3-14-52816/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-52816 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Kase talu Margus Kask FIE kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.01.2014 otsuse nr 12-6/34, 21.01.2014 otsuse nr 12-6/68, 23.01.2014 otsuse nr 12-6/80 ja 24.01.2014 otsuse nr 12-6/128 ning 14.10.2014 vaideotsuse nr 12-4/14/317-3 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Kase talu Margus Kask FIE Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon

1. Jätta Kase talu Margus Kask FIE kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 27. veebruarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30. märtsil 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kase talu Margus Kask FIE esitas 13.05.2013. a PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11013111170 (tl 26-30), millel taotles muuhulgas ebasoodsamate piirkondade toetust 672,17 hale, keskkonnasõbraliku majandamise toetust 611,55 ha-le, loomade karjatamise toetust ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust 57,80 ha-le.

2. 16.10.2013. a viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille tulemused vormistati kontrollaruandel nr 130449- 57-0001 (tl 31-32). Nimetatud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse nr 47654052442 ala nr 4 (63,52 ha) ja ala nr 9 (123,00 ha) oli nõuetekohaselt hooldamata, millega oli kaebaja rikkunud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõuet, mille kohaselt pidi poollooduslik kooslus, mille kohta toetust taotleti, olema vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit niidetud või pidi seal olema karjatatud loomi, 1. oktoobriks pidi niide olema koristatud või hekseldatud. Rikkumine on fikseeritud ning nõude rikkumisele on antud hinnang kontrollaruande nr 130449-57-0001 osaks oleval toetuse nõuete kontrollaktil. Kaebaja rikkus ka nõuetele vastavuse raames heaks põllumajandusja keskkonnatingimuseks olevat nõuet, mille kohaselt peab poollooduslikel kooslustel olema rohumaa karjatatud või niidetud ja niide koristatud 1. oktoobriks, kui ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud rikkumine on fikseeritud ning nõude rikkumisele on antud hinnang kontrollaruande nr 130449-57-0001 juurde lisatud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil (tl 33).

3. PRIA 14.01.2014. a otsusega nr 12-6/34 (tl 10-11) määrati ebasoodsamate piirkondade toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 504,13 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete tingimuste rikkumise tõttu. PRIA 21.01.2014. a otsusega nr 12-6/68 (tl 12-13) määrati keskkonnasõbraliku majandamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust muuhulgas 3% ehk 1034,17 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu. PRIA 24.01.2014. a otsusega nr 12-6/128 (tl 16-17) määrati kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 55,97 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu. PRIA 23.01.2014. a otsusega nr 12-6/80 (tl 14-15) määrati loomade karjatamise toetust osaliselt, vähendades taotletud toetust 3% ehk 177,93 euro ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu.

4. 19.02.2014 esitas kaebaja eelnimetatud PRIA otsustele vaide (tl 34-38), millega taotles otsuste kehtetuks tunnistamist osas, millega vähendati kaebuse esitajale määratavat toetust. PRIA 14.10.2014 vaideotsusega nr 12-4/14/317-3 jäeti esitatud vaie rahuldamata (tl 8-9).

5. 14.11.2014 esitas Kase talu Margus Kask FIE esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-6).

6. Tartu Halduskohtu 17.11.2014 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 11.12.2014 saabus vastustaja vastus kaebusele (tl 21-24).

7. Tartu Halduskohtu 08.01.2014 määrusega kohus otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. Menetlusosalised täiendavaid dokumente ei esitanud.

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebuses palutakse: 1) tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.10.2014 vaideotsus nr 12- 4/14/317-3 osas, millega jäeti rahuldamata Kase talu Margus Kask FIE poolt 19.02.2014 esitatud vaie PRIA 14.01.2014 otsuse nr 12-6/34 (2013.a taotletud ebasoodsamate piirkondade toetuse osaline määramine), 21.01.2014 otsuse nr 12-6/68 (2013.a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osaline määramine), 23.01.2014 otsuse nr 12-6/80 (2013.a taotletud loomade karjatamise toetuse osaline määramine) ja 24.01.2014 otsuse nr 12-6/128 (2013.a taotletud kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse osaline määramine) peale; 2) tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.01.2014 otsus nr 12-6/34 (2013.a taotletud ebasoodsamate piirkondade toetuse osaline määramine), 21.01.2014 otsus nr 12-6/68 (2013.a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osaline määramine),

23.01.2014 otsus nr 12-6/80 (2013.a taotletud loomade karjatamise toetuse osaline määramine ja 24.01.2014 otsus nr 12-6/128 (2013.a taotletud kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse osaline määramine) osas, millisega jäeti Kase talu Margus Kask FIE taotlused toetuste määramiseks osaliselt rahuldamata. Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatavates otsustes ning otsustes viidatud kontrollaktis nii haldusaktide andmise faktilised kui ka õiguslikud alused. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtuvalt on see koostatud poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruande alusel. Seega faktiliselt ei ole PRIA heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollinud ega hinnanud ning akt tugineb vaid poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandel. Kaebuse esitaja hinnangul on ilmne, et haldusorgan ei ole käesoleval juhul mistahes diskretsiooni teostanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et üks ja seesama faktiline asjaolu (väidetav mittenõuetekohane karjatamine) ei saa samaaegselt tähendada kahe erineva tingimuse rikkumist, mida seejuures kontrollivad erinevad asutused. Rohumaa hooldamise kohustuse rikkumine võiks anda alust kaebuse esitaja poolt taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaliseks määramata jätmiseks, kuid vastav faktiline asjaolu ei saa samaaegselt tähendada ka heade põllumajandusja keskkonnatingimuste rikkumist. Käesoleval juhul teostas kaebuse esitaja maaüksusel kontrolli Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Mihkel Tiido, nagu nähtub poollooduslike koosluste toetuse nõuete kontrollaruandest, kuid kaebaja arvates ei ole Keskkonnaamet ELÜPS § 25 sätestatud kontrolli teostamiseks pädev isik. Johtuvalt sellest ei ole PRIA`l võimalik arvestada Keskkonnaameti spetsialisti poolt koostatud kontrollaruandega, kuivõrd kontroll on teostatud ja aruanne koostatud selleks õigustamata isiku poolt.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja on seisukohal, et kaevatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Vastustaja vastuväidete kohaselt tähendab nõuetele vastavus põllumajandustootmist käsitlevate reeglite kogumit põllumajandusettevõtetele, kes kasutavad maad ja taotlevad toetusi. Nõuetele vastavuse süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saavad täies mahus need põllumajandustootjad, kes järgivad keskkonna-, loomade heaolu, rahvaja taimetervise ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Nõudeid tuleb täita kogu majapidamises ja nõuded kehtivad ainult põllumajandusliku tegevuse või põllumajandusmaa suhtes. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide otsetoetuste ja pindalaja loomapõhiste Eesti maaelu arengukava toetuste summat. Nõuetele vastavus koosneb headest põllumajandusja keskkonnatingimustest ja kohustuslikest majandamisnõuetest. Lisaks kuulub nõuetele vastavuse alla püsirohumaa säilitamise kohustus. Nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise alused on sätestatud EL Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artiklites 4-6, lisades II ja III ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §-des 23-26. Head põllumajandusja keskkonnatingimused on sätestatud ELÜPS § 23 lõike 4 alusel kehtestatud põllumajandusministri 17.02.2010. a määruses nr 11 “Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord” (määrus nr 11). Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires ka Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ja Keskkonnainspektsioon. Juhul kui taotleja nõuetele vastavuse nõudeid ei täida otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise ELÜPS § 26 lõikes 1 sätestatust tulenevalt Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artiklites 23-

24 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud ulatuses ja alustel. ELÜPS §

26 lõike 2 kohaselt arvestatakse nõuetele vastavuse nõuete täitmise kohta otsuse tegemisel ka teavet, mida ELÜPS § 25 nimetatud asutused või teised kontrolliasutused võivad olla saanud muude kui ELÜPS § 25 alusel tehtud kontrollide käigus. ELÜPS § 58 lõike 2 ja § 23 lõike 1, põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46; 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 4 lõike 9, põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 3 lõike 5, põllumajandusministri 23.04.2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 47; 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 3 lõike 6 ning põllumajandusministri 15.03.2010. a määruse nr 28 “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 28, 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 3 lõike 5 kohaselt on nii kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse taotleja, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotleja, ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja kui ka loomade karjatamise toetuse taotleja kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandusja keskkonnatingimusi.

Määruse nr 11 (2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 5 lg 2 sätestab: „Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi.

31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Määruse nr 11 § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../” Määruse nr 28 § 8 lõikest 2 tulenevalt otsustab PRIA juhul, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, taotletud kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

Määruse nr 43 § 6 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, otsustab PRIA taotletud ebasoodsamate piirkondade toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 kohaselt. Määruse nr 46 § 11 lõikest 2 tulenevalt otsustab PRIA juhul, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt.

Määruse nr 47 § 8 lõikest 2 tuleneb samuti, et kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, otsustab PRIA taotletud loomade karjatamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 kohaselt. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kuivõrd Keskkonnaameti poolt 16.10.2013. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse 47654052442 ala nr 4 ja ala nr 9, millele oli taotletud „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, ei olnud nõuetekohaselt karjatatud, oli kaebaja rikkunud nõuetele vastavuse tingimust, s.o määruse nr 11 § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandusja keskkonnatingimust, siis nimetatud asjaolud ongi toonud kaasa vaidlustatud haldusaktide andmise ning kaebaja taotletud toetuste vähendamise.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Vaidlus on selles, kas PRIA-l oli õigus vähendada poollooduliku koosluse hooldamise nõuete rikkumise korral teisi toetusi.

11. Asja materjalidest nähtuvalt vähendas vastustaja vaidlustatud haldusaktidega kaebaja poolt taotletud toetusi, kuna Keskkonnaameti poolt 16.10.2013. a läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olev poolloodusliku koosluse 47654052442 ala nr 4 ja ala nr 9, millele oli taotletud „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, ei olnud nõuetekohaselt karjatatud, seega oli kaebaja rikkunud nõuetele vastavuse tingimust, s.o Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 23 lõike 4 alusel kehtestatud põllumajandusministri 17.02.2010. a määruses nr 11 “Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord” (määruse nr 11) § 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandusja keskkonnatingimust. Nõuetele vastavus koosneb headest põllumajandusja keskkonnatingimustest ja kohustuslikest majandamisnõuetest. Lisaks kuulub nõuetele vastavuse alla püsirohumaa säilitamise kohustus. Nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise alused on sätestatud EL Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artiklites 4-6, lisades II ja III ning ELÜPS §-des 23-26. Keskkonna-, loomade heaolu, rahvaja taimetervise ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid tuleb täita kogu majapidamises ja nõuded kehtivad ainult põllumajandusliku tegevuse või põllumajandusmaa suhtes. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide otsetoetuste ja pindalaja loomapõhiste Eesti maaelu arengukava toetuste summat.

12. Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmist kontrollivad PRIA ning oma pädevuse piires ka Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ja Keskkonnainspektsioon. Juhul kui taotleja nõuetele vastavuse nõudeid ei täida otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise ELÜPS § 26 lõikes 1 sätestatust tulenevalt Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 artiklites 23-24 ning Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud ulatuses ja alustel. ELÜPS § 26 lõike 2 kohaselt arvestatakse nõuetele vastavuse nõuete täitmise kohta otsuse tegemisel ka teavet, mida ELÜPS § 25 nimetatud asutused või teised kontrolliasutused võivad olla saanud muude kui ELÜPS § 25 alusel tehtud kontrollide käigus.

13. Vaidlust ei ole selles, et vastavalt ELÜPS § 58 lõike 2 ja § 23 lõike 1, põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 46; 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 4 lõike 9, põllumajandusministri 06.04.2010. a määruse nr 43 „Ebasoodsamate piirkondade üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 43) § 3 lõike 5, põllumajandusministri 23.04.2010. a määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 47; 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 3 lõike 6 ning põllumajandusministri 15.03.2010. a määruse nr 28 “Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 28, 2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 3 lõike 5 kohaselt on nii kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse taotleja, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotleja, ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja kui ka loomade karjatamise toetuse taotleja kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandusja keskkonnatingimusi.

14. Määruse nr 11 (2013. a toetuse taotlemisel kehtinud redaktsioon) § 5 lg 2 sätestab: „Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutatava rohumaa hooldamine tagatakse asjakohase loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Määruse nr 11 § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../” Määruse nr 28 § 8 lõikest 2 tulenevalt otsustab PRIA juhul, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, taotletud kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt. Määruse nr 43 § 6 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, otsustab PRIA taotletud ebasoodsamate piirkondade toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 kohaselt. Määruse nr 46 § 11 lõikest 2 tulenevalt otsustab PRIA juhul, kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 ja § 61 lõike 2 kohaselt. Määruse nr 47 § 8 lõikest 2 tuleneb samuti, et kui kontrolli käigus on tehtud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud häid põllumajandusja keskkonnatingimusi, otsustab PRIA taotletud loomade karjatamise toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja ELÜPS § 26 lõigete 1-3 kohaselt.

15. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et Keskkonnaamet ei ole ELÜPS § 25 sätestatud kontrolli teostamiseks pädev isik, millest tulenevalt ei ole Keskkonnaametil pädevust kontrollida ka heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmist. Asja materjalidest nähtuvalt on heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti (tl 33) koostanud ja kaebajale edastanud PRIA, mitte Keskkonnaamet. PRIA kohapealset kontrolli kaebaja majandusüksuses läbi viinud ei ole, vaid sai vastavasisulise teabe kontrollakti koostamiseks Keskkonnaameti poolt läbi viidud poollooduslike koosluste hooldamise toetuse nõuete täitmise kontrolli raames. Keskkonnaamet kontrollis kaebaja majandusüksuses muuhulgas määruse nr 19 § 4 lõikes 2 sätestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõude täitmist, mis on määruse nr 11 § 5 lõigete 2 ja 5 kohaselt ühtlasi ka üheks nõuetele vastavuse tingimuseks. Kuigi ELÜPS § 25 kohaselt kontrollivad nõuetele vastavuse nõuete täitmist PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon, tuleb ELÜPS § 26 lõike 2 kohaselt nõuetele vastavuse nõuete täitmise kohta otsuse tegemisel, millise otsuse tegemise pädevus on PRIA-l, arvestada ka teavet, mida ELÜPS § 25 nimetatud asutused või teised kontrolliasutused võivad olla saanud muude kui kõnealuse paragrahvi alusel tehtud kontrollide käigus. Vaatamata sellele, et PRIA antud juhul kohapealset kontrolli ei teostanud, oli kohtu arvates PRIA õigustatud tulenevalt ELÜPS § 26 lõikest 2 vähendama kaevatavaid toetusi nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu Keskkonnaametist saadud teabe alusel. Nii ELÜPS seletuskirjas viidatud ELÜPS § 26 lõige 2 kui ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikkel 70 lõige 4 kohaselt loetakse nõuete rikkumised kindlaksmääratuks, kui need avastatakse käesoleva määrusega kooskõlas tehtud kontrolli käigus või kui pädev kontrolliasutus või asjakohastel juhtudel makseasutus on neist mõnel muul viisil teada saanud.

16. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega haldusaktide ning heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakti põhjendustele, ega mittenõuetekohase kaalutlusõiguse teostamise kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Kaevatavates haldusaktides (tl 10-17) on märgitud, et nende tegemisel on arvesse võetud muuhulgas taotlejale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumised ning otsuste lisas esitatud põhjendused. Kaevatavate haldusaktide andmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid on üksikasjalikult käsitletud kaebajale teatavaks tehtud heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil (tl 33), kus on nõude kirjelduse juures märgitud ka õiguslik alus viitega määrusele nr 11 paragrahvi täpsusega. Kohus nõustub vastustajaga, et nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise konkreetset ja detailset sisu (rikutud nõue, poollooduslikud kooslused, millel nõude rikkumine tuvastati, hinnang rikkumisele jms) ei ole otstarbekas välja tuua haldusaktis endas, kuna kogu vastav informatsioon on esitatud kaevatavates haldusaktides viidatud kontrollaktis.

Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktil on antud rikkumisele selle tõsidusele, ulatusele ja püsivusele hinnang vastavalt hindamismaatriksis ettenähtud rikkumise hindamise juhistele. Kontrollaktist nähtub, et rikkumist on hinnatud kokku 6 punktiga, millele hindamismaatriksi kohaselt vastab toetuste vähendamine 3% ulatuses. Rikkumise kirjeldusest, rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele antud hinnangutest ning hindamismaatriksist on seega nähtavad kaalutlused, millest PRIA on toetuste vähendamise ulatuse määramisel lähtunud.

Heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaktist nähtub otseselt, et rikkumise hindamisel ja toetussumma vähendamise otsuse tegemisel on arvesse võetud, et nõude rikkumine tulenes poolloodusliku koosluse ala alakarjatamisest. Nimetatud asjaolu nähtub heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollaruandele lisatud nii leiu kirjeldusest kui ka hindamismaatriksis nõude rikkumise tõsidusele ja püsivusele antud hinnangutest. Seega on kaebaja etteheide kontrollakti motivatsiooni osas kohtu arvates asjakohatu. Kohus leiab, et heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakt koostoimes kaevatavate haldusaktidega tagab haldusaktide motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomist ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise.

Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest ning asjaolu, et kaevatavates haldusaktides oli viidatud kontrollaruannetele, mis sisaldasid informatsiooni nõuetele vastavuse nõuete tingimuste rikkumise kohta ja koosluse kohta, millisel, mis laadi rikkumine tuvastati, ei saanud kohtu arvates raskendada kaebajal haldusaktide mõistmist.

17. Mis puutub kaebuses olevatesse etteheidetesse seoses kaevatavate otsuste tekstiosa kohta, kus on märgitud „Võttes aluseks eelnimetatud õigusaktid ja esitatud taotlused ning arvestades taotlejatele kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud tuvastatud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega“, on paljasõnalised ja otsitud, sest tegelikult oli kaebajale teada, millistel asjaoludel ja kuidas on kujunenud toetuste vähendamine. Asja materjalidest nähtub, et kuna kaevatavate haldusaktide konkreetsete vähendamiste ja väljaarvamiste faktiliste asjaolude põhimotiivid ja õiguslikud alused olid muuhulgas välja toodud otsuste lisades esitatud tabeli vastavat vähendamist ja väljaarvamist kajastaval real, ka on kaebajale heade põllumajanduseja keskkonnatingimuste kontrollakt teatavaks tehtud, siis ei saanud see kaebajal raskendada mõistmast seda, et just need asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa vastavasisuliste haldusaktide andmise.

18. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, mille kohaselt ei selgu vaidlustatud otsusest, milliseid majandamisnõuete rikkumisi kaebuse esitajale ette heidetakse. Kaebajale teadaolevalt koosneb nõuetele vastavus headest põllumajandusja keskkonnatingimustest ja kohustuslikest majandamisnõuetest. Kaevatavate haldusaktidega ei ole toetusi vähendatud kohustuslike majandamisnõuete rikkumise tõttu, kuivõrd kaebaja pole kohustuslikke majandamisnõudeid rikkunud, ka pole kaebajale vastavat kontrollakti edastatud. Antud juhul on kaebajale edastatud üksnes heade põllumajandusja keskkonnatingimuste kontrollakt, mille alusel on toetuseid vähendatud. Seega ei peagi kohtu arvates kaevatavatest otsustest selguma, milliseid majandamisnõudeid kaebaja rikkunud on.

19. Seoses põlluraamatu pidamise ja sellesse tehtud sissekannetega peab kohus vajalikuks märkida, et põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks, samuti ei saa kohapealset kontrolli teostav inspektor lähtuda ainult põlluraamatu kannetest. Ka Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-07- 2474 leidnud: „Arvestades kohapealse kontrolli iseloomu, ei saa see lähtuda vaid põlluraamatu kannetest, vaid vastavatel kannetel saab olla vaid abistav iseloom. /.../ Tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest.“ Seega selgub kohtu arvates asjaolu, kas kaebaja on täitnud temale pandud kohustust karjatada piisava loomkoormusega, kohapealses kontrollis, mitte põlluraamatu kannetest.

20. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuses esitatud nõue, nõuda PRIA-lt välja kaebuse punktis 3.2 märgitud Keskkonnaameti kontrollaruanded, millest nähtuks kõigi taotlejate suhtes kontrolli teostamine, selle aeg ja tulemused, ei ole põhjendatud ja eesmärgipärane, kuna nõuetele vastavuse nõuete rikkumise fakti tõendamise seisukohalt ei ole oluline, mitme taotleja juures Keskkonnaamet kontrolli teostas, millise aja jooksul ning millise tulemuseni jõuti. Kohus leiab, et nimetatud kontrollaruanded tõenditena ei ole seotud kaebuse esemeks olevate haldusaktidega, samuti ei saa nendega nõuetele vastavuse nõuete rikkumise osas tõendada neid väiteid, mida kaebaja antud tõenditega saavutada soovib.

21. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus Kase talu Margus Kask FIE kaebuse rahuldamata.

22. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik