3-14-52192/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52192

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ning vabastada ta riigilõivu

tasumisest Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale

määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta menetlusse määruskaebuse esitaja 18.11.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 11.11.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

3. Jätta määruskaebuse esitaja 18.11.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

11.11.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja määrus kaebuse

tagastamise osas muutmata.

4. Jätta määruskaebuse esitaja 18.11.2014. a määruskaebus Tartu Halduskohtu

11.11.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja määrus riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmise osas muutmata.

5. Jätta määruskaebuse esitaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 23.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2), milles märkis,

et ta pöördub kohtusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 43 lg 2 alusel.

Määruskaebuse esitaja palus kohtul anda talle kaitsja ning vabastada ta riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus 06.10.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis määruskaebuse esitaja kaebuse

käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole märkinud kaebuse nõuet vastavalt

HKMS §-le 37 ja selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb kohtule adresseeritud kaebuses oma

kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 formuleerida ning konkreetselt välja tuua, mis nõude ta

käesolevas haldusasjas esitada soovib. Halduskohus selgitas, et vastavalt HKMS § 38 lg 1

pdele 6 ja 7 tuleb kaebuses välja tuua vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus,

kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan ning kaebuse faktiline põhjendus.

Ühtlasi palus halduskohus määruskaebuse esitajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada

tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist

asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Lisaks märkis halduskohus, et kui

määruskaebuse esitaja on soovinud esitada halduskohtule kahju hüvitamise nõude, siis

vastavalt HKMS § 38 lg 1 pdele 6 ja 7 tuleb määruskaebuse esitajal kaebuses täpsustada,

millise haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles

tekitatud kahju seisneb ning millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud

negatiivsed tagajärjed on talle haldusorgani väidetava õigusvastase tegevusega saabunud või

milles varaline kahju väljendub.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 19.10.2014 pöördumise (tl 14), milles märkis, et ta sai

06.10.2014. a määruse ning ta ei ole võimeline ilma kaitsjata mõistma HKMS § 37.

Määruskaebuse esitaja märkis, et oletatavasti on p 1 akti täielik tühistamine, ent kaitsja aitab

seda kõike täiendada, kuna määruskaebuse esitaja ei tea määruse kuupäeva ja numbrit.

4. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega (tl 20-21) tagastas määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ja jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks.

Halduskohus selgitas, et andis 06.10.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale võimaluse

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 06.10.2014. a

määruse koos tõlkega kätte hiljemalt 17.10.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg

hakkas kulgema 18.10.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

27.10.2014. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtu poolt määratud

tähtajaks kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Halduskohus asus seisukohale, et seega ei

vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1 toodud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 teise lause

kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega

ületada nõude piire. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse

alust ega nõuet ning halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust

sisustama. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid halduskohtu hinnangul sellised,

millele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi.

Halduskohus sai esitatud taotlusest selliselt aru, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi

tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega oli halduskohtu hinnangul tõendatud, et

määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pidanud halduskohus

riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Halduskohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist

on kohtul haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtusse saabus 19.11.2014 määruskaebuse esitaja 18.11.2014 esitatud

määruskaebus (tl 23), milles määruskaebuse esitaja märkis, et ta sai 11.11.2014. a määruse,

siiani ei ole antud kaitsjat ning on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus. Määruskaebuse esitaja

lisas, et ta ootab kaitsjat ja tõlget.

6. Tartu Halduskohus 15.12.2014. a määrusega (tl 28-29) jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse kohtumääruste ja kirjade tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

määruskaebuse esitajale kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui kaebuse, määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise

määrustele või kirjadele vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks

möödunud.

Tartu Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja on esitanud Tartu Halduskohtule 127-s

haldusasjas taotlused, kus soovib talle edastatud kohtumääruste ja kirjade tõlkeid vene keelde.

Koos taotlustega on määruskaebuse esitaja saatnud kohtule tagasi temale edastatud

eestikeelsed määrused ja kirjad. HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu

asjaajamine toimub eesti keeles. Halduskohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitajale

kohtumääruste ja kirjade tõlkimine eesti keelest vene keelde ei ole vajalik. Mitmetes

määruskaebuse esitaja poolt algatatud haldusasjades on nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus tuvastanud, et määruskaebuse esitaja oskab eesti keelt piisavalt selleks, et

oma õigusi kaitsta. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja on

võimeline aru saama ka eestikeelsest määrusest ja kirjast. Eesti keelest arusaamise võimet on

määruskaebuse esitaja oma käitumisega ka ise tõendanud, esitades esimese pöördumise

kohtumääruse tõlkimiseks tunduvalt hiljem, kui talle lõpetati kohtumääruste venekeelsete

tõlgete edastamine ja edastati vaid eestikeelsed kohtumäärused. Halduskohus selgitas, et

määruskaebuse esitaja on eestikeelsetele kohtumäärustele vastanud sarnaselt venekeelsetele ja

vaid eestikeelsete kohtumääruste edastamine ei ole takistanud teda esitamast määruskaebusi

ega vastamast näiteks Riigikohtule määruskaebuse käiguta jätmise määrustele. Halduskohus

viitas sealjuures asjaolule, et määruskaebuse esitaja sadades kaebustes ja määruskaebustes

esinevad ühed ja samad puudused, millele kohus on varasemalt oma kohtumäärustes

korduvalt viidanud ning mis on määruskaebuse esitajale varasemalt vene keelde tõlgituna

edastatud. Halduskohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks määruskaebuse esitajale

kohtumääruste ja kirjade tõlgete edastamist. Halduskohus selgitas, et soovi korral on

määruskaebuse esitajal võimalik lasta kohtumäärused ja kirjad tõlkida tema enda kulul.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja poolt kohtule edastatud venekeelsed kaebused

ja muud pöördumised tõlgitakse jätkuvalt kohtu poolt eesti keelde, seega on määruskaebuse

esitajale tagatud võimalus kohtusse pöördumiseks ka tema emakeeles.

7. Tartu Halduskohus 09.01.2015. a määrusega (tl 32-32p) jättis määruskaebuse käiguta ja

andis määruskaebuse esitajale 10 päeva määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks alates

määruse kättesaamisest. Halduskohtule ei olnud üheselt arusaadav, kas määruskaebuse esitaja

vaidlustab lisaks 11.11.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 2 talle riigi õigusabi määramata

jätmisele ka määruse resolutsiooni p-ga 1 tema kaebuse tagastamist. Halduskohus selgitas, et

määruskaebuse esitajal tuleb seda halduskohtule täpsustada ning esitada selgelt väljendatud

taotlus, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrust käesolevas haldusasjas

vaidlustab ja missugust lahendit ta taotleb. Lisaks märkis halduskohus, et kui määruskaebuse

esitaja vaidlustab ka 11.11.2014. a määrust kaebuse tagastamise osas, siis sel juhul tuleb

määruskaebuselt tasuda riigilõiv või taotleda selgesõnaliselt riigilõivu tasumisest vabastamist

määruskaebuse esitamisel.

8. Määruskaebuse esitaja esitas 14.01.2015 avalduse (tl 34), milles palus kohtul anda kaitsja,

kuna on rikutud võrdsuse põhimõtet kohtus. Määruskaebuse esitaja märkis, et ta lisab K-

RAHA koopia näitamaks, et tal puuduvad arveldusarvel vahendid. Lisaks märkis

määruskaebuse esitaja, et ta ootab tõlget.

9. Tartu Halduskohus 20.01.2015. a määrusega (tl 39-39p) jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse kohtumääruste tõlkimiseks vene keelde. Lisaks andis halduskohus

määruskaebuse esitajale kohtumäärustele ja kirjadele vastamiseks viis päeva alates määruse

kättesaamisest juhul, kui määruskaebuse ja riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määrustele

vastamise tähtaeg on käesoleva määruse kättesaamise ajaks möödunud.

10. 20.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja 18.01.2015 esitatud

pöördumine (tl 42), milles määruskaebuse esitaja märkis, et ta sai määrused ilma tõlketa ja

palus tagada määruste tõlge ning anda talle kaitsja.

11. Tartu Halduskohus 30.01.2015. a määrusega (tl 47-47p) võttis menetlusse määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu halduskohtu 11.11.2014. a määruse resolutsiooni p 2 peale, jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Halduskohus märkis, et kuna määruskaebuse esitaja viitab 19.11.2014 kohtusse saabunud

pöördumises kaitsja puudumisele ning sellele, et ootab ikka kaitsjat, siis ilmselt soovib

määruskaebuse esitaja vaidlustada 11.11.2014. a määrust resolutsiooni p 2 osas, millega

halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks. Lisaks märkis

halduskohus, et määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtu poolt antud tähtaja jooksul oma

määruskaebust täpsustanud ja seega käsitles halduskohus määruskaebuse esitaja 19.11.2014

kohtusse saabunud pöördumist määruskaebusena halduskohtu 11.11.2014. a määruse

resolutsiooni p 2 peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a

määruse üle, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse

(resolutsiooni p 1) ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

13. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on 18.11.2014 esitatud

määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse

(II). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja esitatud riigi

õigusabi taotluse osas (III).

I

14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu

Halduskohtu 30.01.2015. a põhjendustest nähtuvalt on halduskohus tõlgendanud

määruskaebuse esitaja 18.11.2014 esitatud määruskaebust selliselt, et määruskaebuse esitaja

vaidlustab 11.11.2014. a määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral

tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga 30.01.2015. a määruses, et

määruskaebuse esitaja on soovinud vaidlustada ainult määruskaebuse esitaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuses ei ole Tartu

Halduskohtu 11.11.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud ning

määruskaebuse põhjendused on äärmiselt lakoonilised. Arvestades aga määruskaebuse esitaja

õiguste riivet kaebuse tagastamisel, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe,

et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määruse ka osas, millega

halduskohus tagastas tema kaebuse. Seega on halduskohus 18.11.2014 esitatud määruskaebust

liiga kitsalt tõlgendanud rikkudes sellega oluliselt kohtumenetluse normi.

15. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata

asja tagasi halduskohtusse määruskaebuse esitaja 18.11.2014 esitatud määruskaebuse

menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida 18.11.2014 esitatud

määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu 11.11.2014. a määruse seaduslikkust kaebuse

tagastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja 18.11.2014. a

määruskaebus 11.11.2014. a määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb menetlusse võtta, sest

määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

esitatud tähtajast kinni pidades (HKMS § 204 lg 2) ning vastab seaduses sätestatud nõuetele

määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja on 14.01.2015. a

pöördumises märkinud, et ta lisab K-RAHA koopia näitamaks, et tal puuduvad arveldusarvel

vahendid. Ringkonnakohtu hinnangul on eelpool mainitud võimalik tõlgendada menetlusabi

taotlusena riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtub, et tal ei ole vahendeid riigilõivu

tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ja menetlusökonoomiast lähtuvalt vabastab ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel 11.11.2014. a määruse

resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.

16. Halduskohus on 30.01.2015. a määruses õigesti leidnud, et määruskaebusest nähtuvalt on

määruskaebuse esitaja soovinud vaidlustada Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määrust osas,

millega halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus

märkis, et tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 10 on määruskaebuse esitamine 11.11.2014. a

määruse resolutsiooni p 2 peale riigilõivuvaba. Seega on Tartu Halduskohus 30.01.2015. a

määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse 11.11.2014 a määruse resolutsiooni p 2

peale õigesti menetlusse võtnud.

II

17. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p 2. Määruskaebuse esitajale on halduskohtu poolt 06.10.2014. a määruses

selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus

menetletav ja antud 10-päevane tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitaja on määruse venekeelse tõlke kätte

saanud 17.10.2014 (tl 13p) ning 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes

27.10.2014. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus tema kaebust menetlusse

võtta. Määruskaebuse esitaja ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle

menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamine

õiguspärane.

18. Tartu Halduskohus 11.11.2014. a määrusega jättis rahuldamata ka määruskaebuse esitaja

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud,

mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise.

Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS

§ 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks

määruskaebuse rahuldamise.

19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 18.11.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.11.2014. a määruse kaebuse tagastamise

osas (resolutsiooni p 1) ning määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) muutmata.

20. 14.01.2015 ja 20.01.2015 esitatud pöördumistes on määruskaebuse esitaja palunud anda

talle kaitsja. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse esitaja soovina saada riigi

õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei nõustu Tartu Halduskohtu

seisukohaga 30.01.2015. a määruses, et 14.01.2015 ja 20.01.2015 esitatud pöördumistes

toodud viited kaitsja vajadusele on pigem määruskaebuse põhjendused ning mitte eraldiseisev

taotlus riigi õigusabi määramiseks. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus

kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi

taotletakse. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse osas

seisukoha alljärgnevalt (III).

III

21. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja 14.01.2015 ja 20.01.2015 esitatud

pöördumistes märgitut tõlgendada taotlusena riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on

kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses

osalema esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip

ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja

määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta

määruskaebuse lahendamist, siis on määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi

määruskaebuse esitamisel ise kaitsma, mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits