1-14-10299/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

23. veebruar 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-14-10299 (kohtueelses menetluses nr 13260102087) riik E.A versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav E.A

(isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxxx

xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 215 lg 1; § 436 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.A (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 436 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud ning tunnistada E.A süüdi § 215 lg 1 järgi ja KarS

mõista talle karistusena vangistus kuud; KarS §

2 (kaks)

64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.A-le liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud;

KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

73 lg 1 ja lg 3

kohaldamata; määrata aastat ning mõistetud E.A-le katseaeg 3 (kolm) vangistust 4

(neli) kuud E.A ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. ei pöörata täitmisele, kui Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista (viissada kaheksakümmend viis) , riigi õigusabi E.A-lt sundraha 585 eurot

tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70

120 (ükssada kakskümmend)

senti

707 (seitsesada seitse) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi aasta jooksul 15.a. kuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20 märtsi

osa 58 ( eurot 98 senti viiskümmend kaheksa) tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistäht s kuupäev; 3) aeg kuu 30-

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 E.A-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 93,12 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud aluste - l Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse saadavaks ka ekätte toimiku süsteemi vahendusel;

3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.6 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on E.A toime pannud kuritegudena: 1) väeosast väljalubatu poolt tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva KarS § järgi, mis seisnes

436 lg 1 selles, et tema, olles ajateenija kes ,

arvati Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ülema 15.10.2012 käskkirjaga nr 62P tagasiulatuvalt alates 09.10.2012 ajateenistusse Õhutõrjepataljoni koosseisu auastmega reamees ning olles lubatud väljaloale alates 24.05.2013 kella 17:00-st kuni 26.05.2013 kella 20:15-ni, ei ilmunud määratud tähtajaks tagasi väeossa, Tapa linnas Loode tn 35 asuvasse Kirde

Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni, teenistuskohustuste täitmisele. E.A toimetati

11.06.2013 kella 00:45 paiku Sõjaväepolitsei poolt Tallinna reisisadama D-terminalist tagasi väeossa 11.06.2013 kella 02:05 ks, millest tulenevalt kestis tema omavoliline äraolek üle kolme - päeva.

215 lg 1 selles, et ) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise KarS § järgi, mis seisnes

tema, ööl vastu 14.06.2013 võttis omavoliliselt varem varastatud varuvõtmeid kasutades xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx külas maja xx ette pargitud sõiduauto

Dodge Caliber SXT 2,0 registreerimismärgiga , väärtusega 15 000 €. Sõiduauto XXX XXX

kuulus Danske Bank AS Eesti filiaalile ja vastutav kasutaja oli A.U. E.A sõitis autoga ringi, kuni põgenedes polit – sei eest tegi avarii Viljani maakonnas Abja-Paluoja Penuja tee 0,7. kilomeetril.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi

436 lg 1 ja karistamiseks vangistusega 4 kuud; KarS

§ järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada

215 lg 1

liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.A ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3.

likud motiveeringud kokkuleppemenetluses Kohtu õigus 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 215 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS

. § 436 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni üheaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) -

2. jaos ( - ning

3. jaos ( -

; § 189 § 192).

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on -s 175 (

sätestatud KrMS § Menetluskulud).

4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 eurot. Sundr 2013 aha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud E.A hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kuluna

118,56 eurot ja 94,56 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus E.A-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja ajatasu E.A-le 93,12

eurot ( tuleb s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused (s.h ajatasu) moodustavad ebaproportsionaalselt suure osa ega sisulise õigusabi osutamise kulud , on süüdistatavat

ülemääraselt ja asjakohatult koormavad ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s E.A arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(digitaalselt allkirjastatud)

Aivar Hint

Kohtunik