4-15-165/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-165

1 (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015.a.

Pärnu Väärteoasja number 4-15-165 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi

Z.U kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juht

Sander Peremees poolt 30.12.2014.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,14,016002 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Z.U (ik xxx, xxx)

Vandeadvokaadi abi Andi Tubin ( ) kokkuleppel andi@casus.ee

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse talituse juht Sander Peremees

RESOLUTSIOON Juhindudes TeeS § 401 lg 1

; Väärteomenetluse seadustiku § 2, §

132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

Jätta Z.U kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse Politsei-

juht Sander Peremees poolt 30.12.2014.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,14,016002 muutmata.

Menetluskulud jätta Z.U enda kanda.

Rahatrahv x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220145040601. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-15-165

2 (8) Asjaolud ja menetluskäik

29.11.2014.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri liikluspolitseinik Erki Radu poolt väärteoprotokoll selle kohta, et Z.U 28.11.2014.a kell 23:05 x, x linnas, teostas teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu. Juhtis autorongi (haagis x -x), mille massi , reg märk d ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus olix t. Lubatud suurim registriteljekoormus x -telje tegelik teljekoormus oli x t. Lubatud suurim t. Mootorsõiduki III registriteljekoormus x t. Haagise I-telje tegelik teljekoormus oli x t.Lubatud suurim registriteljekoormus

10 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli x t. Lubatud suurim registrimass x t. Haagise tegelik mass oli x t. Lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli x t. Lubatud suurim tegelik mass 44 t. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Teeseaduse § 35 lg 1, 2 ning liiklusseaduse § 80 lg 1, 2 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Teeseaduse § 40 1 lg 1 järgi.

30.12.2014.a üldmenetluse otsusega on määratud Z.U-le kohtuvälise menetleja poolt

eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv x iku trahviüh ulatuses, so x eurot.

Kaebuse sisu 14.01.2015.a esitas Z.U kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kaebuse esitaja leiab esitatud kaebuses järgnevat: Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste -

jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud - tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud MõõteS §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p le 2 ja § 23 lg 1 p - -le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-68-13 punktis 6 asunud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi 31.08.2013.a redaktsiooni (lisatud kaebusele) p 1.2 kohaselt määrab sõiduki mudel vajaminevate kaalude hulga Kaheteljelise sõiduki kaalumiseks on vaja nelja .

kaalu, kolmeteljelise sõiduki kaalumiseks kuut kaalu, jne. Samuti on ära märgitud, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all. Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi, kehtivusega kuni 18.04.2018.a (lisatud kaebusele) p 1.1 kohaselt on viimased uuringud näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. Seega tuleneb kaalu tootja poolt sätestatud juhendist selgelt, et usaldusväärse kaalumistulemuse eeldusena peab sõiduki kaalumisel kasutatud kaalude arv vastama kaalutava sõiduki rataste arvule. Väärteoasjale tõendina lisatud massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on menetlusaluse isiku 3- teljelise veoki ja 3- teljelise haagise kaalumiseks kasutatud nelja Evocar 2000 mitteautomaatkaalu. Menetlusalune isik on massimõõteseadme kasutamise protokolli pannud täiendava märkusena kirja, et 6 teljelist autorongi kaaluti nelja kaalu ja kahe tasandusmatiga. Järgides kaalude kasutusjuhendis sätestatut, oleks kohtuväline menetleja pidanud menetlusaluse isiku veoki ja haagise kaalumisel kasutama vähemalt kuute Evocar 2000 mitteautomaatkaalu. Asjaolu, et kahe puuduoleva kaalu asemel kasutati kahte tasandusmatti, ei muuda kasutatud mõõtemetoodikat asjakohaseks, kuna Evocar 2000 kaalude kasutusjuhend ei näe ette kaalumiseks ettenähtud arvu kaalude puudumise korral tasandusmattide kasutamist.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-67-14 p-s 57 märkinud, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike normide rikkumine, mille tõttu tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasja või piiratakse eriõigust. Sama otsuse p-s

74 on Riigikohus asunud seisukohale, et kontrollmõõdistamise akti ei saa tõendina kasutada, kui on rikutud MõõteS § 5 lg te 1 ja 2 nõudeid. Arvestades eeltoodut ei saa kaitsja hinnangul käesolevas -

4-15-165

3 (8) väärteomenetluses koostatud massimõõteseadme kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning see toimepanemine. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes TeeS § 401 lg 1 osas väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada.

Menetlusalune isik taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kohus leiab et VTMS § 119 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna liiklusjärelevalveteenistuse juht Sander Peremees oma 29.01.2015.a kirjalikus vastuses

Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja Z.U kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel:

28. novembril 2014 tegid PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poli linnas x maanteel. Po tseiametnikud järelevalvet x litseinike tööü ommertssõidukite lesanneteks oli k

kaalumine ning nende juhtide

- ja puhkeaja kontrollimine. Kell x peatati veoautost x reg nr x ja töö

haagisest x reg nr x koosneva autorongi, marmetsamaterjal. Autorongi kaalumisel mille veoseks oli ü

tuvastati, et selle massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandus ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II

-telje tegelik teljekoormus oli x t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. uki III-telje tegelik teljekoormus oli x t. Lubatud Mootorsõid

suurim registriteljekoormus 9,5 t. Haagise I-telje tegelik teljekoormus oli x t. Lubatud suurim registriteljekoormus 10 Mooto t. Lubatud suurim registrimass 26 t. Haagise t. rsõiduki tegelik mass oli x tegelik mass oli x t. Lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli x t. Lubatud suurim tegelik mass 44 t. Seega rikkus Z.U T 1, 2 ja L eeseaduse § 35 lg iiklusseaduse § 80 lg 1,2,3 ning tema suhtes alustati väärteomenetlus TeeS 940' 19 I alusel. Z.U kohtuvälise menetluse käigus vastulauset ei esitanud. Kohtuväline menetleja leidis oma 30.12.2014 otsusega, et väärteo toimepanemine Z.U poolt on tõendatud.

Juhindudes KarS § 56 lg I määrati Z.U-le

TeeS 940' 19 I alusel karistusena rahatrahv x . tü, so x €

Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine Z.U poolt on tõendatud

menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, massimõõteseadme kasutamise protokolli, sõiduki kontrollkaardiga sõitjate ja veose veol ning koopiaga metsamaterjali veoselehest nr x.

Politsei kasutas kaalumisel nelja EVOCAR-2000 kaalu ja kahte tasandusmatti. Kuna tegemist oli autorongiga, mis koosnes kolmeteljelisest vedukist ja kolmeteljelisest täishaagisest, siis kaaluti mõlemat sõidukit eraldi. Kaalumisel lähtuti kaalude kasutusjuhendist ja metoodikast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud asjas on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 ele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on esimesele laus

teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud ja on järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Kaalumise teostas liikluspolitseinik Erki Radu, kellel on olemas vastav pädevus. Kasutatud mõõtevahendid olid taadeldud ja kaalumisel lähtuti asjakohasest mõõtemetoodikast. MõõteS § 10 lg st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud -

kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-23.

Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p

2 ja § 23 lg 1 le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks -le p-

mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Lääne prefektuur kasutab järelevalve tegemisel Teknoseale OY (Kiitoradantie II 01530 Vantaa, Soome VR, www.teknoscalc.com) poolt toodetud mitteautomaatkaale EVOCAR-2000. Kaalude kasutusjuhendi p 1.2 on kirjas kaalumiseks vajalik kaalude kogus. Üldise punktina on toodud välja, et kasutatavate kaalude kogumi määrab ära sõiduki mudel. Kahe teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse 4 kaalu, kolme teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse 6 kaalu jne. Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal samaaegselt. Samas ei ole kasutusjuhendiga keelatud tasandusmattide kasutamine. Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.20 I0 käskkirjaga nr 40 on kehtestatud "Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika" MM02 20 I0, Metoodika p 11 sätestab, et sõiduki või autorongi ratta või - -, telje-

kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas:

• kui kaalud on korraga kõikide rataste all;

• telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte;

• telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata;

4-15-165

4 (8)

• külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte;

• külgepidi, tasandusmatte kasutamata;

• sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Nii veoauto kui ka haagise kaalumine toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile ja metoodikale. Metoodika lubab kasutada kaalumisel kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte. Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see rahuldamata.

Väärteo toimepanemine Z.U poolt on tõendatud ja määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku põhimõtetega. Maksimaalne rahatrahv sellise rikkumi tü, st x € se eest on kuni x .

Z.U karistus (x €) on küll sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, kuid teda on varem sarnaste rikkumiste eest korduvalt karistatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja , ütlused, leidis arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, et Z.U kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Väärteomenetluse seadustiku ( § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata V™S) esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse -

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Käesolevas väärteoasjas on süüks pandud Z.U-le , et ta 28.11.2014.a kell x x mnt, x linnas, teostas teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist metsamaterjali vedu (veoseleht võetud väärteotoimikusse) assid ja teljekoormused ületasid . Z.U juhtis autorongi, mille m registreerimisel

määratud ning majandus ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. - Oma teoga rikkus menetlusalune isik Teeseaduse § iiklusseaduse § 80 lg 1, 2 ja 3 nõudeid.

35 lg 1, 2 ja L

Z.U tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 401 lg 1 järgi.

Teeseadus § 401 sätestab vastutuse teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest. Teeseaduse § lg 1 kohaselt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – ristatakse rahatrahviga kuni x

ka trahviühikut.

Teeseaduse § 35 lg 1 kohaselt erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse §

33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. Teeseaduse § 35 lg 2 järgi avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

Teeseaduse § 33 lg 4 järgi nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandusja

Kommunikatsiooniministeeriumi 13.06.2011.a määrus nr 42 kehtestab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele. Nimetatud määruse lisa 1 kood 1109 p 1 sätestab, et ühelgi juhul ei ole lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki

4-15-165

5 (8) registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat.

Liiklusseaduse § 80 lg 1, 2, 3 sätestavad: Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-

35 kehtestatud ga

korras. Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Väärteoprotokolli ja mõõ

teseadme kasutamise protokolli kohaselt on Veduki x reg nr x lubatud suurim registrimass x kg ning haagise x reg nr x lubatud suurim registrimass x kg. Autorongi Veduki x ja täishaagise x lubatud suurimaks registrimassiks on x . kg

Registriteljekoormused on vastavalt käesoleval juhul väärteoprotokollile ja mõõteseadme kasutamise protokollile mootorsõidukil x reg nr x I teljelx kg, II teljel x kg ning III teljel x kg. Haagise x reg nr x registriteljekoormused: I telg x kg, II telg x kg ning III telg x kg.

Teede-

ja Sideministri määrus nr 51 suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri § 7 sätestab piirangud raskeveose vedamisel. Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu ning alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamidest.

Mõõt MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel eseaduse ( ) tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 p on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui -le 1

mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat.

Väärteoasjas tehtud otsuse järgi juhtis Z.U-le 28.11.2014.a, kell x, x mnt, x linnas autorongi, mille veduki teljekoormused kahel teljel ja haagise teljekoormus ühel teljel ületasid lubatud väärtusi ning puudus esitamiseks eriluba. Kaalumise protokollist nähtuvalt veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi II telje puhul x t ning III telje puhul x t ja haagise telje x I koormus ületas lubatud väärtust t

võrra, veduki tegelik mass ületas lubatud väärtusi ss ületas lubatud väärtusi x x t, haagise tegelik ma t võrra ning autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtusi x t võrra.

Menetlusalune isik end süüdi ei tunnista ning väidab, et kaalumisel ei ole kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat ning mõõtetulemused on ebausaldusväärsed.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas Z.U juhtis autorongi, mis koosnes kahes sõidukist - vedukist ja täishaagisest. Samuti puudub vaidlus selles, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ja mõõtevahendi taatluskohustus on täidetud. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas: 1 autorongi tegeliku massi ja 2) telje masside ) mõõtmisel on järgitud mõõtevahendi kasutusjuhendeid ning mõõtemetoodikat.

EVOCAR-2000 kaalude kasutusjuhendi 31.08.2013.a redaktsiooni p 1.2 (tl 24) käsitleb sõiduki kogukoormuse soovituslikult

kaalumiseks vajalik kaalude arv. Üldise punktina on toodud välja, et kasutatavate kaalude kogumi määrab ära sõiduki mudel. Kolme teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse 6 kaalu. Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal samaaegselt. Samuti on Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendis kehtivusega kuni 18.04.2018.a (tl 49) ära märgitud, et uuringud on näidanud, et brutokaalumine (st kõik rattad asuvad üheaegselt kaaludel või üheaegselt on iga ratta alla paigaldatud kaal) annab õigeid tulemusi. räägitakse sõiduki EVOCAR-2000 31.08.2013.a kasutusjuhendis (tl 24)

kaalumise kõrval ka autorongi kaalumisest, millele on viidatud juhendi p 1.2 lõpus. Joonise all, millel on näha autorongi kujutis (veduk koos haagisega), on soovitus, et juhul kui ei ole kasutada piisaval hulgal kaalusid, tuleb eelistada iga sõiduki kaalumist eraldi.

4-15-165

6 (8) Samas kasutusjuhendi ülejäänud punktid käsitlevad rataste ja telgede kaalumist.

Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika (Metoodika MM 02-2010) on kehtestatud Politseija Piirivalveameti peadirektori Metoodika MM 02-2010 p 11

käskkirjaga. sätestab, et sõiduki või autorongi ratta-, teljekui kaalud on korraga või kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas: kõikide rataste all; telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; külgepidi, tasandusmatte kasutamata; sõidukit ja haakes poolhaagist eraldi.

Kohus on se udes eeltoodust lubavad nii kaalude kasutamise juhend kui ka metoodika isukohal, et läht id

MM 02-2010 kaaluda sõidukeid - vedukit ja haagist eraldi. Metoodika MM 02-2010 punkt 11 on sätestatud alternatiivsena, mis tähendab, on kaks võimalust, kas kaaluda sõidukit või autor LS § 2 p ongi.

9 kohaselt haagis on ka sõiduk ning täishaagisega autorongi puhul on tegemist vedukauto ja haagisega ehk kahe eraldiseisva autorongi osaga – kahe eraldiseisva sõidukiga. Seega, kui tegemist on kahe eraldiseisva sõidukiga, siis kohtu hinnangu – l on lubatav kaalumisviis kui kaalutakse veduk ja haagis eraldi.

Käesolevas väärteoasjas kaaluti kolme teljega veduk 4 kaaluga ja kolme teljega haagis 4 kaaluga kasutades mõlema sõiduki puhul lisaks kahte kaaludega võrdse paksusega tasandusmatti. Kaalud ja tasandusmatid on valmistanud üks ja sama firma Teknoscale OY.

Tootja kasutusjuhendites tasandusmattide kasutamist ei mainita. Metoodika MM 02-2010 lubab kaalude kõrval kasutada kaalumisel abivahendina ka tasandusmatte. Riigikohus on kaebaja poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-68-13 p 6 lugenud kaalumise puhul tootja kasutusjuhendi olulisemaks dokumendiks metoodikast MM 02-2010, märkides, et mõõtemetoodika on asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust.

Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et sõidukite kogukoormuse saamiseks läbi viidud kaalumised ei vastanud EVOCAR-2000 tootjapoolsele soovitusele

, sest sõidukite kaalumisel ei asunud sõiduki iga ratta all kaal.

Seega ei saa lugeda juhendi le vastavalt saaduks veduki te ja haagise masside liitmise läbi arvutatud autorongi tegelikku massi. Nimetatud kaalusummade ületamist Z.U-le mõõteseadmete vale kasutamise tõttu ette heita ei saa. Teostatud kaalumise ja esitatud mõõteseadme kasutamise protokolli alusel on mootorsõiduki tegeliku massi, haagise tegeliku massi ja autorongi tegeliku massi ületamine tõendamata.

Lisaks tuleb kohtul võtta seisukoht Z.U-le etteheidetavate õigusnormide rikkumise osas lubatud teljekoormuste ületamis t ei tohi ka sõiduki mis tahes telje koormus el. Rikutud normide kohasel

ületada registerteljekoormust Ülekaalus oli kokku autorongi kolm telge, kõigil kolmel oli .

vastavalt

eespool märgitule üle enam kui tonni jagu kaalu. Kaalumise hetkel oli kaalutav masin tasapinnas – kaalutava sõiduki iga ratta all oli kas kaal või sama paksusega tasandusmatt. Seega ei saa väita, et kui tasandusmattide asemel oleks kaalutava sõiduki puhul telje kaalu saamisel kasutatud nelja kaalu asemel kuute, oleks telgede kaalumised andnud teistsuguse tulemuse. Telje kaalu saamisel ei ole kohtu hinnangul tähtsust asjaolul, kas sõiduki kaalutava telje kõrval asuva telje alla on paigutatud kaalud või kaaluga sama paksused tasandusmatid.

Kaalu kasutamise juhendites räägitakse konkreetselt kas auto üldmassi või kogukoormuse saamisest ja seejärel punktis 2.0 on ka kaalumisjuhend rataste kaalumiseks. Kuna kaalu kasutamise juhend telgede id

kaalumiseks juhiseid ei anna, st millist kaalumise viisi kasutades võiks telgede kaalumise korrektselt teostatuks lugeda, tuleb nimetatud asjaolu kontrollida lisaks metoodika MM 02-2010 järgi. Metoodika p

10 alusel lubamatuid kaalumisviise kasutatud ei ole, p 11 lubab teljekoormust mõõta telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte.

Tunnistaja M. S on kohtuistungil kirjeldanud põhjalikult autorongi kaalumise toimumist. Auto kui ka haagise puhul viidi läbi kaks kaalumist. Kõigepealt kaaluti ära tagumised paaristelikud ning esimese telje all olid tasandusmatid. Seejärel vahetati e eise telje vahel tasandusmatid ning kaalud ära, simese telje ja t sõiduk sõitis uuesti peale ja kaaluti üle ka esimesed teljed.

4-15-165

7 (8)

Kaalumise protokolli alusel loeb kohus tuvastatuks, et Z.U juhtinud auto ja haagise teljekoormuste mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt (erialane kompetentsus on kinnitatud tunnistusega nr E075, erialane pädevus massi ja lineaarmõõtmete mõõtmises) nõuetekohaseid , kasutades

mõõtevahendeid mitteautomaatkaale EVOCAR-2000 numbritega 992134, 201900, 201901 ja 992132, mis on taadeldud (taatlustunnistuse numbrid TTLM-14/00858, TTLM-14/00862, TTLM-14/00831 ja TTLM-14/00857).

Kohus leiab, et nii veoauto kui ka haagise registriteljekoormuste toimus vastavalt kaalude mõõtmine kasutusjuhendile ja metoodikale.

Eeltoodu alusel on tuvastatud, et Z.U ja

eiras Teeseaduse § 35 lg 1, 2 Liiklusseaduse § 80 lg 1, 2, 3 nõudeid, mille tagajärjel veduki teljekoormused ületasid lubatud väärtusi ning puudus esitamiseks eriluba.

Seega Z.U Liiklusseaduse realiseeris kõik § 40

lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et Z.U pani rikkumise toime kaudse tahtlusega. Z.U oli teadlik, et tal puudub eriluba, kuid ta hakkas autorongi juhtima mitte veendudes, et autorongi kõigi telgede massid ei ületaks lubatud väärtuseid. Arvestades oma töö ja sõidukogemust selles valdkonnas, pidi ta pidama vähemalt -

võimalikus, et ta võib täita vastava väärteokoosseisu. Samuti ta möönis selle toimepanemist, sest vaatamata pikale vedaja kogemusele mingeid usaldusväärseid kontrollimehhanisme ta ei rakendanud ja seda olukorras, kus teda on ka varem sama teo eest karistatud.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega Z.U süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kaitsja poolt viidatud kohtulahendite osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu lahend nr 3-1-1-68-13 tugineb asjaolule, et autorongi kogumassi kaal umine viidi läbi tootja juhiseid eirates, mistõttu ei saa rääkida mõõtetulemuse tõendatusest. võetuna vastavas lahendis ei räägita. Telgede kaalumisest eraldi Ka Viru Maakohtu lahendit väärteoasja numbri all nr 4-13-151 ei loe kohus analoogseks. Viidatud kaasuses viidi kaalumine läbi telgede kaupa, kuid erinevalt käesolevast asjast, tasandusmatte kasutamata. Asjas nr 4-13-151 oli teljel 111 kg. Kaalude kasutamise j kaalumisel ette kaalu ülekaalu vaid ühel uhendid näevad kasutamise iga ratta all. Antud asjas leidis kohus, et telgede kaalumisel saab pidada lubatavaks kõrvaltelje all ka kaaluga sama paksuste tasandusmattide kasutamist. Väärteoasjas nr 4-13-151 tasandusmatte ei kasutatud, mistõttu kaalutav sõiduk ei pruukinud olla tasapinnas, mis omakorda võis ühele kaalutavatest telgedest tekitada lisakaalu.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. on korduvalt väärteokorras karistatud, Z.U sealhulgas ka TeeS § 401 lg 1 j te eest. Karistusregistri andmete kohaselt on ärgi kvalifitseeritud rikkumis

Z.U neli kehtiv karistust ning neist kaks viimast at TeeS § 40

selline lg 1 järgi. Z.U käitumine näitab selgelt, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole suutnud täita KarS § 56 lg 1 toodud eesmärke ning iseloomustab selgelt tema suhtumist täitmiseks kohustuslikesse nõuetesse.

Z.U käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) a ma ka süüdlase rvesta isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni x trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega x –

trahviühikut. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määr trahviühikut, s.o x põhjendatud ja atud karistus, rahatrahv x eurot, on igati tuleb jätta muutmata.

Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kokkuleppel advokaadi kulud kaebuse esitaja kanda VTMS § 2, KrMS § 180 lg 1 alusel.

4-15-165

8 (8)

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik