3-14-51309/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51309 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.02.2015 Tartus Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.T. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 16.10.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse etapeerimisega. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.T.; Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta T.T. kaebus haldusasjas 3-14-51309 rahuldamata Saata T. T. tema 07.07.2014 kohtus registreeritud avaldusest koopia. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.03.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

T.T. on esitanud 25.03.2014 Tartu Vanglale taotluse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Taotluse kohaselt transporditi T. T. saatemasinas Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse 16.10.2013, saatemasin oli neljakohaline ning T. T. viibis saatemasinas koos kolme transporditavaga. Taotluse kohaselt oli T. T. viimane, keda saatemasinasse paigutati ning ta sai kasutada ruumi, mis teistest üle jäi. Taotluse kohaselt oli ühe transporditava kohta ruumi alla 0, 4 m2, mis on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni artikkel 3 rikkumine. Tartu Vangla on 03.06.2014 otsustusega nr 1-13/631-2 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“ jätnud T.T. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

T.T. on pöördunud Tartu Halduskohtu poole 30.06.2014 mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Kohus on teinud kaebuse kohta 01.07.2014 käiguta jätmise määruse. Kaebaja on esitanud 07.07.2014 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise kohta avalduse ning 09.07.2014 on kohus kohtumäärusega kaebuse menetlusse võtnud. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 30 eurot.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

T.T. ei ole rahul sellega, et vangla on jätnud tema kahjunõude taotluse rahuldamata. Kaebuse kohaselt on teda 16.10.2013 etapeeritud Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse ning teda on etapeeritud lubatust kitsamates tingimustes, mis tekitas temas piinu ja vaevusi. Kaebaja on märkinud, et tema tervislikku seisundit etapeerimisel ei ole arvestatud, sõit kestis kaks tundi. Kaebaja märgib, et istekohti oli küll neli, kuid istelaius ei võimalda neljal täiskasvanud meesterahval piisavalt istumisruumi, põrandapind oli alla 0,4 m2. 07.07.2014 esitatud avalduses (kaebuse täienduses) taotleb kaebaja oma õiguste rikkumise eest kahjusummana hüvitist 1000 eurot. Kaebaja on taotlenud ka saada koopiat oma täiendavast 07.07.2014 esitatud avaldusest (kaebuse täiendusest).

Vastustaja seisukohad ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vangla märgib, et saatemasinad, millega kaebajat etapeeriti, on Tartu Vanglas kasutusel alates oktoobrist 2010. Saatebussid on soetatud Justiitsministeeriumi poolt korraldatud riigihanke korras. Saatemasin on neljakohaline mõõtmetega 90x176 ning igale kinnipeetavale oli ette nähtud eraldi iste ning arvutuslikult oli neljakohalises kambris iga saadetava kohta kasutada 44 cm ruumi. Vangla on seisukohal, et kinnipeetava kohta ei olnud saatemasinas ebamõistlikult vähe ruumi, iseenesest lähtuvalt isikute kehakujust võisid transporditavad istuda külg-külje kõrval, mis võis tekitada ebamugavustunnet, kuid seda ei saa käsitleda piinamisena. Transportimine toimus lühikest aega ning kaebaja tervisekaardist nähtuvalt puudub kaebajal näidustus kaebaja transportimisel eritingimuste kohaldamiseks tervislikel põhjustel.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.T.T. on esitanud Tartu Halduskohtule kahjunõude Tartu Vangla vastu seonduvalt sellega, et teda on etapeeritud ebamugavust ja kannatusi tekitavates tingimustes Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse 16.10.2013 saatemasinas, kus väidetavalt ei jätkunud piisavalt ruumi istumiseks. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebaja on tuginenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artiklile 3.

3.Asja materjalide kohaselt on saatemasinad, millega kinnipeetavaid transporditakse ühest vanglast teise Tartu Vangla kasutuses alates oktoobrist 2010. Vangla on märkinud, et saatebussid on soetatud Justiitsministeeriumi korraldatud riigihanke korras, milles on ette nähtud ka bussis olevate kambritele mõeldud tingimused, sealhulgas ka mõõtmed. Bussides on olemas ventilatsioon, valgustus, bussid hoitakse puhtana. Kaebaja oli paigutatud neljakohalisse bussi, kus peale tema viibis veel kolm kinnipeetavat, seega vastas istekohtade arv sinna paigutatud kinnipeetavatele. Neljakohalise bussi mõõtmeteks on vangla märkinud 90x176 ning iga saadeta kohta on kasutada 44 cm ruumi. 4.Eelnimetatud mõõtmetest lähtuvalt pidi olema bussis neljale inimesele istumiseks piisavalt ruumi ning isegi kui tegemist on nelja täiskasvanud inimesega, kes kehamõõtmetelt on keskmisest suuremad ning istuvad külg-külje kõrval, ei ole tegemist niisuguse riivega, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise nõude, samas oli sõidu kestus kaks tundi ning selle aja vältel neljakesi saatemasinas neljakohalises kambris istumine ei saanud tekitada selliseid piinu, mis oleks kahjustanud kaebaja tervist või tekitanud suuri kannatusi. Kõne alla saab tulla ebamugavustunde tekkimine, kuid seda ei saa käsitleda piinamisena ega alandava kohtlemisena EIÕK artikkel 3 mõistes.

5.Seonduvalt transportimistingimustega on Euroopa Inimõiguste Kohus märkinud (lahend 8589/08) , et rikkumisega on tegemist siis kui kannatused ületavad kinnipidamistingimustega paratamatult kaasnevaid kannatusi. Kohus märgib täiendavalt, et inimväärika kohtlemise nõue on leidnud käsitlemist Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas, kus on rõhutatud, et teatud kannatused kaasnevad eelvangistuse või vangistuse kandmisega paratamatult.

6.Kohus märgib, et vanglas olles kaasneb paratamatult kinnipeetavate saatmine ühest vanglast teise või mujale selleks ettenähtud kohta, mistõttu tuleb ette kinnipeetavate transportimist saatebussis Tartu Vangla kasutuses olevate saatemasinatega.

7.Kuigi kehtivas õiguses ei ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale saatebussis, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et saatebussis on istekohale samas suurusjärgus ruumi nagu on ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik, seega ei saa saatebussi tingimused vastavas osas rikkuda kinnipeetava õigusi igal juhul. Vangla on õigesti toonud näiteid tavaelust, kus tavalises sõiduautos ei ole samuti tagaistmel istudes kaassõitjatel ülemäära ruumi enda liigutamiseks rääkimata püstitõusmisest, et ennast sirutada.

8.Kaebaja on viidanud ka tervisekaardi andmetele, mille kohaselt on temal diagnoositud lülisamba ja liigesehaigused ning ta tundis end seetõttu sõidul ebamugavana. Kohus viitab siinjuures vangla vastusele, et tervisekaardi andmetel puudub kaebaja suhtes märge, et kaebaja vajab tervislikel põhjustel eritingimusi transportimisel, mistõttu ei pea vangla ka selleks eritingimusi looma. Kohus pidas vangla sellekohast väidet usaldusväärseks ning ei pidanud vajalikuks tervisekaardi andmeid välja nõuda. Iseenesest on usutav, et kaebajal võis teatud seljahaigustega seonduvalt esineda ka lühiajalisel – kahetunnisel sõidul istudes ebamugavustunnet, kuid see on mööduv nähtus ning ei saanud kaasa tuua hilisemat tervisekahjustust ega tekitada väljakannatamatuid piinu.

9.Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sisaldab nimekirja alustest, mille puhul võib nõuda füüsiline isik mittevaralist kahju, need on süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (hirm, mure, nördimus, solvumine, stress või närveerimine, psüühiline trauma).

Inimväärikust alandavaks saab RVastS § 9 lg 1 mõttes pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks.

Põhiseaduse § 25 kohaselt on õigus igaühel talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Moraalne kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Reeglina peab kahju tekitaja kahju hüvitama juhul kui ta on kahju tekitamises süüdi.

10.Kohus on seisukohal, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, mille tagajärjel oleks saanud kaebajale tekkida valu, kannatusi ja piinu ning samuti pole tuvastatud vangla poolt kaebaja suhtes ebainimlik kohtlemine ning kaebaja inimväärikuse alandamine.

11.Samas ei ole kaebaja koheselt etapeerimise järel pöördunud mittevaralise kahju nõudega vangla poole, vaid tegi seda tunduvalt hiljem, millest järeldades reaalsete kannatuste ja alanduste olemasolu korral oleks isik teinud koheselt pöördumise vangla poole mittevaralise kahju nõudega. Kannatuste ja alanduste olemasolu ei saa isikule selguda pool aastat hiljem.

12.Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu ning kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast.

13.Kaebaja on taotlenud enda poolt 07.07.2014 kohtus registreeritud avaldusest koopia tegemist ning selle saatmist kaebajale. Kohus rahuldab esitatud taotluse ning väljastab nõutud koopia kaebajale koos kohtulahendiga.

14.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik