1-15-1144/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-1144

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruaril 2015, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-1144 (14231500087) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Viipekeele tõlk Katrin Lopsik Anne Aguraiuja Kriminaalasi Prokurör D.E süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Natalja Kutepova

Süüdistatav

Kaitsja

D.E XXX (isikukood , elukoht: XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidusega, kurt, eesti keelviipe keel, töökoht puudub, karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus 27.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 74 lg1, § 75 lg 1 alusel 2 aastase katseajaga, tõkend:

KrMS § 217 alusel kinni peetud 06.03.2014 ning 06.03.2014 kohaldatud elukohast lahkumise keeld kuni 06.03.2015, mis seisneb kohustuses, et D.E ei tohi lahkuda oma elukohast Ambla vald, Kurisoo, Väike-Kurista talu, Järvamaa ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks) Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. .E süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja D

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2014, s.o üks päev karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

3. Juhindudes KarS § 69 lg 1,2,3,4 asendada .E-le ( .E) mõistetud 8 D D

(kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) tunni ulatuses (ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd), mille tegemise tähtaeg on 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-15-1144

Määrata, et .E peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 D sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX/ ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata .E

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud D kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust/üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 27.02.2015. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et D.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

4. .E ( .E) suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld D D

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. .E-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: D

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 204 eurot.

- KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht).

Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa

On tõendamist leidnud, et 06.03.2014 kl 00:35 ajal Tallinnas, Pirita tee 28a juures juhtis .E D mootorsõidukit MB, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,04 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

1-15-1144

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja / ja § 69 lg 4 p 1 / maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav .E ning tema kaitsja vandeadvokaat D

Leelo Viil kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 pst 2, § 180 lg-st 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et .E D

kuulub temale KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu vältel võrdsete osamaksetena.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Leo Kunman Kohtunik