3-14-51968/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51968 Otsuse kuupäev

27. veebruar 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi XXXi kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 214 eurot Asja läbivaatamine 29.01.2015 kohtuistungil Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Mõista Tartu Vanglalt XXXi kasuks välja hüvitis 50 eurot.

3. Mõista Tartu Vanglalt XXXi kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. märts 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav XXX esitas 05.06.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta soovis hüvitist 214 eurot, kuna 21.11.2013 toimus tema elukambris läbiotsimine ning pärast läbiotsimise lõppu avastas ta, et temale kuuluva LED-teleri Finlux ekraan on rikutud. Perioodil 21.11.2013 – 04.12.2013 kahjustati ka teleri juhtimispulti. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse 05.08.2014 otsusega nr 1-13/795-2 rahuldamata.

2. 05.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXXi kaebus, milles ta nõuab hüvitist 214 eurot seoses tema teleri kahjustamisega.

3. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 20.11.2014 menetlusse ning andis vastustajale 10-päevase tähtaja alates kohtumääruse kättesaamisest kaebusele kirjaliku vastuse esitamiseks.

4. Tartu Vangla palus 04.12.2014 pikendada kaebusele vastamise tähtaega. Tartu Halduskohus rahuldas taotluse.

5. 10.12.2014 kirjalikus vastuses kaebusele palub Tartu Vangla jätta kaebuse rahuldamata teleri ekraani rikkumist puudutavas osas. Juhtimispuldi osas on Tartu Vangla nõus hüvitama tekkinud kahju.

6. Tartu Halduskohus määras 19.12.2014 asja läbivaatamisele 29.01.2015 kohtuistungil. Kohus kutsus istungile tunnistajad Tartu Vangla ametnikud Krista Jalajas, Helari Kaljuste ja Kati Ode.

7. 16.01.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad kirjalikud seisukohad.

8. Asjas toimus 29.01.2015 kohtuistung, millel osalesid kaebaja XXX, Tartu Vangla esindaja Liisa Paltsar ning tunnistajad K. Jalajas, H. Kaljuste ja K. Ode. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.02.2015.

9. 23.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXXi avaldus, millega ta esitas teleri kasutusjuhendi koopia. Ta selgitab, et sellelt on näha teleri mõõdud ning seda, et telerit tuleb liigutamisel hoida altpoolt.

Kaebuse põhjendused

10. Kaebuse kohaselt rikuti Tartu Vanglas viibimise ajal 21.11.2013 kaebaja teleri Finlux 19FLX905SLU ekraan ning ajavahemikul 21.11.2013 – 04.12.2013 sama teleri juhtimispult. Nimetatud perioodil oli teler koos puldiga vanglaametnike valduses. Vigastused on vangla poolt dokumendis nr 6-27/1072 fikseeritud. Vangla on seni kaebaja pöördumisi ning kahju hüvitamise taotlust lahendades arvestanud ainult tema vara rikkumisega otseselt seotud ametnike ütlustega ning on sellega lugenud tema seisukohad tõendamatuks. Kaebaja hinnangul on eluliselt usutav, et vastutuse vältimiseks annavad rikkumise toime pannud ametnikud just selliseid ütlusi, mis on neile kasulikud ning välistavad võimaliku distsiplinaarmenetluse nende vastu.

11. Oma 16.01.2015 kohtusse saabunud kaebuse täienduses märgib XXX, et riigivastutuse seaduses sätestatud nõue, mis kehtestab kahju hüvitamise eeldusena ametivõimude süülise käitumise tuvastamise, ei taga talle tõhusat õiguskaitset. Kuna läbiotsimiste ajal ei lubata kinnipeetavatel kambris viibida, on kambris asuvate esemete seisukorda võimalik hinnata ainult läbiotsimise eelset ning selle järgset seisundit hinnates. XXX selgitab, et üks kahest läbiotsijast lahkus korduvalt kambrist, jättes K. Jalajase seal üksi tegutsema. Seega ei ole K. Jalajase ütlused kogu läbiotsimise aja kohta kaetud tunnistaja ütlustega ning H. Kaljuste ei saa teada, kas telerit tema äraoleku ajal kahjustati. Kaebaja sõnul oli tal Tartu Vanglasse saabudes kaasas täiesti uus ja kordagi kasutamata teler, mille ta ostis Tallinna Vangla kauplusest 25.05.2011. Vigastatud ekraaniga telerit on võimatu müüa muuks otstarbeks kui varuosadeks. Ekraani väärtus moodustab teleri hinnast umbes 90%. Teleri varuosadeks müügiga ei teeniks ta rohkem kui 15-20 eurot. Seega on Tartu Vangla väide, nagu ei alandaks tume laik ekraanil oluliselt teleri hinda, antud ilmselgelt asjatundmatu isiku poolt. Kaebaja soovib hüvitise eest osta soetada teleri, mis on vähemalt samaväärne. Kui vangla ei nõustu hüvitise suurusega, on tal võimalik asendada tema teler vangla kaupluses müüdava samaväärse teleriga.

12. 29.01.2015 kohtuistungil selgitas XXX, et teler on hästi säilinud, välja arvatud ekraanile tekkinud mehaanilised vigastused, mille tulemuseks on laik. Väljalülitatuna ei ole mingit vigastust näha. Puldil avastas ta vigastused pärast teleri tagasi toomist. Enne 21.11.2013 läbiotsimist oli teler korras. Kaebaja palub arvestada Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-14-10 punktiga 10. Ta selgitas, et riiulil olevaid asju ei olnud võimalik tema hinnangul läbiotsimise käigus kätte saada ilma telerit eest ära tõstmata.

Vastustaja vastuväited

13. Oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitab Tartu Vangla, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et XXXi teleri ekraani vasakus ülemises nurgas on ekraanikahjustus tumedama pikliku laigu näol. Samuti ei ole vaidlust, et juhtimispuldi tagakaanel on umbes 15 cm pikkune U-kujuline mõra. Vaidlus on vigastuste tekkimise ajahetke osas.

14. Tartu Vangla hinnangul ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks tema telerit kahjustatud 21.11.2013 läbiotsimise käigus. XXXi kambri läbiotsimist viisid läbi H. Kaljuste ja K. Jalajas. Teleri turvakleebiste kontrolli teostas K. Jalajas. Teleri turvakleebiseid kontrollides hoitakse teleri korpusest mõlema käega kinni ning korpust puudutatakse peopesadega. Sõrmed on sellel ajal sirged ning teleriekraani suhtes risti. Ekraanist ei haarata kinni ei sõrmede ega peopesadega. Kui läbiotsija oleks puutunud teleri ekraani sõrmedega või sellest kinni haaranud, siis ei oleks see kooskõlas teleril olevate vigastustega. 28.11.2013 toimunud teleri esmase kontrolli käigus mingit tumedat laiku ei tuvastatud. 09.12.2014 tehtud piltidel on see aga tuvastatav. Tartu Vangla hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjust asuda seisukohale, et Tartu Vangla on läbiotsimise käigus XXXi telerit kahjustanud. Kui aga kohus niisugusele seisukohale asub, ei oleks põhjendatud Tartu Vanglalt 214-eurose hüvitise välja mõistmine. Seda kas või seetõttu, et aastaid kasutatud teleri väärtus on selgelt alla 214 euro. XXXil oli teler kaasas, kui ta saabus 08.06.2011 Tartu Vanglasse. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-23-10 selgitanud, et kahju hüvitamine ei tohi viia olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist paremas majanduslikus olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Teleri ekraanil oleva laigu näol ei ole tegemist laiguga, mis segaks teleri vaatamist. Laik on näha ainult teatud nurga alt ning seda peab oskama märgata, mistõttu ei saa see eriti alandada teleri väärtust.

15. Seoses teleri juhtimispuldil oleva vigastusega tõdeb vastustaja, et Tartu Vanglal puuduvad andmed selle kohta, millal sellele vigastused tekkisid. Tartu Vangla ametnikud on küll kinnitanud, et pult ei kukkunud transportimise ega teleri hoiustamise ajal maha, kuid see ei muuda asjaolu, et puldi tagaküljel on u 15 cm pikkune mõra. Samuti ei ole Tartu Vanglal võimalik tõendada, et see vigastus oli puldil olemas juba enne teleri, puldi ning antennikaabli kaebaja kambrist äraviimist 21.11.2013. Seega võis pult saada vigastada perioodil, mil see oli vangla käes hoiul. Tartu Vangla on nõus asendama XXXi teleri puldi samaväärse puldiga või tasuma summa, mille ulatuses hetkel XXXi kambris oleva juhtimispuldi väärtus on vähenenud.

16. 29.01.2015 kohtuistungil selgitas Tartu Vangla esindaja, et ametnike õigusvastast käitumist ei ole tuvastatud ning ametnikud ei oska öelda, kuidas teler vigastada sai. Kuna tegemist pole uue teleriga, ei kuulu hüvitamisele kogu summa, kui kohus leiab, et vastustaja on süüdi.

Kohtu seisukoht

17. Käesolevas asjas on XXX esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitist summas 214 eurot seoses läbiotsimisel temale kuuluva teleri kahjustamisega. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega peaks kohus kaebuse rahuldamiseks tuvastama, et XXXile on Tartu Vangla tekitanud õigusvastase tegevusega kahju. Kahju tekitamise süülisus ei ole seaduse kohaselt varalise kahju hüvitamise eelduseks, mistõttu puudub kohtul vajadus seda kontrollida.

18. Lähtuvalt VangS § 68 lõikest 1 oli toimunud läbiotsimine seaduslik. Õigus viibida isiklike asjade läbiotsimise juures ei ole kinnipeetava seadusest tulenev subjektiivne õigus. Läbiotsimise näol on tegemist sobiva ja vajaliku toiminguga vanglas keelatud esemete ja ainete avastamise ja äravõtmise eesmärgil, mida ei ole võimalik saavutada muude vahenditega. On tuvastatud, et 21.11.2013 kella 13.50 ajal E-6 eluosakonnas toimus plaaniline läbiotsimine ja läbiotsimise objektiks olid kambris olevaid asjad, seahulgas ka kaebaja teler. Kambris 2065 toimus läbiotsimine kell 14.20 ja läbiotsijad avastasid, et kaebajale kuuluval teleril Finlux olev turvakleebis ei ole korrektne. Teler asus nurgariiulil. Peale läbiotsimist ütlesid läbiotsijad kaebajale, et ta pöörduks kontaktisiku poole selleks, et lasta teleri turvakleebised üle kleepida. Kaebaja selle peale ärritus ja süüdistas läbiotsijaid, et nemad rikkusid turvakleebise ära. Kaebaja sõnul avastas ta pärast läbiotsimise lõppu telerit vaatama asudes, et ekraani ülemises servas vasakul pool on tume laik, mis on nähtav ainult siis, kui teler on sisse lülitatud ja ta teatas sellest vanemvalvurile ja peakorrapidajale. Kell 17.50 viidi teler koos puldiga kambrist ära kontrollimiseks ja turvakleebise uuendamiseks. 04.12.2013 tagastati kaebajale teler koos puldiga ja kaebaja avastas, et pult on rikutud. Seega peab kohus tuvastama, kas vanglaametnikud vigastasid kaebaja telerit või selle pulti või mitte.

19. Asjas on tuvastatud, et pärast 21.11.2013 on teleri ekraani ülemises vasakus nurgas olenevalt edastatava telepildi värvusest näha tumedamat laiku. Asjas ei oma seejuures tähtsust see, et 28.11.2013 vanglaametnikud seda ei tuvastanud, sest Tartu Vangla järelevalveosakonna peaspetsialist K. Ode 03.01.2014 ettekandest (tl 18) nähtub, et 04.12.2013 telerit kinnipeetavale üle andes laik ekraanil tuvastati. Kuivõrd teler oli 21.11.2013 – 04.12.2013 vanglaametnike valduses ning kaebaja kinnitas juba 21.11.2013 laigu olemasolu ekraanil, järeldab kohus sellest, et kui teler 21.11.2013 XXXi kambrist ära võeti, oli selle ekraanil kõnealune laik olemas. Asjas ei ole vaidlust teleri puldi vigastuste üle.

20. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, millises seisukorras oli ekraan enne 21.11.2013 läbiotsimist. Kuivõrd tegemist on vigastusega, mida saab märgata üksnes telerit sihtotstarbeliselt kasutades, on mõistetav, et Tartu Vanglal ei ole võimalik teleri eelneva seisukorra kohta tõendeid esitada. Samuti on arusaadav, et kaebajal ei ole võimalik selle kohta dokumentaalseid tõendeid esitada, kuna on selge, et teleri tehnilist seisukorda ei ole reeglina põhjust enne selle vigastada saamist fikseerida. Kaebaja esitas kohtule kambrikaaslase Heldur Süld kirjaliku seletuse sisuga, et teler ja pult enne 21.11.2013 olid vigastuseta (tl 27). Kohus märgib, et H. Sülla 05.12.2013 kuupäevaga dateeritud selgitus on adresseeritud Tartu Halduskohtule, kuid kaebaja esitas kaebus kohtule 04.09.2014 ehk 9 kuud hiljem. Seetõttu kahtleb kohus antud seletuse usaldusväärsuses. Kaebaja ei taotlenud kambrikaaslase tunnistajana üle kuulamist ning ka kohus ei ole pidanud seda omal initsiatiivil vajalikuks, kuna isikud asusid pikka aega ühes kambris, mis võttes arvesse kinnipeetavate subkultuuri seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. H. Sülla usaldusväärsust potentsiaalse tunnistajana antud asjas kahandab ka see, et analoogiliselt XXXiga sattus ta läbiotsimise päeval seoses teleriga vanglaametnikega konflikti (tl 38). Seega ei ole asjas otseseid tõendeid teleri seisukorra kohta enne 21.11.2013 läbiotsimist.

21. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Samas on Riigikohus oma otsuse asjas nr 3-3-1-14-10 punktis 10 selgitanud, et arvestades poolte võrdse kohtlemise vajadust peab kohus võtma arvesse kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas kaebajal ei ole sisuliselt võimalik tõendada, et teler oli enne 21.11.2013 läbiotsimist korras. Tartu Vangla ei ole ka esitanud tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et teler oli juba enne läbiotsimist vigastatud. Seega peab kohus tõendeid hinnates tuvastama, kas 21.11.2013 läbiotsimise käigus teleri vigastamist saab pidada tõenäoliseks.

22. Läbiotsimise toimumine iseenesest ei tõenda, et selle käigus oleks telerit kahjustatud. Tunnistaja H. Kaljuste selgitas kohtuistungil, et läbiotsimisel telerit liigutades võetakse külgedelt kinni ning et aknapoolset turvakleebist ei ole võimalik ilma telerit liigutamata näha (tl 86). Samas selgitasid nii H. Kaljuste kui ka K. Jalajas oma tunnistustes (tl 85-86), et nad ekraani sõrmedega ei puutu.. K. Jalajas märkis, et nurgariiuli kontrollimiseks on tal võimalik seista tooli peal. H. Kaljuste tunnistusest nähtuvalt otsis K. Jalajas kambrit vähemalt pool tundi üksinda läbi ning telerit nad mõlemad. H. Kaljuste märkis ka, et kitsa riiuli korral kallutatakse telerit natuke enda poole.

23. Kohus ei kahtle, et läbiotsimist teostades püüvad vanglaametnikud vältida teleri ekraani puutumist. Samas võttes arvesse teleri asendit ka muudega esemetega täidetud 1,5 m kõrgusel nurgariiulil, mis nähtub Tartu Vangla esitatud fotolt (tl 47), seda, et turvakleebiseid pidi K. Jalajas oma kasvu tõttu kontrollima põrandale kinnitatud tooli pealt ning seda, et teler oli toiteja antennikaabliga ühendatud, on kohtu hinnangul selge, et läbiotsija oli füüsiliselt äärmiselt ebamugavas olukorras. Niisuguses olukorras pidi ta tõenäoliselt telerit enda suunas kallutama, millele viitab ka H. Kaljuste tunnistus. Sellises kontekstis on eluliselt usutav, et läbiotsija võis ekraani vastu survet avaldada. Laigu asukoht ekraani vasakus ülemises nurgas toetab seda seisukohta, kuna telerit turvakleebiste kontrollimiseks enda poole kallutamisel tuleb telerit hoida ülevalt äärtest. On tuvastatud, et teler kaalub 3,35 kg, selle mõõdud on 468 x 341 mm (koos jalaga) ja jala konstruktsioon ei võimalda eraldi ekraani pööramist. Telerit saab pöörata ainult koos jalaga. On ilmne, et teleri turvakleebiste korrasoleku kontrollimine osutus vanglaametnikele raskeks. Teleri kasutusjuhendi kohaselt tuleb seda liigutades hoida tugevalt alt kinni ( tl 93-94). Vanglaametnikud liigutasid aga telerit ekraani äärtest hoides. Seega on kohus seisukohal, et arvestades käesolevas asjas rakendatavaid tõendamisreegleid ning läbiotsimise toimumise kohta tuvastatud faktilisi asjaolusid tuleb lugeda tõendatuks teleriekraani muljumine Tartu Vangla ametniku poolt, mille tulemusena tekkis sellele teleri töötamise ajal märgatav laik. Kuna ei ilmne ühtegi asjaolu, mis muudaks sellisel viisil kinnipeetava vara kahjustamise õiguspäraseks, tuleb see lugeda õigusvastaseks kahju tekitamiseks.

24. Teleri puldi osas on ka Tartu Vangla möönnud, et Tartu Vangla võib vastutada selle kahjustamise eest ning on valmis tekitatud kahju hüvitama (tl 37). On tuvastatud, et puldi alumisel küljel on peene joonega U-kujuline mõra, mille pikkus on ca 15 cm ning pulti liigutades on kuulda, et sees on mingi osake lahti. XXXi sõnul pult enam kaugelt hästi ei tööta (tl 82 pöördel).

25. Kohtu hinnangul tuleb hüvitise määramisel käsitelda telerit ja pulti koos, kuna tegemist on komplektiga, mida müüakse koos. Kasutatud esemete müügikeskkonnas Kuldne Börs müüakse väga heas korras 19“ ekraani diagonaaliga LED taustavalgustusega LCD telerit koos puldiga

90 euroga ning 15“ ja 23“ LCD telereid vastavalt hindadega 75 ja 149 eurot. Seega on kohus seisukohal, et üle kahe aasta kasutatud 19“ Finlux teleri väärtus ei saanud olla enam kui 100 eurot. RVastS § 8 lg 1 teise lause kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Käesoleval juhul möönab kohus, et kahjustuste tulemusel vähenes kaebaja teleri väärtus. Samas on see endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav ning kahjustus ei sega selle kasutamist oluliselt. Seetõttu on kohus seisukohal, et tekkinud pisivigastuste tulemusel ei saanud teleri väärtus väheneda enam kui poole võrra. Seetõttu on kohus seisukohal, et asjas on õiglane hüvitist 50 eurot. Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning mõistab Tartu Vanglalt XXXi kasuks välja hüvitise 50 eurot.

26. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 15 eurot. Seejuures oleks ta pidanud tasuma sama palju riigilõivu ka väiksema nõude korral. Ka Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-46-12 punktist 38 tuleneb, et kohustus kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulusid proportsionaalselt jagada ei ole absoluutne. Kohtu hinnangul on seega õiglane mõista asjas tasutud riigilõiv välja vastustajalt terves ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik