2-14-26580/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2014.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-26580 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu registrikood 70000740, asukoht Munga 18 50088 TARTU) hagi XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX), XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) ja XXX(XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

2 197,77 eurot Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX, XXX, XXXja XXXsolidaarselt Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks 2 197,77 eurot, millest XXX maksimaalselt

1 597,79 eurot ja XXX maksimaalselt 1 597,79 eurot. Menetluskulude jaotus

3. Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) menetluskulud jätta solidaarselt XXX, XXX, XXX ja XXX kanda.

4. Välja mõista riigituludesse XXX, XXX, XXX ja XXX solidaarselt riigilõiv 250 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

5. Menetluskulude tasumisega viivitamisel mõista XXX, XXX, XXX ja XXX solidaarselt välja riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 2 197,77 eurot, millest kostjalt XXX maksimaalselt 1 597,79 eurot ja kostjalt XXX maksimaalselt 1 597,79 eurot.

XXX(endine XXX) sõlmis 30.09.2005 AS-ga SEB Eesti Ühispank õppelaenulepingu, mille alusel laenas AS SEB Eesti Ühispank XXX62 500 krooni. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad.

15.06.2012 edastas AS SEB Eesti Ühispank laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis AS SEB Eesti Ühispank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 24.08.2012. Haridusja Teadusministeerium teavitas oma 31.08.2012 kirjas laenusaajat ja käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut.

Kostjate vastused Kostja XXX hinnangul peab nõude täies mahus täitma XXX, kes õppelaenu võttis ja kes tänu selle laenu eest omandatud haridusele sai töökoha XXX.

Kostjad XXX, Marika XXX ja XXX ei ole hagi osas seisukohta esitanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib varaliselt hinnatava hagi asjas kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3 200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6 400 eurole. Hageja on olnud nõus kirjaliku menetlusega, kostjad ei ole teatanud, kas nad soovivad istungimenetlust või on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus peab võimalikuks lahendada TsMS § 404 lg 1 järgi asi kirjalikus menetluses.

Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. AS SEB Eesti Ühispank ning XXX(endine XXX) sõlmisid 30.09.2005 õppelaenulepingu nr XXX (t lk 62-66) ja 17.09.2007 nimetatud õppelaenulepingu lisa (t lk 67-71). Laenusaajale kanti laenusumma 62 500 krooni üle kolmes osas (t lk 72-79). AS SEB Eesti Ühispank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks XXX 17.09.2007 käenduslepingu maksimumsummas 25 000 krooni (t lk 92-94); XXX 30.09.2005 käenduslepingu nr 228232830580 maksimumsummaga 17 500 krooni ja 31.08.2006 käenduslepingu nr 206221050680 maksimumsummas 37 500 krooni (t lk 86-88, 89-91); XXX17.09.2007 käenduslepingu maksimumsummas 25 000 krooni (t lk 95-97); XXX 30.09.2005 käenduslepingu nr XXX maksimumsummaga 17 500 krooni ja 31.08.2006 käenduslepingu nr XXX maksimumsummaga

37 500 krooni (t lk 80-82, 83-85). AS SEB Eesti Ühispank esitas taotluse riigitagatise realiseerimiseks ning Eesti Vabarook omandas pangalt nõude 24.08.2012 (t lk 104-109). Vaidluse all ei ole ka see, et panga ja hageja poolt on laenusaajale ja kostjatele saadetud teateid võlgnevuse kohta, võlausaldaja vahetumise kohta, samuti et on pakutud maksegraafiku sõlmimise võimalust, mida XXX kasutas (t lk 99-103, 110-122). Puudub vaidlus, et kostjad ei ole võlgnevust tasunud ning et põhivõlgnik ei ole täitnud oma kohustusi täielikult. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

AS-i SEB Eesti Ühispank ning XXX, XXX, XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingud vastavad käenduslepingute tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

Kostja XXX vastuväide hagile seisneb selles, et põhivõlgnik peab ise oma võlgnevuse tasuma. Nimetatud seisukoht ei vabasta käendajaid oma kohustuste täitmisest, mis nad on lepingutega endale võtnud. Käendaja kohustus tasuda teise isiku võlga, kui teine isik oma kohustust rikub, tuleb otseselt nii käenduslepingutest kui ka käenduslepingu definitsioonist (VÕS § 142 lg 1). VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Need eeldused on täidetud, sest kostjad ei ole oma kohustusi täitnud (st on kohustust rikkunud) ning rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina üldse vabandatav.

Kohus selgitab siiski seoses XXX vastuväitega ka seda, et käenduse regulatsioon on üles ehitatud selliselt, et lõppkokkuvõttes peabki tasuma võlgnevuse põhivõlgnik. Nimelt, kui käendaja tasub võlausaldajale võlgnevuse, tekib tal nõudeõigus võlgniku vastu selles osas, mis käendaja ise võlausaldajale ära maksis.

Kohus leiab, et kostjad on oma kohustusi rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav, kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 2 197,77 eurot, seejuures XXX mitte rohkem kui 1 597,79 eurot ning XXX mitte rohkem kui 1 597,79 eurot.

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 2 197,77 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Lähtuvalt eeltoodust kuulub riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel TsMS § 145 alusel vabastatud, kostjatelt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda seaduses sätestatud määras viivist.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik