1-14-9964/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

20. veebruar 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-9964 (kohtueelses menetluses nr 14284000085) riik J.P versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

J.P

(isikukood xxx; elukoht - xxxx xxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 199 lg 2 p 8, 9 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.P (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 199 lg 2 p 8 ja järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg KarS § 01.09.2014, s.o 1 (üks) päev mõistetud vangistuse aja hulka lugeda kandmata karistuseks ja vangistus 3 (kolm) kuud

64 lg 1 alusel

29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § 65 lg 1 ja § lugeda käesolev karistus Tartu Maakohtu 29.04.2014 otsusega mõistetud karistusega kaetuks

vangistus 1 aasta 2 kuud, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati vangistuse aeg eel

2 päeva

mõistetud vangistuse aja hulka ja loeti kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva, KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva

J.P-le

üldkasuliku tööga di ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

846 tun

30. september 2015; J.P-le datud elukohast lahkumise keeld. tühistada tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 K.J J.P-lt 815 (kaheksasada rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista viisteist eurot K.J.i kasuks; )

2.2 riigi õigusabi tasu 24 (kakskümmend neli) eurot välja mõista J.P-lt ja muu kriminaalmenetluse kulu 5 (viis) eurot 40 senti riigi kasuks;

2.3 J.P-le riigi õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ajatasu ja 106,32 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. 2.4. ei kuulu väljamõistmisele sundraha, kuna see J.P-lt on juba välja mõistetud Tartu

Maakohtu 29. aprilli 2014 kohtuotsusega, lähtudes KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011 kohtuotsusest nr 3-1-1-24-11. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord o -des 318 321, mille kohaselt n sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt võõra vallasasja on J.P toime pannud kuriteona varguse e. äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § järgi, mis seisnes selles, et tema süstemaatiliselt vargusi

199 lg 2 p 8, 9

toimepannud isikuna, tungis 10.04.2014 kella 12:15 paiku sauna eesruumi akna avamise teel Viljandi maakonnas - elamusse, kust xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxx xxxxxxxxx x varastas K.J.le kuuluvad neli ehetekarpi, milles olid komplekt valget värvi pärlitest kaelakee hõbedast kinnitusega ja kõrvarõngad väärtusega 120 €; komplekt hõbedast kee koos tilga

-

kujulise roosa läikega pärlist ripatsiga koos teemandiga ja kõrvarõngad, millel olid tilgakujulised pärlid ja teemandid väärtusega 1140 €; käekell Anne Klein, millel numbrite asemel teemandist kivid väärtusega 175 €; kullast abielusõrmus, millel sees kiri Oskar väärtusega 100 €;

kullast abielusõrmus, millel sees kiri Toshio väärtusega 160 €; kullast sõrmus väikestest kividest lille kujuga väärtusega 375 €; kullast sõrmus kahe valge kiviga väärtusega 150 €; kullast sõrmu s

punast värvi suure kiviga, mille ümber valget värvi väikesed kivid väärtusega 100 €; kullast sõrmus, millel peal valgest kullast triip kolme kiviga väärtusega 200 €; kullast kõrvarõngad lillega väärtusega 100 €; kõrvarõngad kullast mummuga väärtusega 100 €; kullast kõrvarõngad poolrõnga kujulised kivid peal väärtusega 150 €; kullast kõrvarõngad poolrõnga kujulised, mille keskel valget hõbedat koos kivikestega väärtusega 150 €; kullast kõrvarõngad sinise

-valge

kivikestega väärtusega 150 € ning kuuluva rahakoti väärtusega 20 €. Kokku tekitas

K.J.le

vargusega kahju 3190

€.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

199 lg 2 p 8, 9 ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.09.2014, s.o

1 päev ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 kuud 29 päeva.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev karistus kaetuks Tartu Maakohtu poolt 29.04.2014 mõistetud karistusega - vangistus 1 aasta 2 kuud, millest KarS 68 lg 1 alusel arvati maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, lõplik karistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 846 tundi, tähtajaks 30.09.2015.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppem -s 239, mille kohaselt k enetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS lg 2 p 8, 9 § 199 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kannatanu K.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 815 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada J.P-lt 815 ning välja mõista (kaheksasada viisteist eurot K.J.i kasuks. )

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulude ; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehte

90 eurot kuus. L statud töötasu alammääraks 3 ähtudes

KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011 kohtuotsusest nr 3-1-1-24-11 ei kuulu s t sundraha, kuna see on juba Tartu üüdistataval väljamõistmisele välja mõistetud Maakohtu 29. aprilli 2014 kohtuotsusega. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastava (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud lt

-

kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

sutamisega kaasnevate kulude (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2 isel .1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurim

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud J.P hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 130,32 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus J.P-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot. J.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu 106,32 eurot (s.h käibemaks jätta riigi kanda ) tuleb . Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdista vat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline ta õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 5,40 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s J.P arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku:

24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 5,40 eurot. riigi õigusabi tasu

.3. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt m sundit ja enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist sei resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi lasjas menetluskulude hüvitamine . Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaa oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § Arvestatud menetluskulud tulevad

180 lg 1

alusel välja mõista süüdistatavalt.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.P on kahtlustatavana kinnipeetud 01.09.2014, seega on J.P viibinud eelvangistuses 1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme - päeva jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik