3-13-679/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

27.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-679

Haldusasi

Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 21.01.2013. a

käskkirja nr 6-3/85-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.06.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vitali Tarasovski

Vastustaja (apellant) Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja materjalide juurde vastustaja poolt apellatsioonkaebuse lisana

kohtule esitatud koopia Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjast nr 1.1-1/51

(8l lehel).

2. Rahuldada vastustaja apellatsioonkaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu

05.06.2013. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks tagasi halduskohtule.

3. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 30.03.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kinnipeetav Viru Vanglas. Alates 24.09.2012 viibis ta E7 osakonnas

lukustatud üksikkambris nr 3422. Nimetatud kambris teostas vangla läbiotsimise 14.09.2012,

28.09.2012, 15.10.2012, 13.11.2012, 20.11.2012, 13.12.2012, 17.12.2012 ja 20.12.2012

(tl 21p).

2.

21.12.2012 otsiti kaebaja kamber uuesti läbi. Läbiotsimise käigus leidis Viru Vangla

valvur tualettruumi peegli tagant kaks metallist eset. Samal päeval koostas valvur leitud

metallist esemete kohta esemete äravõtmise akti nr 1912 (tl 27p) ja ettekande nr 5103 (tl 27).

3.

28.12.2012 tutvustas inspektor-kontaktisik H. Etti kaebajale vene keeles teadet

distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 29).

4.

31.12.2012 esitas kaebaja venekeelse seletuskirja (tl 28), mille tõlget toimikus ei ole.

5.

18.01.2013 koostas Viru Vangla distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 25p−26p). Protokolli

kohaselt tuli vastuväited esitada 21.01.2013 kella 08:00-ks. Kaebaja nimetatud ajaks

vastuväiteid ei esitanud.

6. Viru Vangla direktorile 21.01.2013 koostatud õiendi (tl 29) kohaselt tutvustas inspektor-

kontaktisik H. Etti kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 18.01.2013 kambris nr 3422

vene keeles. Õiendi kohaselt väitis kaebaja, et just eelmisel õhtul oli läbiotsimine teostatud

ning midagi ei leitud, et ta ei saa aru, mille eest teda karistatakse, ning et tema arvates ei ole ta

neid esemeid peegli taha peitnud.

7. Viru Vangla määras 21.01.2013. a käskkirjaga nr 6-3/85-D (tl 23-24p) kaebajale seoses

tema kambrist 21.12.2012 leitud kahe metallist eseme omamisega vangistusseaduse (VangS)

§ 67 p 1 ja Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p 1.11 nõuete rikkumise

eest distsiplinaarkaristuseks kaheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Ühe eseme puhul

oli tegemist umbes 15 cm pikkuse ja 3,5 cm laiuse metallist esemega, mille üks ots on

kaardus, ning teine ese oli konservikaane poolik tükk, mille üks külg oli umbes 8,5 cm laiune

ning teine külg kaardus. Käskkirja kohaselt oli kaebaja poolt toime pandud

distsiplinaarsüütegu tõendatud valvuri poolt 21.12.2012 koostatud ettekandega nr 5103 ja

esemete äravõtmise aktiga nr 1912. Käskkirjast nähtub, et esemed pidid olema soetatud pärast

viimast läbiotsimist, mil keelatud esemeid ei leitud. Samuti oli teostatud läbiotsimine enne,

kui kaebaja antud kambrisse paigutati, kuid keelatud esemeid ei leitud. Muuhulgas märkis

vastustaja, et kaebajat on varem karistatud traadi omamise eest ning seetõttu on teatud

tõenäosus tema poolt taoliste esemete omamise osas olemas.

8. Kaebaja kandis talle määratud distsiplinaarkaristuse ära ajavahemikul

23.01.2013−31.01.2013 (tl 29p).

9.

01.02.2013 esitas kaebaja Viru Vangla 21.01.2013. a käskkirja peale eestikeelse vaide

(tl 30-31p), mille Viru Vangla direktor jättis 01.03.2013. a vaideotsusega nr 6-12/25-1

(tl 3232p) rahuldamata.

10. 24.03.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule eestikeelse kaebuse (tl 1−5) Viru Vangla

21.01.2013. a käskkirja nr 6-3/85-D tühistamiseks.

Kaebaja väitel ei olnud ta teadlik sellest, et metallist esemed olid peidetud kambris peegli

taha. Kaebaja väitis, et metallist esemed olid seal juba enne kaebaja sellesse kambrisse

paigutamist ning ametnikud ei olnud neid varasemalt avastanud. Kuna antud väidet ei ole

karistuse määramisel arvestatud, on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja § 4 lg-t 2

ning vaidlustatud käskkiri ei vasta HMS §-s 54 sätestatud nõuetele. Kaebaja märkis, et ühe

metallist liistu puhul oli tegemist konservikaane pooliku tükiga, kuid konserve müüdi vangla

kaupluses viimati 2009. aastal. Kaebaja ei nõustunud, et vaidlustatud käskkirjas on võetud

aluseks tema varasem karistus traadi omamise eest. Alates 24.09.2012 oli lukustatud

üksikkambris ning seega puudus tal igasugune kokkupuude teiste kinnipeetavatega ning

järelikult ka võimalus keelatud esemeid omandada.

11. Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 21−22) jätta kaebus rahuldamata.

12. Tartu Halduskohus rahuldas 05.06.2013. a otsusega (tl 39−42) kaebuse ning tühistas Viru

Vangla 21.01.2013. a käskkirja nr 6-3/85-D.

- Halduskohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.12.2012 leiti kaebaja

kambrist nr 3422 läbiotsimiste käigus kaks metallist eset. Samuti puudub vaidlus selles, et

kaebaja viibis üksi eelnimetatud kambris alates 24.09.2012.

- Vastustaja ei ole rikkunud VangS § 65 lg-t 5, kui ta võttis distsiplinaarkaristuse määramisel

arvesse 2011. aastal traadi omamise eest määratud distsiplinaarkaristuse, kuna see oli kehtiv.

- Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjas nr 1.1-1/51 sätestatakse, et lisaks vangla

sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p-s 1 sätestatud esemetele ja ainetele on Viru Vanglas

viibivatele kinni peetavatele isikutele keelatud alljärgnevate esemete ning ainete omamine ja

vanglateenistuse vahenduseta soetamine vanglas: keraamilised, klaasist ja metallist esemed,

välja arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist toidunõud,

käekell, plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu

balloon, mehaaniline või elektripardel või mittevahetatava teraga raseerija. Halduskohus

selgitas, et kirjeldatu alusel tuleb vanglal distsiplinaarsüüteo toimepanemise kontrollimisel

kõigepealt tuvastada, kas tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega või mitte, tuvastades

leitud eseme omadused ning andes hinnangu, kas leitud esemega saab või on võimalik

tekitada endale või teistele isikutele vigastusi.

- Halduskohus leidis, et VSkE § 641 p-s 1 on toodud näitlik loetelu esemetest, millega saab

või on võimalik tekitada vigastusi. Seega mitte iga VSkE § 641 p-s 1 nimetatud ese ei ole

kinnipeetavale keelatud, vaid üksnes sellised, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi.

Vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas juhindunud VSkE § 641 p-st 1 ning sellele sättele

viidet teinud. Vastustaja on 21.01.2013. a käskkirjas juhindunud Viru Vangla direktori

05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-st 1.11, mille alusel on metallist esemed keelatud.

Ülalmärgitud ja avalikult kättesaadavas dokumendis ei ole aga sellist punkti 1.11, mille alusel

on metallist esemed keelatud ning millele on vaidlustatud käskkirjas viidatud (vt

http://www.vangla.ee/50367/). Eseme ohtlikkuse hindamisel ning keelatud esemena

käsitamisel on vanglal ulatuslik hindamisruum. Vangla ei ole hindamist teostanud, kas

21.12.2012 kaebaja kambrist nr 3422 läbiotsimise käigus leitud kaks metallist liistu on VSkE

§ 641 p 1 või 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 mõistes käsitatavad selliste metallist

esemetena, millega saab või on võimalik tekitada endale ja teistele isikutele vigastusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. Vastustaja esitas 03.07.2013 apellatsioonkaebuse (tl 49−51) Tartu Halduskohtu

05.06.2013. a otsusele, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse asja

uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

-

Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkiri nr 1.1-1/51 ei ole kättesaadav interneti

vahendusel. Vangla veebilehel on tulenevalt VangS § 105 lg-st 22 kajastatud vaid Viru Vangla

kodukord ja selle seletuskiri. Ülejäänu on info, s.h ka teave keelatud esemete ja ainete kohta.

Halduskohus ei ole Viru Vanglalt nõudnud välja nimetatud haldusakti ning on ekslikult

juhindunud vangla veebilehel olevast keelatud esemete ja ainete loetelust, võttes ebaõige

seisukoha, et Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjas nr 1.1-1/51 puudub punkt 1.11.

Kui halduskohtul tekkis kahtlus, et haldusaktis ei ole viidatud punkti, pidanuks ta lähtuvalt

uurimisprintsiibist nõudma haldusakti vanglalt välja.

-

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vangla ei ole hinnanud, kas 21.12.2012 leitud

esemetega saab või on võimalik tekitada endale ja teistele isikutele vigastusi. Ühe eseme

puhul on tegemist konservikarbi pooliku tükiga, mille üks külg on umbes 8,5 cm laiune ning

teine külg on kaardus. Antud metallist esemeid on võimalik kasutada nii relvana teiste isikute,

enda, vanglateenistuse ametniku suhtes kui ka vangla vara kahjustamiseks, kohandades neid

vastavalt. Julgeolekuohuks on ka keelatud esemega vangla vara lõhkumine, seintesse-

põrandatesse aukude uuristamine, elektrikaabli läbilõikamine jms.

14. Kaebaja palus apellatsioonkaebusele esitatud eestikeelses vastuses (tl 56−58)

apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

-

Vaidlustatud käskkiri on kaalutlusvigane, eiratud on uurimisprintsiipi ja tuginetud on

ebaõigetele väidetele ning rikutud on HMS § 4 lg-t 2 ja § 6.

-

Kambris asuv peegel on vastu seina kinni kruvitud ja peegli taha vaatamiseks peab selle

lahti kruvima. Vastustaja ei ole kordagi vaadanud peegliääri või uurinud, kas peegli taga on

midagi.

-

Käskkirjas ei ole kaalutud fakti, et viimane läbiotsimine viidi tegelikult läbi 20.12.2012

õhtul, aga mitte 17.12.2012 nagu nähtub käskkirjast. Kaebaja viibis lukustatud üksikkambris

direktori käskkirja alusel ja ta ei käinud kambrist väljas alates 20.12.2012 kella 17:45-st, s.o

pärast läbiotsimist kuni 21.12.2012 kella 09:50-ni, s.o läbiotsimiseni, mil leiti metallist liistud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, halduskohtu otsus

tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks tagasi halduskohtule. Ülejäänud osas tuleb

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

16. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke küsimusi (I), selgitab seejärel

kinnipeetavale keelatud esemetega seotud regulatsiooni (II) ning võtab viimaks seisukoha

käesoleva asja põhivaidluse küsimuses (II).

I

17. Vastustaja on apellatsioonkaebuse lisana esitanud kohtule koopia Viru Vangla direktori

05.03.2010. a käskkirjast nr 1.1-1/51, mille p-s 1.11 sisaldub käesolevas haldusasjas

vaidlustatud distsiplinaarkaristuse aluseks olnud keeld.

18. Halduskohus on otsuses märkinud, et avalikult kättesaadavas dokumendis (vt

http://www.vangla.ee/50367/) ei ole punkti 1.11, mille alusel metallist esemed on keelatud

ning millele on vaidlustatud käskkirjas viidatud. Vastustaja on apellatsioonkaebuses juhtinud

tähelepanu sellele, et viidatud internetiaadressil on avaldatud vaid info. Kui halduskohtul

tekkis kahtlus, et haldusaktis ei ole distsipliinirikkumise aluseks olevat, samuti vaideotsuses ja

ka esimese astme kohtule esitatud vastuses viidatud punkti, pidanuks kohus teostama

uurimisprintsiipi ja nõudma haldusakti vanglalt välja. Käesoleval juhul ei ole halduskohus

vanglalt haldusakti välja nõudnud. Sellega on halduskohus jätnud olulise asjas tähtsust omava

asjaolu välja selgitamata, tehes otsuse Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirjaga

nr 1.11/51 tutvumata. HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt tagab kohus

omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse

korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus on jätnud ekslikult asjassepuutuva

käskkirja vastustajalt välja nõudmata, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus

leiab, et kuna nimetatud käskkiri omab käesolevas haldusasjas otsustavat tähtsust, siis on

halduskohus sellega jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata ning seda puudust ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p 2).

19. Ringkonnakohus juhib täiendavalt vastustaja tähelepanu HKMS §s 28 sätestatud

menetlusosaliste kohustustele. Tulenevalt HKMS § 28 lg-st 1 on menetlusosaline kohustatud

kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 28 lg 2 kohaselt ei luba kohus

menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada

ega kohut eksitusse viia, ning asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist

pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtu hinnangul tuleneb

eeltoodud sätetest muu hulgas haldusorgani kohustus esitada kohtule koheselt ja omal

algatusel kogu asjas tähtsust omav teave. Kui menetlusosaline kohut asjaoludest ei teavita,

võib tegemist olla tema poolt asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise

takistamisega. Vastustaja on apellatsioonkaebuses eeldanud, et halduskohus on teadlik

käskkirjas nr 1.1-1/51 sätestatust. Ringkonnakohus märgib, et selleks eelduseks puudus alus,

kuna tegemist ei olnud avalikult kättesaadava teabega. Kuna tänaseks on Viru Vangla direktori

05.03.2010. a käskkiri nr 1.1-1/51 kohtule esitatud, tuleb see võtta haldusasja materjalide

juurde.

20. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu veel asjaolule, et kaebaja 31.12.2012. a

seletuskiri on toimikus üksnes vene keeles (tl 28). HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub

kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Võõrkeelse menetlusdokumendi saamisel

peab halduskohus HKMS § 81 lg 1 järgi nõudma määratud päevaks dokumendi esitajalt selle

tõlget või korraldama tõlkimise ise menetlusosalise kulul.

II

21. Ringkonnakohus peab vajalikuks alljärgnevalt selgitada kinni peetavale isikule keelatud

esemetega seotud regulatsiooni ning võtab seejuures seisukoha halduskohtu poolt VSkE § 641

p-le 1 antud tõlgendusele.

22. Kinnipeetavale keelatud asjad sätestab VangS § 15. VangS § 15 lg 2 (21.12.2012 kehtinud

redaktsioonis) kohaselt olid kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese

julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut.

Vanglas keelatud esemed on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS §

15 lg 3 alusel on VSkE §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete

loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis

ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.

Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt järeldub lõigete 3-4 koosmõjust, et

teatud asja keelatus võib kinnipeetava jaoks tuleneda seega kolmest allikast: VSkE §-s 641

sätestatud loetelust, vanglasiseselt kehtestatud üldkorraldusest või vanglateenistuse ad hoc

otsusest seoses konkreetsest asjast lähtuva julgeolekuohuga (Vangistusseadus.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, lk 64).

23. Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 näol on tegu vanglasiseselt

kehtestatud üldkorraldusega. Käskkirjaga on keelatud täiendavalt lisaks VSkE §s 641

sätestatud esemetele ja ainetele VangS § 15 lg-le 2 vastavate esemete ning ainete omamine.

Käskkirja ps 1.11 on täiendavalt keelatud keraamilised, klaasist ning metallist esemed, välja

arvatud ilma küüneviilita küünelõikurid, vangla poolt väljastatud metallist toidunõud, käekell,

plastmassümbrisega taskupeegel läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu balloon,

mehaaniline või elektripardel või vahetatava teraga raseerija. Vangla direktori käskkirjaga kui

üldkorraldusega keelatud esemete loetelu sätestamine või täiendamine saab olla õiguspärane,

kui täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused, muu hulgas on täidetud koormava

haldusakti andmiseks piisaval määral põhjendamiskohustust (RKHKo 28.10.2012, 3-3-1-28-

12, p 10). Eeltoodud otsuses jõudis Riigikohus järeldusele, et Viru Vangla direktori

05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51 p-st 2.10 nähtuvalt on klaasist esemete keeldu piisavalt

põhjendatud ohuga nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike elule ja tervisele (RKHKo

28.10.2012, 3-3-1-28-12, p 17). Asja uuel arutamisel tuleb halduskohtul hinnata, kas metallist

esemete omamise keelamine on samuti põhjendatud või on alust asuda seisukohale, et

metallist esemed on erinevalt klaasist esemetest märkimisväärselt ohutumad, mistõttu üldine

keeld ei ole põhjendatud.

24. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus vääralt tõlgendanud materiaalõiguse normi asudes

seisukohale, et vangla oleks distsiplinaarsüüteo toimepanemise kontrollimisel pidanud

kõigepealt tuvastama, kas 21.12.2012 kaebaja kambrist nr 3422 läbiotsimiste käigus leitud

kaks metallist eset on käsitatavad VSkE § 641 p 1 või 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-1/51

mõistes selliste keelatud esemetena, millega saab või on võimalik tekitada endale ja teistele

isikutele vigastusi. Ringkonnakohus selgitab, et esiteks ei ole vangla sisekorraeeskiri

käesoleval juhul asjassepuutuv. Oluline on seadusliku aluse olemasolu, mis on sätestatud

VangS § 15 lgs 4 ja mille alusel andis Viru Vangla direktor 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51.

Teiseks ei ole Viru Vangla eeldusel, et Viru Vangla direktori 05.03.2010. a käskkirja nr 1.1-

1/51 p-ga 1.11 kehtestatud metallist esemete keeld osutub õiguspäraseks, kohustatud

igakordselt hindama metallist esemete leidmisel, kas leitud metallist esemega on võimalik

tekitada endale või teisele isikule vigastusi. Täiendav hindamiskohustus oleks Viru Vanglal

siis, kui ta tugineks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas õigusliku alusena VSkE §-le

641 ple 1, kus on toodud näitlik loetelu esemetest, millega saab või on võimalik tekitada

vigastusi. VSkE § 641 p 1 regulatsiooni loogikast saab järeldada, et selles nimetatud ese ei

pruugi olla kinnipeetavale keelatud; keelatud on üksnes selline ese, millega on võimalik

tekitada vigastusi (RKHKo 24.04.2012, 331112, p 12).

25. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu täiendavalt asjaolule, et käskkirjast (tl

23p) nähtuvalt on vangla põhjendanud, et leitud metallist esemeid on võimalik kasutada nii

relvana teiste isikute, enda, vanglateenistuse ametniku suhtes, kui ka vangla vara

kahjustamiseks, kohandades neid vastavalt. Vangla on toonud seejuures välja, et pooliku

konservikaane üks külg on piisavalt terav, et tekitada kahjustusi ka ilma seda ette

valmistamata. Sellest tulenevalt on halduskohtu etteheide vastustajale ka sel põhjusel

põhjendamatu.

III

26. Käesolevas asjas on poolte vahel põhivaidlus selles, kas on piisavalt tõendatud, et

21.12.2012 kambris nr 3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud

kambris enne kaebaja sinna paigutamist 24.09.2012, ning selles, et eeldusel et vastus

esimesele küsimusele on jaatav, kas vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel

kaalutlusõigust õigesti teostanud. Piisava tõendatuse hindamisel võib seejuures osutuda

vajalikuks koguda täiendavalt tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on asja

põhivaidluse osas olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda

puudust kõrvaldada (HKMS § 199 lg 2 p 2), sest halduskohus ei ole põhivaidlust üldse

käsitlenud ning asja sisulisel läbivaatamisel ringkonnakohtus kaotaks pooled sisuliselt ühe

kohtuastme. Asja uuel arutamisel tuleb halduskohtul lisaks käesoleva otsuse eelnevates osades

märgitule vastata niisiis ka küsimustele, kas on piisavalt tõendatud, et 21.12.2012 kambris nr

3422 tualettruumi peegli tagant leitud metallist esemeid ei olnud kambris enne kaebaja sinna

paigutamist 24.09.2012, ning kas vastustaja on distsiplinaarkaristuse määramisel

kaalutlusõigust õigesti teostanud.

27. Ringkonnakohus märgib lõpetuseks, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et VangS § 65

lg 5 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse mõistmisel või kinnipeetava iseloomustamisel

arvestada kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

28. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus

tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks tagasi halduskohtule. Ülejäänud osas tuleb

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/