300333416110002 või Nordea Pank

EE701700017001577198. rkida viitenumber 10220145206076 ning Kohustuslik on mä selgitus.

Edasikaebamise kord

kohtu kaudu. Kui Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maa kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri politseijaoskonna patrullpolitseinik T L koostas korrakaitsebüroo Rakvere menetlusalusele isikule

1410505-2898 selle S.G-le 20.09.2014 väärteoprotokolli AB kohta, et

S.G 20.09.2014 kell 12.20 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-

Luige mnt 14. kmdukit omamata vastava l, liikudes Pajusti suunas, juhtis mootorsõi kategooria mootorsõiduk õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 1 i juhtimis

kohaselt seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega alates 22.03.2014. Sellega rikkus menetlusalune isik

90 lg 1 p 1,2 fitseeriti . LS § nõudeid ning väärtegu kvali LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

t ei esitanud. S.G väärteoprotokollile vastulause

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 07.10.2014 otsusega nr: 2590,14,002898

väärteoasjas määrati menetlusalusele isikule S.G-le liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt määratud rahatrahv 200 eurot tuli tasuda hiljemalt 01.11.2014.a. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime ettevaatamatult.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogut seisukohal, et S.G ud materjalidega on

on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Menetlusalune isik kasutas oma õigust ja keeldus kohtuvälises menetluses ütluste andmisest, lubades, et täiendavad ütlused annab 15 päeva jooksul vastulauses. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaolu, et menetlusalune isik on taastanud oma juhtimisõiguse alates 23.09.2014. Seetõttu oli kohtuväline menetleja seisukohal, et määratav rahatrahv võib jääda alla sanktsiooni keskmise määra.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule 16.10.2014 kaebuse menetlusalune isik

S.G Menetlusalune isik ei nõustu talle määratud karistuse suurusega, kuna ta oli .

oma alla 1 kuuse lapsega teel EMO- us sse. Tema jaoks oli see õige otsus ja ta oli olukorras, k ta ei leidnud teist väljapääsu. Kaebuse esitaja väitel politseinikud tema kinnipidamist ei põhjendanud. Menetlusaluse isiku sõnul oli autojuhi lubade pikendamine plaanitud esmaspäevaks, mil ta käiski Rakveres ARK büroos (22.09.2014), pani eksami aja ja teisipäeval 23.09.2014 taastati juhtimisõigus. Menetlusalune isik palub kohtule esitatud kaebuses tühistada kohtuvälise menetleja otsus või teha talle minimaalselt väike rahaline karistus.

4. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond oma vastuskirj 26.11.2014 märgib as

menetlusaluse isiku S.G karistuse mõistmisel tuleb arvestada kaebusele, et

eripreventiivseid eesmärke. Isikut on varasemalt mitmel korral liiklusrikkumiste eest karistatud. Oma kaebuses tõdeb menetlusalune isik, et tal oli plaanis juhilubade uuendamine esmaspäeval, s.o 22.09.2014. Seega pani menetlusalune isik rikkumise toime teadlikult, rikkumine leidis aset 20.09.2014. Samuti tõdeb menetlusalune isik, et juhtis mootorsõidukit, kuna oli vaja sõita oma 1 kuu vanuse lapsega Rakvere Haigla erimeditsiini osakonda (EMO). Menetlusalune isik ei otsinud lapse EMO-sse transportimiseks juhtimisõigusega juhti. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis võib takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Igal teol on tagajärg. Vastuskirjas palutakse jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §

120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -le

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse

pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusse

6. aduse (LS) § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Sama § (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioon) nägi -i lg 2 ette vastutuse sama teo eest

isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik: 1) kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; 2) kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid.

7. V - äärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugen menetlusaluse isiku S.G po ud olt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamis e protokolliga, tunnistaja V O ülekuulamise protokolliga, isikusamasuse tuvastamise protokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Tunnistaja V Oi (tl 10

ülekuulamise protokollist ) nähtub, et olles tööl 20.09.2014 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T. L -Luige , teostasid nad liiklusjärelevalvet. Rakvere mnt 14. km-l peatasid nad ke . Kontrollimise ll 12.20 sõiduki xxxx xxxx l selgus, et sõidukit juhtis S.G, kellel ei olnud esitada ühtegi dokumenti. Kontrollimisel selgus, et isikul on juhtimisõigus peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 12) kohaselt oli S.G kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, 20.09.2014 kell 12.21 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Menetlusalune isik S.G kasutas kohtuvälises menetluses oma õigust ütlu si mitte anda, samas ei ole ta kohtule esitatud kaebuses talle süüks arvatud väärteo toimepanemist eitanud.

- Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätest - atud alustel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § -s 201 lg 2

sätestatud väärte on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik S.G o

. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS lg 2 ristusena ette rahatrahvi kuni 3

aresti. § 201 näeb ka

00 trahviühikut või

Kohus leiab, et menet on k dev lusalusele isikule S.G-le aristuse määranud pä

kohtuväline menetleja. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatult.

Õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes kohaldas kohtuväline menetleja otsuse kohaselt S.G suhtes rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi minimaalselt kolm trahviühikut.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, alune isik S.G poleks talle et menetlus

süüksarvatud väärtegu S.G on kohtuvälises menetluses kasutanud toime pannud. oma õigust ütlusi mitte anda, väärteoprotokollile ta vastulauset ei esitanud. Kohtule esitatud kaebuses S.G väärteo toimepanemist ei eita, leides, et ta ei leidnud teist väljapääsu, kuna oli vaja minna oma alla 1 kuuse lapsega EMO- on kaebuses palunud, sse. S.G

juhul, kui kohus kohtuvälise menetleja otsust ei tühista, et talle mõistetaks minimaalne rahatrahv. Kohus nimetatud taotlusega ei nõustu, sest KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistust kergendavaid asjaolusid ei ole ning karistusregistri õiendist (tl 13) nähtuvalt on S.G 2 kehtivat väärteokaristust, mis on määratud talle erinevate LS §- de rikkumise eest, sealjuures on tal üks rahatrahv tasumata. Puutuvalt S.G poolt kaebuses märgitule, et ta ei leidnud teist väljapääsu, märgib kohus, et sellises olukorras oli teisi käitumisvariante, eelkõige kiirabi kutsumine. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule S.G-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi võib siiski vähendada poole võrra, sest tegemist võis olla kriitilise olukorraga, kus otsustada ei olnud kerge ja reageerida tuli kiiresti. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud asjaolu, et S.G on juhtimisõiguse taastanud alates

23.09.2014. hoiduma Kohtu hinnangul ka väiksem rahatrahv võib S.G mõjutada edasiste , samuti oleksid tagatud itsmise huvid. süütegude toimepanemisest õiguskorra ka

9. Lähtudes VTMS § eeltoodust ja juhindudes -dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus S.G ning tühistab kaebuse osaliselt Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 07.10 otsuse väärteoasjas nr .2014 : 2590,14,002898 osaliselt,

ning teeb selles osas uue otsuse. s.o S.G-le määratud karistuse osas

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik