3-14-52656/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52656 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus M.T. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– M.T. Asja läbivaatamine 27.02.2015 kohtuistungil

RESOLUTSIOON Rahuldada Politseija Piirivalveameti taotlus ning anda luba M.T. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.04.2015 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 01.11.2014 kl 04.35 tabati Põlva maakonnas, Värska vallas, Matsuri küla läheduses meessoost isikud, kellel puudusid dokumendid ja kes nimetasid end Mali Vabariigi kodanikeks. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast M.T.ks, kes on sündinud xx xx xxxx Côte d'Ivoire’s (Elevandiluurannik). Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti M.T. väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 01.11.2014 kl 04.35 kuni 48 tunniks kinni, ta võeti arvele ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna, talle vormistati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja talle kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.

2. Tartu Halduskohus andis 02.11.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52656 Politseija Piirivalveametile (PPA) loa M.T. paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Tallinna Halduskohus pikendas 30.12.2014 määrusega isiku kinnipidamise tähtaega 2 kuu võrra, so kuni 28.02.2015.

3-14-52656 2(4)

3. PPA esitas 23.02.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse M.T. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. M.T.l puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Kuna isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, ei ole teda võimalik välja saata. Isik väitis kinnipidamisel, et ta on Mali Vabariigi kodanik. Hiljem väitis aga, et on Guinea Vabariigi kodanik, kelle eesmärk on minna Soome. Isiku antud selgituste kohaselt on ta alaealine.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.12.2014 ekspertiisiaktist nr 14E-PõI0219 nähtub, et tema bioloogiline vanus on rohkem kui 21 aastat. Isiku enda sõnade kohaselt on ta vallaline, põhiharidusega, tema emakeeleks on malenke keel, kuid ta valdab ka prantsuse keelt, ning elukohaks on xxxxxxxx. Kodumaal ta ei töötanud. Ta lahkus Guineast juunis 2013, lootusega jõuda Venemaale, et seal õpinguid jätkata ja tööd saada. Enne Venemaale tulekut töötas ta kullakaevanduses. Moskvas metroo juures reklaame jagades ja nii elatist teenides kohtus ta ühe tudengineiuga, kes soovitas tal minna Euroopasse, sest Venemaal ei saa ta õppida ja elada, sest tal puuduvad dokumendid ja raha õpingute eest maksmiseks.

Sama neiu organiseeris talle reisi Venemaalt Euroopasse. Suurimaks eesmärgiks oli jõuda Soome, et seal oma õpinguid jätkata ja tööd leida. Ülevedajad käskisid tal öelda, et ta on Mali kodanik, kuid tegelikult on ta Guinea kodanik ja sündinud Côte d'Ivoire’s. Ta ei teadnud, et ta on Eestis, ega teadnud midagi selle riigi kohta. Ta tunnistas ebaseaduslikku piiriületust. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine M.T. suhtes olla tõhus, kuna tal puuduvad isiku tuvastamiseks ja tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ning ta võib olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist.

Isik tuvastati tema enda sõnade järgi. Ta on ise tunnistanud, et ta andis oma dokumendid 2013. a lennujaamas talle vastu tulnud isikule ära. Isiku ja kodakondsuse tuvastamise raskendamine võib viidata soovile takistada tema isiku ja päritoluriigi tuvastamist või soovile varjata oma identiteeti. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil. Puudub põhjus arvata, et ta sarnast käitumist tulevikus väldiks. VSS § 68 p-d 3 ja 8 sätestavad eelduse, et põgenemise oht esineb, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning on ebaseaduslikku piiriületust ka tunnistanud ja kirjeldanud. Lisaks on tal soov minna Soome õppima ja töötama, mida võib tõlgendada põgenemisohuna VSS § 68 p 6 tähenduses. PPA-l on alust kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Lisaks viitasid isiku saabumise ja käitumise asjaolud võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Kuna VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ja esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa isiku kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks.

Vähemkoormavate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul võimalik, sest isikul puudub teadaolev viibimiskoht. Need järelevalvemeetmed saavad asendada kinnipidamiskeskusesse paigutamist eelkõige siis, kui väljasaadetav on Eestis mõnda aega elanud. Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik väljasaatmiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja väljasaatmise täideviimiseks. Isikule selgitati 07.11.2014 varjupaigamenetlusega seotud tagajärgi, mille tagajärjel ta tunnistas, et ei soovi varjupaika taotleda, sest ei taha viibida menetluse lõpuni kinnipidamiskeskuses.

PPA tegi 11.11.2014 Välisministeeriumile päringu palvega osutada abi M.T. dokumenteerimisel. Välisministeerium saatis 14.11.2014 Brüsselis asuvale Eesti Vabariigi Suursaatkonnale diplomaatilise noodi, mis viidi edasi Guinea Suursaatkonda. PPA ei ole siiani päringule vastust saanud.

3-14-52656 3(4)

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

5. M.T. vaidles taotlusele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 2 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 2 kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

7. Kohtu hinnangul on PPA taotlus M.T. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul esinevad VSS § 15 lg 2 p-dest 1 ja 3 tulenevad alused M.T. kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et isiku eelnevat ebaseaduslikku käitumist arvestades esineb oht, et ta asub kinnipidamiskeskusest vabanedes end varjama ja enda riigist väljasaatmist takistama. Kuna tema eesmärgiks oli jõuda Soome, võib ta kinnipidamiskeskusest vabanemise järel ja Schengeni viisaruumi liikumisvabadust ära kasutades Eestist lahkuda, et minna soovitud riiki. Tema põgenemisohtu kinnitavad VSS § 68 p-de 3 ja 8 järgi tema varasem ebaseaduslik piiriületus, aga ka põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses ja kodakondsuses. Kehtivate dokumentide ja riiki sisenemiseks seadusliku aluse puudumine ei ole tal seni takistanud riigipiire ületada, mistõttu võib eeldada, et ta on valmis seda ka järgmisel korral tegema. Kuna isikul puuduvad isikut tõendavad ja reisidokumendid, samuti on ta esitanud PPA-le valeandmeid isikuandmete kohta (kodakondsus ja sünniaeg), siis ei ole isik ja tema kodakondsus enne kodakondsusjärgse riigi kinnituse saamist tõsikindlat tuvastamist leidnud, mis võimaldab isikul kergesti kaduda ja PPA-l on raske teda taga otsida. Kohtu hinnangul on usutav, et isik vabanes oma dokumentidest sooviga muuta tema identifitseerimine ja tagasisaatmine kodukohariiki raskemaks. Kodakondsusjärgse riigi kohta valeandmete esitamine võimaldab vajadusel taotleda välisriigis viibimiseks seaduslikku alust. Mali Vabariigis toimuv sõda oleks heaks argumendiks varjupaiga taotlemisel.

8. M.T.l puuduks ka kinnipidamiskeskusest vabastamise järel seaduslik alus Eesti viibimiseks (VSS § 24 lg 5). Talle tehtud lahkumisettekirjutus on endiselt kehtiv ja ta ei ole seda vaidlustanud. Samuti puuduks tal koht, kus elada. Elukoha ja dokumentide puudumine ning põgenemisoht on peamised põhjused, miks ei saa VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist pidada M.T. suhtes tõhuseks. Kinnipidamiskeskuses

3-14-52656 4(4) viibimine tagab, et isik ei saaks vahepeal põgeneda, et ta oleks PPA-le järgmiste menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav ja kodakondsusjärgsest riigist reisidokumentide saabumisel saaks ta kohe riigist välja saata.

9. VSS § 24 lg 11 järgi vabastatakse väljasaadetav viivitamata, kui kinnipidamise alus on ära langenud, kinnipidamise tähtaeg on möödunud või väljasaatmine on perspektiivitu. Samuti tuleb välismaalane vabastada kinnipidamiskeskusest talle tehtud lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või talle viibimisaluse andmise korral (VSS § 24 lg 3). Praegusel juhul ei ole M.T. kinnipidamise tähtaeg möödunud (Tallinna Halduskohtu 30.12.2014 määrusega pikendati tema kinnipidamise tähtaega kuni 28.02.2015), tema kinnipidamise alus (põgenemisoht) ei ole ära langenud, tema väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks, samuti ei ole talle tehtud lahkumisettekirjutust tühistatud või kehtetuks tunnistatud ega antud talle Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Järelikult puuduvad praegusel juhul alused M.T. vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. M.T. ei ole soovinud taotleda varjupaika, seetõttu ei saa ta end võrrelda varjupaigataotlejatega, kelle suhtes kehtivad teised reeglid.

10. Isikule on tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuid selle täitmine ei ole reisidokumentide puudumise tõttu praegu võimalik. PPA on teinud Guinea Vabariigile järelepäringu M.T. kohta, kuid ei ole veel vastust saanud. Vastuse saabumise kiirus oleneb Guinea Vabariigist ja tema saatkonnast, aga samuti sellest, kas M.T. esitatud isikuandmed olid õiged või mitte. Alles seejärel, kui saatkonnast tuleb info M.T. kodakondsuse kohta ja talle väljastatakse vajalikud reisidokumendid, saab isiku kinnipidamiskeskusest vabastada ja ta riigist välja saata (VSS § 24 lg 1). Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tuvastas ekspertiisi käigus, et M.T. ei ole sellises vanuses, nagu ta väitis end olevat. Kohtul puudub alus ekspertiisi tulemustes kahelda. M.T. on ka varem esitanud valeväiteid oma kodakondsuse kohta, seetõttu ei saa tema väited tema vanuse kohta olla usaldusväärsed, lükkamaks ümber ekspertiisitulemusi. Võimalik, et Guinea saatkonna vastus viibib M.T. esitatud valede isikuandmete tõttu, sest teda ei suudeta esitatud andmete pinnalt tuvastada. Õigete isikuandmete esitamine kiirendab kogu menetlust, võimaldab isiku kiiremini tuvastada, talle vajalikud reisidokumendid vormistada ja ta kinnipidamiskeskusest vabastada, et ta kodumaale tagasi saata.

11. M.T. kinnipidamine ei ole muutunud ka ebaproportsionaalseks. VSS § 25 lg-st 1 nähtuvalt saab isikut hoida tema väljasaatmise tagamiseks kinnipidamiskeskuses kinni kokku kuni 6 kuud. Kui isik esitab valeandmeid, et takistada enda isiku tuvastamist, või kui tema kodakondsusjärgne riik viivitab isiku dokumenteerimisega, saab isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pikendada VSS § 25 lg 2 alusel kokku kuni 18 kuuni. Isiku kinnipidamist pikendatakse 2 kuu kaupa. Kohus kontrollib iga kord, kas kinnipidamise tähtaja pikendamine on põhjendatud. Kohtu hinnangul on M.T. kinnipidamise tähtaja pikendamine praegusel juhul põhjendatud. Otstarbekas on oodata ära Guinea saatkonna vastus PPA päringule M.T. kohta. Vastus on küll viibinud kaua, kuid veel ei ole põhjust arvata, et tema väljasaatmine oleks muutunud võimatuks. Kui saatkonna vastust ei ole saabunud ka ajaks, kui M.T. kinnipidamine on ületanud 6-kuulise perioodi, siis tuleb täiendavalt hinnata ja põhjendada, kas isiku väljasaatmine on perspektiivikas ja kinnipidamise tähtaja pikendamine õigustatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik