3-15-179/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-179 Haldusasi MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebus SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkirja nr 5-1/14/151 ja 19.12.2014 vaide tagastamise otsuse nr 5-12/14/24-7 tühistamise nõuetes ja SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud taotluse uueks lahendamiseks, alternatiivselt SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vaide uueks lahendamiseks. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus SA Erametsakeskus 19.12.2014 vaide tagastamise otsuse nr 5-12/14/24-7 tühistamise nõudes ja SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vaide uueks lahendamiseks.

2. Võtta kaebus menetlusse.

3. Määrata vastustajaks SA Erametsakeskus.

4. Lugeda kaebus SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkirja nr 5-1/14/151 tühistamise nõudes ja SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk- Eesti Metsaomanikud taotluse uueks lahendamiseks mittetähtaegselt esitatuks.

5. Jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

6. Lõpetada haldusasja menetlus SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkirja nr 5- 1/14/151 tühistamise nõudes ja SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk- Eesti Metsaomanikud taotluse uueks lahendamiseks.

7. Jätta menetluskulud menetlusosalistele enda kanda.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Kesk-Eesti Metsaomanike (Kesk-Eesti Metsaomanikud) poolt tasutud riigilõiv summas 7,50 eurot arveldusarvele nr EE311010220056798013.

9. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse p-de 1 ja 4-8 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esitas SA-le Erametsakeskus 15.08.2014 taotluse metsaühistu toetuse saamiseks. Esitatud taotlus jäeti SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkirjaga nr 5-1/14/151 rahuldamata.

2. MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud esitas SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkirjale vaide 24.11.2014, mis tagastati SA Erametsakeskus 19.12.2014 otsusega nr 5-12/14/24-7, kuna vaie oli esitatud tähtaega rikkudes ning vaide esitamise tähtaeg ei kuulunud ennistamisele.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 22.01.2015 MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud kaebus SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkirja nr 5-1/14/151 ja 19.12.2014 vaide tagastamise otsuse nr 5- 12/14/24-7 tühistamise nõuetes ja SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud taotluse uueks lahendamiseks, alternatiivselt SA Erametsakeskus kohustamise nõudes MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud vaide uueks lahendamiseks. Kaebaja leiab, et vaide esitamise tähtaeg ei olnud vaide esitamise ajaks 24.11.2014 möödunud. 07.10.2014 ja 08.10.2014 edastati kaebajale tühine käskkiri (allkirjastamata) ning seetõttu ei hakanud käskkiri enne 10.11.2014 kättetoimetamist kehtimagi. Lisaks pöördus kaebaja mõistliku aja jooksul vastustaja poole korrektselt allkirjastatud käskkirja õiguspäraseks kättetoimetamiseks, mistõttu 10.11.2014 hakkas kulgema uus kaebetähtaeg ja 24.11.2014 esitatud vaie esitati tähtaegselt.

3.1. Kui vaide esitamise tähtaeg oli vaide esitamise ajaks 24.11.2014 ka möödunud, oli tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Vastustaja on senises halduspraktikas toetuse taotlejatele selgelt rõhutanud (digi)allkirjastamise olulisust dokumentide kehtivuse seisukohalt. Järelikult võis kaebaja eeldada, et ka vastustaja juhindub ise samadest põhimõtetest. Lisaks eksitas vastustaja kaebajat kahekordse õigusvastase kättetoimetamisega. Tähtaja ennistamise taotlus esitati põhistatult, tõendatult ja õigeaegselt ning sisaldas mõjuvat põhjust.

4. Tallinna Halduskohtu 26.01.2015 kohtunõudega palus kohus SA-l Erametsakeskus esitada kohtule oma sisuline seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse kohta. Samuti palus kohus esitada seisukoha kaebuse tähtaegsuse kohta.

5. SA Erametsakeskus seisukoht saabus kohtule 13.02.2015. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas taotluse metsaühistu toetuse saamiseks, mille andmist reguleerib erisättena metsaseaduse (MS) §

10 ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (Määrus). MS-s ei ole reguleeritud nimetatud seaduse alusel tehtud toetuse taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise korda. Määruse § 17 lg 6 sätestab aga erinormina, et taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõte saadetakse taotlejale elektrooniliselt või posti teel taotluses märgitud aadressil. Seega ei olnud vastustajal seadusest tulenevat kohustust saata kaebajale kaevatav 06.10.2014 käskkiri digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal füüsiliselt allkirjastatuna, vaid Määruse § 17 lg 6 kohaselt piisas käskkirja kättetoimetamiseks, kui taotlejale saadetakse elektrooniliselt või posti teel taotluse rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõte. Järelikult ei teinud kaevatavat haldusakti tühiseks ega peatanud haldusaktile vaide või kaebuse esitamise tähtaega asjaolu, et kaebajale 07.10.2014 edastatud vastustaja 06.10.2014 käskkirja pdf failil oli üksnes kinnitus selle kohta, et see on digitaalselt allkirjastatud, kuid saadetud ei olnud digitaalselt allkirjastatud digidoc faili või digitaalse allkirja kinnituslehte. Samuti ei ole sellisel viisil käskkirja kättetoimetamine eksitav, nagu kaebaja püüab oma kaebuses väita, vaid kirjeldatud haldusakti kättetoimetamise viisi näeb sõnaselgelt ette Määruse § 17 lg 6, mis on erinormiks haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevate üldnormide osas. Seega oli kaebajal alates 07.10.2014 võimalik tutvuda vastustaja 06.10.2014 käskkirjaga ning kaebaja pidi 30 päeva jooksul otsustama, kas ta peab vajalikuks esitada nimetatud haldusaktile kaebuse või vaide või mitte. Juhul, kui kaebaja jaoks oli oluline kontrollida või ta seadis kahtluse alla, kas vastustaja 06.10.2014 käskkiri on allkirjastatud, siis oleks kaebaja ise pidanud esitama mõistliku aja jooksul vastavasisulise taotluse. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis tagastas vastustaja õiguspäraselt kaebaja poolt hilinenult esitatud vaide.

5.1. Vastustaja 06.10.2014 käskkiri oli nõuetekohaselt allkirjastatud digitaalselt enne kaebajale kättetoimetamist, seega on tegemist kehtiva haldusaktiga. Konkreetsel juhul toimetati kaebajale tutvumiseks koopia 06.10.2014 käskkirjast, nagu näeb ette Määruse § 17 lg 6. Seega on väärad ja põhjendamatud kaebaja väited selles osas, et justkui oleks käskkiri olnud tühine ning nimetatud asjaoludega ei saa põhistada vaide esitamise tähtaja möödalaskmist. Seetõttu ei saa ka nõustuda kaebaja väitega, et käskkirja kättetoimetamine oli eksitav.

5.2. Seaduse kohaselt ei või ajavahemik kohtusse pöördumiseks olla pikem kui 30 päeva, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Seega ei saa ajavahemik, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks või täpsustamiseks olla pikem kui 30 päeva. Antud juhul esitas kaebaja alles 31. päeval vastustajale elektronposti teel väite, et kaebaja peab käskkirja tühiseks. Nimetatud elektronkirjas ega hiljem esitatud vaides ei olnud mitte ühtegi arusaadavat põhjendust selle kohta, mis takistas kaebajal koheselt peale käskkirjast teadasaamist vastavat väidet esitamast ja allkirjastatud käskkirja välja nõudmast. Samuti ei olnud kaebaja vaides põhjendatud, kuidas takistas asjaolu, et kaebaja ei saanud käskkirjale antud digitaalallkirjaga vahetult tutvuda, tal aru saamast käskkirja sisust, käskkirja aluseks olevatest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ja käskkirja vaidlustamise korrast.

5.3. Eksitav on kaebaja väide, et vastustaja senine halduspraktika on olnud digitaalallkirjastamise olulisust rõhutav. Vastupidiselt on vastustaja senine halduspraktika olnud selline, et kõigile taotlejatele on edastatud haldusaktide koopiad, mitte digitaalselt allkirjastatud originaalid. Näiteks edastas vastustaja 2014. a jooksul kaebajale kokku 37 kirja/haldusakti. Nendest dokumentidest ainult üks edastati koos digitaalse allkirjaga, ülejäänud olid kõik kas pdf või word formaadis.

5.4. Isegi juhul, kui eeldada, et kaebajale oleks tulnud käskkiri kätte toimetada digidoc formaadis või koos digitaalse allkirja kinnituslehega, siis on kaebaja ikkagi viivitanud tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult kaua, sest oma nõude - saada digitaalselt allkirjastatud käskkiri - esitas ta alles 31. päeval pärast käskkirjast teadsaamist, kuid ühtegi mõjuvat põhjust tal selliseks viivituseks ei olnud. Eeltoodust tulenevalt jättis vastustaja õiguspäraselt vaide ennistamise tähtaja ennistamata ja tagastas vaide.

Kohus leiab

Kaebuse tagastamine vaide tagastamise otsuse tühistamise nõude osas ja vastustaja kohustamise nõude osas vaiet uuesti lahendama

6. Tallinna Ringkonnakohus on 19.11.2009 otsuses haldusasjas nr 3-09-507 märkinud järgmist: „Ringkonnakohus soovib veel täiendavalt selgitada, et vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, mille peale saaks halduskohtule esitada tühistamiskaebuse. Vaide tagastamise näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalus on piiratud. Kui isik leiab, et maksuhaldur on vaide tähtaja rikkumise põhjendusega ebaõigesti tagastanud, pöördub ta halduskohtu poole üksnes maksuotsuse tühistamise nõudega ning halduskohus kontrollib kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel muuhulgas ka seda, kas vaie on tagastatud õiguspäraselt.“

Et vastustaja 19.12.2014 vaide tagastamise otsus pole haldusakt, mille tühistamist saaks halduskohtult nõuda, tuleb vastava nõude osas kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 2 alusel. Kuna kohustamisnõue vaide uueks lahendamiseks on vahetult seotud tühistamisnõudega, tuleb ka see nõue samal alusel tagastada.

Kaebuse menetlusse võtmine

7. Kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning tulenevalt HKMS § 7 lg-st 1 kuulub kaebus kohtualluvuse järgi läbivaatamisele Tallinna Halduskohtus. Kaebuselt on tasutud riigilõiv ning kaebus vastab formaalselt HKMS §-des 35-39 sätestatud nõuetele. Seega tuleb kaebus HKMS § 120 lg 2 kohaselt menetlusse võtta ning HKMS § 122 alusel teostada eelmenetluse toimingud.

Kaebuse tähtaegsuse kontroll ja menetluse lõpetamine 06.10.2014 käskkirja tühistamise nõude osas ja vastustaja kohustamise nõude osas kaebaja taotluse uueks lahendamiseks

8. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kohus selgitab, et olukorras, kus vaidemenetluse läbimine polnud kohustuslik ja kohtueelses menetluses on kaebaja vaie tagastatud seoses vaide esitamise tähtaja rikkumisega, tuleb kohtul eelmenetluses esmalt kontrollida, kas haldusorgan on vaide õiguspäraselt tagastanud. Kui kohus asub seisukohale, et vaie on õiguspäraselt tagastatud, sh vaide esitamise tähtaeg ei kuulunud ennistamisele, on kaebus ka kohtule esitanud kaebetähtaega rikkudes (HKMS § 46 lg-d 1 ja 2, § 47 lg 2) ning kohtul tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2014 määrust haldusasjas nr 3-14-50241 ning Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 määrust samas haldusasjas).

9. Käesoleval juhul on vaidlus selles, millal tuleb SA Erametsakeskus 06.10.2014 käskkiri lugeda kaebajale kättetoimetatuks, st millisest konkreetsest kuupäevast hakkas kulgema vaide esitamise tähtaeg.

9.1. Kohus märgib, et vaidlus puudub alljärgnevates asjaoludes: - 07.10.2014 edastas vastustaja 06.10.2014 käskkirja pdf failina kaebajale elektroonilise tähitud kirjaga, mille kaebaja sai kätte samal kuupäeval; käskkirja ei edastatud digidoc failina, samuti polnud sellele lisatud digitaalse allkirja kinnituslehte; - 07.10.2014 edastas vastustaja 06.10.2014 käskkirja paberkandjal tähitud kirjaga, mille kaebaja sai kätte 08.10.2014; käskkirjale ei olnud lisatud digitaalse allkirja kinnituslehte; - 10.11.2014 edastas vastustaja kaebajale tema taotlusel 06.10.2014 käskkirja e-kirja teel digidoc failina.

9.2. Põhimõtteliselt õige on kaebaja seisukoht, et isiku õigusi koormav haldusakt, sh haldusakti andmisest keeldumine, tuleb isikule teha teatavaks HMS 1. peatükis 7. jaos sätestatud korras (HMS § 62 lg 5). Sealjuures sätestab HMS § 27 lg 1 nõude, et elektroonilise kättetoimetamise korral peab dokumendile olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. HMS-i sätetest on võimalik kõrvale kalduda juhul, kui seda haldusmenetlust reguleerib eriseadus ning HMS-i on võimalik sellisele haldusmenetlusele kohaldada juhul, kui eriseadus selle kohaldamist lubab (HMS § 112 lg 2). MS § 10 lg 11 sätestab, et erametsanduse toetuse andmise alused, taotlusele esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaebaja on taotlenud selle sätte alusel kehtestatud Määruse § 7 p-s 5 nimetatud toetust. MS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse selle seadusega sätestatud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, võttes arvesse seaduse erisusi ning Määruse § 1 lg 1 kohaselt reguleeritakse selle määrusega toetuste andmist erametsanduse arendamiseks. Seega reguleerivad metsaühistu toetuse taotluse haldusmenetluse läbiviimist Määrus ning HMS. Viimase kohaldamisel tuleb arvestades Määruses sätestatud erisusi (HMS § 112 lg 2).

9.3. Metsaühistu toetuse taotluse osas tehtud otsuse kättetoimetamist reguleerib Määruse § 17, mille lõike 6 kohaselt tuleb taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koopia või väljavõte saata taotlejale elektrooniliselt või posti teel taotluses märgitud aadressil. Et Määruse § 17 sätestab erikorra Määruse alusel tehtud otsuse kättetoimetamise kohta, tuleb HMS- s sätestatud kord haldusaktide kättetoimetamise kohta jätta tähelepanuta (HMS § 112 lg 2). Käesoleval juhul on asjas vaidlustatud 06.10.2014 käskkirja koopia pdf failina kaebajal edastatud 07.10.2014. Kaebaja pole väitnud, et e-tähtkirjana edastatud pdf formaadis käskkiri oleks mingilgi viisil erinenud 10.11.2014 digidoc failina edastatud käskkirjast, st kaebaja pole väitnud, et 07.10.2014 edastatud käskkiri polnud 06.10.2014 käskkirja koopia. Et Määruse § 17 lg 6 näeb ette erinormina üksnes otsuse koopia edastamise, siis ei olnudki vastustajal kohustust käskkirja edastada koos digitaalse allkirja kinnituslehega või digidoc failina. Seega on vastustaja toimetanud kaebajale 06.10.2014 käskkirja õiguspäraselt kõiki asjakohaseid menetlusreegleid järgides.

Ebaõige on kaebaja väide, et 06.10.2014 käskkiri oli 07.10.2014 edastamisel tühine allkirja puudumise tõttu. Eristada tuleb olukorda, kus haldusakti pole üldse (digitaal)allkirjastatud ning olukorda, kus haldusakti adressaadil puudub vahetu võimalus (digitaal)allkirja kinnitusega tutvuda. Käesoleval juhul on tõendatud, et 06.10.2014 käskkiri on samal kuupäeval digitaalselt allkirjastatud (tl 13) ning sellekohane viide sisaldus ka kaebajale 07.10.2014 edastatud käskkirja koopias.

9.4. Eelöeldust tulenevalt on vastustaja õigesti leidnud, et vaidlustatud käskkirjale vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema 07.10.2014 ning seega oli vaide esitamise viimane tähtaeg 06.11.2014 (HMS § 75). Kaebaja on vaide esitanud 24.11.2014 ning seega vaidetähtaega rikkudes.

10. Kohus leiab, et kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohus on 31.03.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-10-04 märkinud järgmist: „Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka muudel haldusorgani toimingutel, võib kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ning eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul võib kõne alla tulla kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt.“ (p 8).

Kaebaja väidab, et vastustaja poolt käskkirja edastamine kahel korral ilma digitaalse allkirja kinnituseta on viinud teda eksitusse ning kaebajale oli tekkinud arusaam, et kaebetähtaeg ei olnud veel kulgema hakanud. Kohus ei pea usutavaks, et kaebajat sai digitaalse allkirja kinnituse puudumine eksitusse ajada. Seda eelkõige seetõttu, et vastustajal puudus digitaalse allkirja kinnituse edastamiseks Määruse §

17 lg-st 6 tulenevalt kohustus ning seega ei saanud kaebaja selle edastamist ka eeldada. Lisaks on vastustaja kohtule edastanud väljavõtte, millest nähtub, et vastustaja on 2014. a-l edastanud kaebajale mitmeid käskkirju või kirju pdf formaadis (tl 77). Seega on kaebaja väide vastustajapoolse range allkirjastamise nõude osas otsitud. Ka pole kaebaja ümber lükanud vastustaja väidet, et kaebaja esindaja on 07.10.2014 helistanud vastustajale seoses taotluse rahuldamata jätmisega. Telefonikõnes selgitati kaebajale, et taotlus jäeti rahuldamata maksuvõla tõttu. Seega pidi kaebajale olema 07.10.2014 arusaadav, et tema taotlus metsühistu toetuse saamiseks jäeti rahuldamata ning käskkirja saamisel 07.10.2014 pidi kaebajale olema arusaadav, et see on lõplik ning et vaide esitamise tähtaeg hakkas sellest hetkest kulgema. Toodud põhjendustel ei saanud käskkirja edastamine kahel korral ilma digitaalse allkirja kinnituseta viia kaebajat eksitusse. Vaide esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema esimesest kättetoimetamisest ning puudus mõjuv põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

11. Et asjas vaidlustatud käskkiri on nõuetekohaselt kaebajale kätte toimetatud ja vaide esitamise viimaseks tähtajaks oli 06.11.2014 (määruse p-d 9.2. – 9.4.) ning et vastustaja pole kaebajat eksitusse ajanud, toimetades kaebajale käskkirja kätte kahel korral (määruse p 10), siis isegi juhul, kui käsitleda kaebaja 07.11.2014 kirja (tl 11) vaidena, on see esitatud tähtaega rikkudes. Mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ei ole (vastustaja pole kaebajat eksitusse viinud).

12. Kuivõrd kaebaja on kohtueelses menetluses rikkunud vaide esitamise tähtaega ning vaide esitamise tähtaeg ei kuulunud ennistamisele, on kaebus kohtule esitatud HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele HKMS §

124 lg 2 alusel samadel põhjendustel nagu vaidetähtaegki. Eelöeldud põhjendustel tuleb kaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel lõpetada.

Menetluskulud ja riigilõiv

13. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

13.1. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

25.02.2015 esitas vastustaja kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude. Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 1785 eurot. Vastustaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ 19.02.2015 arve nr 150101 summas 1785 eurot koos kulude aruandega ning arve tasumist tõendava maksekorraldusega.

Kohtupraktikas on leidnud korduvalt kinnitust, et haldusorgan peab halduskohtumenetluses enda esindamisega ise hakkama saama (läbi oma ametnike), va juhul, kui vaidlus haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljub, millisel juhul haldusorgani välise õigusabi kasutamisega seotud menetluskulud võidakse hüvitada (n Riigikohtu 14.01.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08; Riigikohtu 06.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07; Riigikohtu 19.06.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Vaide esitamise tähtaja küsimus ning kaebetähtaja küsimuse lahendamine ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Nii on haldusmenetluse läbiviimine ning nendega seotud vaiete lahendamine vastustaja põhiülesanne. Ka halduskohtumenetluses esindamine nendes vaidlustes on vastustaja ülesandeks. Seetõttu pole põhjendatud vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

14. Et kohus lõpetab haldusasja menetluse 1/2 nõuete osas HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada asjas tasutud pool riigilõivust summas 7,50 eurot HKMS § 104 lg 5 p-i 4 alusel määruse resolutsioonis toodud arveldusarvele. HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel tagastatud nõuete otsas riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik