2-14-14002/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
Legislator headnote
AI generated2-14-14002/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Tiit Kollom, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.02.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-14002
Tsiviilasi
VK hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu kohustuse
täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus
VK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2 463,82 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXX XXXX,
XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Katrin Sarap
Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975,
asukoht Ehituse 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301
Harjumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek
Metusa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta apellatsioonimenetluse kulud VK kanda.
Edasikaebamise kord
Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse
Riigikohtule
päeva
jooksul
otsuse
kättetoimetamisest
arvates.
Vastust
kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma
vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel
30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1. 27.03.2014 esitas VK (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ELVESO (kostja)
vastu, paludes kohustada kostjat taastama XXXXXXXXX X kinnisasja haljastuse
ehituseelne olukord selliselt, et kostja istutaks kinnisasjale neli elupuud. Hageja palus
määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kui kostja elupuid 30 päeva jooksul
otsuse jõustumisest ei istuta, oleks ta kohustatud tasuma hagejale 205,42 eurot. Hageja
palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka kahjuhüvitise 2258,40 eurot.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXXXXXXXX X.
Kinnistu kuulub Rae valla Vana-Aaviku piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
(ÜVK) arendamise piirkonda. Piirkonnas on vee-ettevõtjaks kostja. Piirkonnas teostati
2012-2013. aastal ÜVK arendamise töid. ÜVK süsteemide ümberehitamise raames
tehti ka mõistlikud tööd, mis olid vajalikud kinnisasjade ühendamiseks ÜVK võrku.
Tööd teostas alltöövõtjana AS Vensen. Hageja leppis kostjaga kokku, et hageja
kinnistul teostatakse ka kinnistusisese ÜVK arendamise tööd. 23.05.2013 andis hageja
alltöövõtjale AS Vensen kooskõlastuse tööde alustamiseks hageja kinnistul. Kokku
lepiti kanalisatsioonitrassi, veemõõdukaevu ja veetrassi rajamises, haljastuse
taastamises ning sillutuskivi paigalduses. Kokkuleppe sisu nähtub tööde teostamise
ajakavast. Juunis 2013 algasid hageja kinnistul tööd. Ehitati ümber elamu ja sauna
reoveekanalisatsioon ning ühendati saun ÜVK süsteemi. Tööde teostamiseks võeti
üles elamu ümbruses asunud kivisillutis ning langetati neli vahtrapuud. Juulis 2013
teatas kostja hagejale, et elamu vundamenti augu puurimiseks veetoru viimiseks
elamusse on vajalik esitada elamu teostusdokumentatsioon. Kuna hagejal selliseid
dokumente ei olnud, ei saanud ta neid kostjale esitada. Kostja teavitas hagejat seepeale
vajadusest töötada välja uus lahendus elamu ühendamiseks ÜVK-ga ning edastas
projekti kooskõlastamiseks hagejale. Hageja nõustus projektiga, et saada kinnistul
tööd lõpetatud. 27.09.2013 teatas kostja aga, et tööd hageja kinnistul on lõpetatud
pooleliolevas seisundis ja täiendavalt enam mingeid veevärgitöid ei teostata. Seetõttu
jäi hageja elamu ÜVK-ga ühendamata, kinnistu heakord ja haljastus taastamata.
3. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja
teostama hageja kinnistul veevärgi uuendamise tööd. Kuigi hageja ei pidanud kostjale
maksma tööde eest tasu, siis olid tööd vajalikud, et kostja saaks hagejale hiljem vee- ja
kanalisatsiooniteenust osutada, mistõttu kostja pidi saama töödest kasu hiljem
tarbitava vee teenustasu näol. Lepingu olemasolu on tuvastatav poolte käitumisest
ning vastastikustest tahteavaldustest tööde tegemise ajal. Kostja tegi pakkumise
kinnistusiseste ÜVK võrkude rajamiseks ning hageja andis sellele nõustumuse kaudse
tahteavaldusega, lubades kostjal töid teostama asuda.
4. Kostja asus töid teostama ilma elamu vundamendi olukorda uurimata. Tulenevalt oma
erialastest teadmistest oleks ta seda pidanud enne ulatuslike kaevetöödega alustamist
tegema. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kui elamu vundamendil puudub
projektdokumentatsioon, siis elamut ÜVK süsteemi ei ühendata. Kostja jättis alusetult
oma kohustuse tööde lõpetamiseks täitmata. Hageja tellis ise vundamendi
puurimistööd ja lasi oma elamu ühendada ÜVK süsteemi, mis läks maksma 2258,40
eurot. Tegemist on kahjuga mis tekkis, kuna kostja jättis oma kohustused täitmata.
Samuti pidi kostja pärast tööde lõpetamist taastama haljastuse. Selleks lepiti kokku, et
kostja soetab ning istutab mahavõetud nelja vahtrapuu asemele neli elupuud. Kuivõrd
kostja on tööd lõpetanud, on kohustus muutunud sissenõutavaks.
Kostja vastuväited
5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Hageja ja kostja kokkuleppe tingimused sisalduvad hageja 23.05.2013 kooskõlastuse
lisas, mitte tööde ajagraafikus. Täitmisnõue on alusetu. Poolte vahel puudus
kokkulepe, et kostja peab asendama maha raiutud vahtrapuud elupuudega. Haljastuse
taastamine hõlmas üksnes murupinna taastamist. Puude asendamise kokkulepe võis
hagejal olla ehk AS-iga Vensen, aga mitte kostjaga. Kostja ei tunnistanud ka kahju
hüvitamise nõuet. Kostjal ei olnud kohustust teostada hageja kinnistusiseseid ÜVK
töid. Töövõtuleping oli sõlmitud kostja ja AS Vensen vahel, hagejale ei tulene sellest
lepingust iseseisvat nõudeõigust. Kostja poolt hagejale tasuta tehtud töö ja selle käigus
paigaldatud materjalid on kinkelepingu tunnustega. Kostjal oli vaja hageja luba
XXXXXXXXX X kinnistul ehitamiseks, sest hageja on selle kinnistu omanik. Kostja
kui kohalikule omavalitsusele kuuluv ettevõte soovis teostada hageja kinnistusiseseid
töid, et hageja ei jääks vee ja kanalisatsiooni kasutamise võimaluseta. Hageja ja kostja
vahel pole tööde mahu, iseloomu, maksumuse ja ehitatavate rajatiste paiknemise ega
muude ehitustehniliste tingimuste osas sisulisi läbirääkimisi peetud. Konkreetsed
kokkulepped ehitustööde osas sõlmisid kostja ja AS Vensen. Hageja ei ole tellinud
kostjalt torustiku rajamise töid ega selle eest maksnud. Hageja ja kostja kokkulepe
piirdus hageja nõusoleku andmisega, mille kohaselt kostja töövõtjal oli õigus teostada
hageja kinnistul kostja ja tema töövõtja vahel kokkulepitud töid. Hageja ja kostja
leppisid kokku nõusoleku andmise tingimustes.
7. Hageja takistas pidevalt AS-il Vensen tööde teostamist, mis tingis tööde kestuse
pikendamise. Nõudmise elamu ehitusdokumentatsiooni esitamiseks esitas kostja
hagejale sellepärast, et 08.08.2013 keelas omanikujärelevalve teostaja puurimistööde
teostamise ilma dokumentatsioonita. Alternatiivselt oleks võinud veeühenduse
teostada keldris olemasoleva veesisendi abil, mille kohta koostas kostja projekti. Uut
projekti aga hageja ei kooskõlastanud, mistõttu kostja ei saanud uue lahenduse
teostamisele asuda. Kostja palus hagejal kolm korda uus projekt kooskõlastada.
Hageja pöördus viimaks kostja poole kooskõlastuse andmise tähtaja pikendamiseks.
Hageja ei esitanud ei kooskõlastust ega ühtegi muud teadet tema enda palutud
tähtajaks. Kostja ootas peale taotletud tähtaja möödumist veel nädala ja alles
27.09.2013 esitas hagejale tööde lõpetamise teatise, mida tuleb tõlgendada
ülesütlemisavaldusena. Samal päeval lõppes ka kostja ja AS-i Vensen töövõtuleping
piirkonnas ÜVK tööde teostamiseks. 03.10.2013 esitas hageja kostjale taotluse tööde
jätkamiseks, millele oli lisatud uue projekti kooskõlastus. Selleks hetkeks oli aga
poolte lepinguline suhe juba lõppenud.
Maakohtu otsus
8. 17.10.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS
§ 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9. Pooled vaidlevad, missugune leping on nende vahel sõlmitud. Hindamaks
pooltevahelist õigussuhet, analüüsis kohus, milles pooled kokku leppisid. Muu hulgas
märkis kohus, et 23.05.2013 kooskõlastas hageja projekti (kd I, lk 66). Kooskõlastusel
on märgitud, et kooskõlastatud koos lisaga. Lisa kohaselt (e-kirjavahetus kd I, lk 67-
68) on kinnistu omaniku tingimused projekti kooskõlastamisel, et ehitustööde mahus
asendatakse uue toruga kaevust K-123 elamu esimesse kaevu kulgev amortiseerunud
toru ja De32 sõlmest V-88 kuni elamu veemõõdusõlmeni kulgev amortiseerunud toru.
Veel on märgitud, et kokkusaamisel otsustati, et töövõtja taastab kinnistul ehituseelse
olukorra ja asendab uutega tööde käigus lõhutud või rikutud sillutus- ja äärekivid; ei
ladusta väljakaevatud pinnast puude ja põõsaste vahetusse lähedusse; ladustab pinnast
ainult elamu ja sauna vahelisel muruplatsil ning tööde lõpetamisel tuleb muruplats
taastada; ei ladusta pinnast otse sillutuskivide peale, ladustamiseks tuleb sillutis
eelnevalt katta ja kaitsta. Kinnistu omanik tagab töövõtja töötajatele ja tehnikale vaba
ligipääsu oma kinnistul ehitus- ja kaevetööde teostamiseks. Tööde teostamise
ajagraafik esitatakse kinnistu omanikule peale projekti kooskõlastamist ning eeldatav
tööde teostamise aeg on 3 nädalat.
10. Kohus leidis, et projekti kooskõlastamisega 23.05.2013 andis kostja hageja
pakkumisele nõustumuse ning pooled sõlmisid lepingu. Pooled vaidlevad sisuliselt,
kas 23.05.2013 kokkuleppega kohustus kostja projektijärgsete tööde teostamiseks
hageja kinnistul või oli kokkuleppe sisu selline, et kostja võis tööde tegemist
korraldada ning hageja pidi töid taluma. Sõnaselgelt ei ole tööde teostamise kohustuse
olemasolu poolte vahel fikseeritud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel
lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus
kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kostja
selgituse kohaselt tulenes tema huvi hageja kinnistul tööde teostamiseks piirkonna
arendusprojektist. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg
4 oli temal kui vee-ettevõtjal kohustus rajada arendamispiirkonnas olevatele
kinnistutele üksnes liitumispunktid. Kohustust ei ole teha kinnistusiseseid töid. Rae
valla ÜVK arengukava 2008-2020 (seletuskiri kd II, lk 18-125, sellest tabel kd II, lk
27; p 6.5.2 kd II, lk 79) nägi ette, et Vana-Aaviku puurkaev likvideeritakse ja Aaviku
puhasti suletakse. Seoses seniste ÜVK rajatiste sulgemisega oleks Vana-Aaviku
piirkonna elanikud jäänud kinnistusiseste töödeta pikemaks ajaks vee ja
kanalisatsioonita. Kostja kui kohalikule omavalitsusele kuuluv vee-ettevõtja soovis
sellist
negatiivset
tagajärge
vältida.
Ehitusprojektiga
kaasati
seetõttu
ka
kinnistutesisesed tööd arendusprojekti mahtu (projekteerimistööde seletuskiri kd I, lk
160-kd II, lk 17) ning tööde teostamiseks sõlmis hageja lepingu AS-iga Vensen (kd II,
lk 126-135). Eeltoodut silmas pidades on usutav, et kostja ei soovinud 23.05.2013
sõlmida hageja sellist kokkulepet, mis tooks talle kaasa hageja suhtes iseseisva
kohustuse tekkimise. Kostja tahe oli teostada arendustegevust vastavalt valla ÜVK
arengukavale ja ehitusprojekti tingimustele.
11. Hageja seisukohtadest tulenevalt oli hageja tahe kokku leppida selliselt, et kostja
kohustub kinnistusisesed tööd teostama. Võttes arvesse, et tööd olid vajalikud kinnistu
jätkuvaks varustamiseks veega ning kui kostja oleks tasuta tööd ise teostanud, siis ei
oleks hageja pidanud ise töid tegema ja selle eest maksma, samuti, et hageja sai tööde
teostamisele seada lisatingimusi (nt haljastuse taastamine või kuhu ladustatakse
pinnas) on ka hageja tahe vastavasisulise kokkuleppe sõlmimiseks usutav. Järelikult
puudus pooltel ühine tahe küsimuses, kas kostja kohustub tööd teostama.
12. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja
kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma,
siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
27.03.2012 kostja kirjas oli märgitud, et määratud tähtajaks kooskõlastuse saamisel
kostja teostab ümberühendamise tööd. Seetõttu viitas lepingueelsetel läbirääkimistel
avaldatu kostja soovile tööde teostamise kohustus endale võtta. Hageja on esitanud ka
väljavõtte kostja veebilehelt (kd I, lk 10), kus on teade Vana-Aaviku elurajoonis
toimuvate ÜVK ehitustööde kohta. Teates on märgitud, et kostja ÜVK süsteemile
ümberühendamisega kaasnevad põhjendatud mõistlikud tööd teostab kostja.
Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejal tekkis kostja avalduste põhjal
põhjendatult arusaam, et 23.05.2013 kokkuleppega võtab kostja endale kohustuse
tööde teostamiseks. Kostja pidi aru saama, et hagejal on selline arvamus tekkinud,
kuna kostja oli hagejale 27.03.2012 kirjas otsesõnu lubanud, et hagejapoolse
kooskõlastuse tagajärg on tööde teostamine kostja poolt. Samuti oli kostja teinud
avalikkusele avalduse, et tema on ümberühendamisega kaasnevate mõistlike tööde
teostajaks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 23.05.2013 kokkuleppega
kohustus kostja ümberühendamistööde teostamiseks hageja kinnistul, koos projekti
lisaks olevas e-kirjavahetuses kajastuvate lisatingimustega.
13. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et 23.05.2013 kokkulepe on töövõtuleping,
kuigi hageja ei pidanud maksma kostjale tööde eest tasu, kuna kostja sai tööde
teostamise eest muu hüve: võimaluse teenida hiljem kasumit vee müügi pealt hagejale.
Kohus märkis, et VÕS § 635 lg 1 defineerib töövõtulepingu läbi kahe olemusliku
tunnuse, mh läbi tasu maksmise kohustuse tööde eest. Asjaolu, et tööd soodustasid
kostja võimalust teenida suhtelt hagejaga tulevikus tulu, ei muuda töid iseenesest
tasulisteks. Tööd soodustasid ka hageja võimalust tulevikus oma majapidamist veega
varustada. Lepingu esemeks olnud tööde eest hageja maksma ei pidanud, vaidlus
puudub, et tööde teostamine kostja poolt isegi ei kohustanud hagejat kostjaga hiljem
liitumislepingut sõlmima. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud
töövõtuleping.
14. Samuti ei nõustunud kohus kostja käsitlusega, et poolte leping on kinke tunnustega,
sest kostja ehitas hageja kinnistule tasuta vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mis on
muutunud hageja kinnistu oluliseks osaks. Kohus märkis VÕS § 259 lg-le 1 viidates,
et kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on kinkija tahe kingisaajat tasuta rikastada.
Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud kinkeleping, kuna kostjal
puudus tahe hagejat tasuta rikastada. Kohus märkis, et kohaldab pooltevahelisele
õigussuhtele VÕS üldosa sätteid.
15. Kostja poolt väljatoodu osas, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu 27.09.2013
kirjaga (kd I, lk 26-27) üles öelnud, tugines kohus VÕS § 196 lg-tele 1 ja 2, § 195 lg-
le 1 ning märkis, et vaidlus puudub, et hageja on kostja 27.09.2013 kirja kätte saanud.
Hageja esindaja on sellele ka 03.10.2013 vastanud (kd I, lk 28-29). 27.09.2013 kirja
pealkiri on „Tööde lõpetamine XXXXXXXXX X kinnistul“. Kirjas on märgitud, et
kuna kostja ei saanud hagejalt uue projekti kooskõlastust ning kostja ja AS-i Vensen
vahel sõlmitud töövõtulepingu lõpptähtaeg on 27.09.2013, ei ole kostjal olnud
võimalik korraldada XXXXXXXXX X kinnistul vajalike ühendus- ja taastamistööde
tähtaegset teostamist, osa planeeritud töödest on jäänud teostamata ja võimalike
tulevaste lisatööde ja -kulutuste eest vastutab hageja. Nimetatust ilmneb kohtu
hinnangul kostja tahe lepingulised suhted hagejaga ühepoolselt lõpetada. Selliselt on
seda mõistnud ka hageja, kelle esindaja märgib 03.10.2013 kirjas, et ei nõustu kostja
kirjas tooduga lepingu lõpetamise osas. Ülesütlemise formaalsed eeldused on seega
täidetud.
16. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et hagejal puudus kohustus uue projekti
kooskõlastamiseks ja et kostja kui professionaal oleks pidanud kohe teadma, millist
infot tal läheb vaja tööde teostamise planeerimiseks ning oleks pidanud suutma algses
projektis kokkulepitud kujul töö teostada. Kohus leidis, et hageja ei tellinud kostjalt
kindlate tööde teostamist ja sellepärast ei võinud tal olla ka õigustatud ootust, et
temale teostatakse lepingu alusel konkreetse sisuga tööd. Hageja oli teadlik, et projekt
on koostatud ilma tema kinnistuga eelnevalt tutvumata ning projekteerimistöid ei
viidud läbi üleüldse hageja ja kostja õigussuhte raames. Lepingu eesmärgiks ei olnud,
et hagejale oleks tehtud teatavad tööd, vaid et hageja saaks oma kinnistul kasutada
jätkuvalt vee- ja kanalisatsiooniteenust. VÕS § 6 lg-le 1 viidates leidis kohus, et
hageja, jättes uue projekti kooskõlastamata ning seejuures hoidudes ka suhtlemisest
kostjaga, ei ole tegutsenud heas usus. Hageja ei teatanud kostjale, miks ta uut projekti
ei kooskõlasta või kas ta nõuab tööde läbiviimist kõigele vaatamata vastavalt
esialgsele projektile, võttes ise võimalike riskide osas vastutuse. Ilmselt ebamõistlik
on käsitlus, mille kohaselt oleks kostja pidanud vaatamata omanikujärelevalve keelule
ja ilma hageja selge seisukohata viima läbi elamu vundamendi puurimistööd vastavalt
esialgsele projektile. Selliselt käitudes oleks kostja seadnud ohtu hageja vara ning AS
Vensen töötajate tervise. Asjaolu, et kolmas isik hiljem puurimistööd siiski teostas
ning seejuures elamu kokku ei kukkunud, ei tähenda, et puurimistööde teostamist
oleks võinud mõistlikult oodata ka kostjalt olukorras, kus tööde ohutust ei olnud
võimalik hinnata. Tegutsemaks heas usus peavad lepingupooled tegema omavahel
koostööd ning üksteise huvidega mõistlikult arvestama. Hageja poolt väljatoodust ei
selgu, milles seisnes tema eriline huvi selles suhtes, et elamu ühendamine ÜVK-ga
toimub nimelt esialgse projekti kohaselt. Kui kostja oli juba lepingu üles öelnud,
kooskõlastas hageja uue projekti kommentaaride ja täiendusteta. Hageja hoidumist
igasugusest koostööst ja suhtlemisest kostjaga alates 15.08.2013 tuleb pidada
pahauskseks käitumiseks.
17. Arvesse tuleb võtta ka, et kostja ei teostanud ehitustöid ise, otseseks tööde teostajaks
oli AS Vensen. See asjaolu oli algse kooskõlastuse lisas välja toodud ja seega hagejale
teada. Kostja leping AS-iga Vensen lõppes 27.09.2013. AS Vensen oli juba
27.06.2013 teatanud kostjale, et hageja takistab oma kinnistul sihipäraselt ehitustööde
teostamist, sh füüsiliselt, mistõttu taotles kostjalt tööde lõpetamise tähtaja pikendamist
kuni 20.07.2013 (kd I, lk 69). Kostja ja AS Vensen pikendasid tööde teostamise
tähtaega kuni 27.09.2013 (kd I, lk 71). Kohus leidis, et olukorras, kus hageja ei olnud
kostjale vaatamata korduvatele järelepärimistele vastanud, missugune on tema
seisukoht muutunud olukorras, mistõttu oli ebaselge, kas hageja on tööde jätkamisest
üleüldse huvitatud, samuti, et kostja töövõtuleping tööde tegeliku teostajaga lõppes
ning seda oli ühe korra juba hagejast tulenevatel põhjustel pikendatud ja ühtlasi, et
hagejal ei olnud kohustust tasuda tööde eest kostjale tasu, ei saanud kostjalt
mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Kohus leidis, et kostja ütles lepingu kehtivalt
27.09.2013 üles.
18. Hageja täitmisnõude osas nelja elupuu istutamiseks märkis kohus, et kuivõrd haljastus
tuli kinnistul taastada pärast ehitustööde lõpetamist, kuid kostja ütles lepingu üles enne
ehitustööde lõpuni viimist, ei muutunud kohustus haljastuse taastamiseks
sissenõutavaks ning hageja ei saa nõuda selle täitmist. Kohus jättis hageja nõude
kostja kohustamiseks elupuude istutamiseks rahuldamata. Samuti leidis kohus, et
kuivõrd kostja ütles lepingu kehtivalt üles, puudus kostjal kohustus pärast lepingu
ülesütlemist tööde teostamiseks. Seetõttu ei ole kostja tööde lõpetamata jätmisega
lepingut rikkunud ning ka hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
19. 17.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu
17.10.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud
kostja kanda.
20. Kohus ei analüüsinud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja on rikkunud
lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Kohtu järeldus, mille kohaselt on
pooltevaheline leping kehtivalt lõppenud kostja poolt teate esitamisega, on vale.
Hageja on seisukohal, et ei esinenud alust lepingu ülesütlemiseks ja tööde lõpetamata
jätmiseks. Hageja hinnangul rikkus kostja oma seadusest ja lepingust tulenevaid
kohustusi. Hageja leiab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-le 1, ÜVVKS
§ 2 lg-le 3, § 7 lg-le 1 ja § 4 lg-le 4 tuginedes, et kostja on kohaliku omavalitsuse poolt
määratud Aaviku küla vee-ettevõtjaks. Kuna kostjale on antud avaliku võimu
ülesanded, siis on ta selles ulatuses avaliku võimu kandja (avalikke ülesandeid täitev
eraisik). Seega tulenes kostja kohustus teostada töid, mis olid vajalikud hagejale kui
avaliku teenuse kasutajale kuuluva kinnistu liitumiseks veevärgi ja kanalisatsiooniga,
vee-ettevõtja staatusest. Hageja leiab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel puuduks
mistahes tsiviilõiguslik leping, oli kostjal avalik-õiguslike ülesannete täitmise raames
kohustus ühendada hageja kinnistul asuvad ehitised ÜVK-ga, teostada selleks kõik
vajalikud kinnistusisesed tööd ning taastada heakord ja haljastus kinnistul.
21. Hageja leiab seoses hageja poolt esitatud väljavõttega kostja veebilehelt, kus on teade
Vana-Aaviku elurajoonis toimuvate ÜVK ehitustööde kohta, et põhjendatud mõistlike
tööde all on nimetatud teates silmas peetud muuhulgas ehituseelse olukorra
taastamiseks vajalikke töid. Selle tingimuse eesmärgiks oli tagada, et elanikud ei oleks
pidanud tegema kinnistu taastamistöid omal kulul. Jättes hageja kinnistul asuvat
hoonet ÜVK-ga ühendamata ja endist haljastuslikku olukorda taastamata, rikkus
hageja ÜVVKS § 7 lg-st 1 ja § 4 lg-st 4, Rae valla ÜVK arengukavast ning
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast tulenevaid kohustusi.
22. Samuti on kostja rikkunud kohustust kontrollida piisava põhjalikkusega ehitustööde
teostamise eeldusi. Kostja tegutses hagejaga lepingu sõlmimisel oma majandus- või
kutsetegevuses ja seega oli põhjendatud hageja ootus, et enne tööde alustamist
kontrollib kostja kui professionaal kõik vajalikud tingimused ja veendub tööde
teostamise võimalikkuses tema kinnistul vastavalt poolte vahel kooskõlastatud
projektile. Kostjal ei olnud õigust loobuda tööde teostamisest ka põhjusel, et ta on ise
lepingut rikkunud. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui
see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige
kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
Asjaolu, et hageja on kirjalikult kooskõlastanud alternatiivse lahenduse 03.10.2013, ei
andnud kostjale alust keelduda kokkulepitud tööde lõpetamisest.
23. Seadus ei kehtesta vee-ettevõtja kohustuse (tagada klientide liitumine ÜVK-ga)
täitmise osas mingeid tähtaegu ja seega isegi juhul, kui kostja arvates viivitas hageja
talle
15.08.2013
e-kirjaga
edastatud
alternatiivse
projektilahenduse
kooskõlastamisega, ei olnud kostjal õigust jätta kokkulepitud tööd teostamata. Hageja
leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja näol on tegemist avalikke ülesandeid täitva
isikuga, tuleb vaidlusalune olukord tõlgendada hageja kui nõrgema lepingupoole
(tarbija) õiguste kaitse seisukohalt. Muudetud projektlahenduse kirjalik kooskõlastus
laekus kostjale 03.10.2013, s.o 13 päeva pärast edasilükatud tähtaja möödumist.
Muudetud projektlahendusele kooskõlastuse esitamine 03.10.2013 ei kujuta endast
töövõtulepingu olulist rikkumist, mis annaks kostjale õiguse lepingut ühepoolselt üles
öelda. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, milles seisnes tema huvide sedavõrd
oluline kahjustamine, et hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja lepingut täidab.
24. Hageja on seisukohal, et kostja ei käitunud tema suhtes heas usus. Kostja oli teadlik
sellest, et loobumine tööde lõpetamisest toob hagejale kahjuliku tagajärje, sealhulgas
kulu. Selles olukorras oleks kostja hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) lähtuvalt
pidanud võtma hageja isiklikke asjaolusid arvesse ja lõpetama kokkulepitud tööd.
Kostja ja AS-iga Vensen lepingu lõppemine ei vabastanud kostjat kohustustest
lõpetada kokkulepitud tööd. Kostjal oli võimalik täita oma kohustusi teise töövõtja
abil. Hagejale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele toetuvad kohus ja
kostja, leides, et kostja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada kostja ja
kolmanda isiku vahelisi suhteid. Hageja on sõlminud lepingu kostjaga, samuti lasus
ÜVK arengukava ja ehitusprojekti elluviimise kohustus kostjal ja mitte AS-il Vensen.
Seega vastutas hageja ees võetud kohustuste nõuetekohase täitmise eest üksnes kostja,
seda olenemata kostja ja kolmandate isikute vahelistest suhetest.
25. Hagejale on üllatav kohtu seisukoht, mille kohaselt hageja hoidumist igasugusest
koostööst ja suhtlemisest kostjaga alates 15.08.2013 tuleb pidada pahauskseks
käitumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei laskunud teda kinnistule või oleks
käitunud vastuoluliselt või kuritarvitas oma õigusi, millest saaks järeldada hea usu
põhimõtte vastast käitumist.
26. Ebaselge ja vastuoluline on kohtu otsus osas, mis puudutab poolte vahel tekkinud
õigussuhet ja kokkulepitud tööde mahtu. Kui kohtu poolt on tuvastatud, et kostja pidi
teostama hageja kinnistul ümberühendamistööd vastavalt 23.05.2013 kokkuleppele,
mille hulka kuulus ka kinnistul ehituseelse olukorra taastamine, siis jääb mõistmatuks,
kuidas võis kohus teha järelduse, et kostja ei soovinud 23.05.2013 sõlmida hagejaga
sellist kokkulepet, mis tooks talle kaasa hageja suhtes iseseisva kohustuse tekkimise ja
et kostja tahe oli teostada arendustegevust vastavalt valla ÜVK arengukavale ja
ehitusprojekti tingimustele. Samuti on kohus tõendite alusel tuvastanud, et poolte
vahel tekkis 23.05.2013 kokkulepe tööde teostamise kohta, mistõttu jääb hagejale
arusaamatuks kohtu järeldus, et pooltel puudus ühine tahe küsimuses, kas kostja
kohustub tööd teostama.
27. Samuti leiab hageja, et kohus hindas poolte vahel kokkulepitud tööde mahtu
puuduvaid tõendeid valesti ning jättis osa tõendeid põhjendamatult hindamata. Muu
hulgas on ebaselge, kas kohtu arvates pidi kostja taastama haljastuse hageja kinnistul.
Lisaks jääb hagejale arusaamatuks, et kui tööde teostamise kokkuleppe sõlmimise fakt
ja sisu on kohtu poolt tuvastatud, siis kuidas sai kohus järeldada, et hageja ei tellinud
kostjalt konkreetse sisuga tööde teostamist. Antud kohtu seisukoht on ka vastuolus
tõenditega. 23.05.2013 on hageja kooskõlastanud konkreetse projektlahenduse, tööde
maht fikseeriti poolte vahel 30.05.2013 kirjalikult kooskõlastatud ajagraafikus
(hagiavalduse lisa 2) ning kostja kinnitas tööde hulka kuuluvad toimingud e-kirja teel
(kostja 22.05.2013 e-kiri hagejale). Nimetatud tõenditest tuleneb, et pooled leppisid
kokku konkreetsetes töödes. Lisaks jättis kohus põhjendamatult hindamata ja
arvestama poolte vahel 30.05.2013 kooskõlastatud tööde ajagraafiku, mille kohaselt
hõlmasid tööd muuhulgas haljastuse taastamist. Hageja on seisukohal, et asjas on
tõendatud, et kokkulepitud tööde maht tulenes poolte vahel kooskõlastatud tööde
ajagraafikust. Samuti jättis kohus põhjendamatult arvestamata hageja esitatud
hagiavalduse lisad 4, 5 ja 6 ja hageja põhistused tööde ulatuse kohta, mille ta esitas
kohtule 04.06.2014 vastuseks kohtu kirjale.
28. Kohus on valesti kvalifitseerinud poolte vahel tekkinud õigussuhet kestvuslepinguna
ja kohaldanud asja lahendamisel VÕS üldsätteid töövõtulepingut puudutavate erisätete
asemel. Hageja nõustub kohtuga, et töövõtuleping on tasuline leping, kuid poolte
kokkuleppel on võimalik kohaldada töövõtulepingu regulatsiooni ka lepingutele, mille
täitmise eest ei saa tööde teostaja vastusooritusena rahalist hüvitist. Kohus ei ole
tuvastanud, et pooled sõlmisid ühise tahte ja arusaama kohaselt töövõtulepingu. Poolte
vahel sõlmitud lepingu töövõtulepinguna tõlgendamise seisukohalt ei oma tähtsust
asjaolu, et liitumine kostja hallatava ÜVK-süsteemiga ei olnud hageja jaoks
kohustuslik. Piisab sellest, et asjas on tuvastatud, et kostja tegutses tulevikus
võimalikku kasumit silmas pidades. Seejuures ei pea hageja vajalikuks korrata
04.06.2014 menetlusdokumendis esitatud põhjendusi selle kohta, et tema ja kostja
vahel oli sõlmitud töövõtulepingu tunnustele vastav leping. Lisaks jääb hagejale
arusaamatuks, miks kohaldas kohus pooltevahelistele suhetele kestvuslepingu sätteid,
kui poolte vahel sõlmitud leping oli orienteeritud ühekordsele sooritusele ja
konkreetse tulemuse saavutamisele.
29. Samuti on kohus valesti tõlgendanud poolte kokkulepet kinnistul ehituseelse olukorra
taastamise kohta. Kostja kohustus taastama kinnistul ehituseelse olukorra pärast seda,
kui kinnistul tööd lõpetatakse. Vastav kohustus tuleneb kostja 22.05.2013 e-kirjast ja
poolte vahel 30.05.2013 kooskõlastatud tööde ajagraafikust.
Vastus apellatsioonkaebusele
30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on
seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja
apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud,
et hageja nõue ei ole põhjendatud ja jätnud seetõttu hagi õigesti rahuldamata.
32. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta,
mille kohaselt on hageja kaotanud õiguse tugineda kostja kohustusele tööd
kokkulepitud viisil lõpetada. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja on
lepingu õigustatult ja kehtivalt üles öelnud ja sellega on kostja kohustused hageja ees
lõppenud. Maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks õigesti tuvastanud, et kostja
on koostanud projektlahenduse, mille kohaselt oleks hageja elamu veeühenduse
saanud korraldada olemasoleva veesisendi abil. Kostja on edastanud 15.08.2013
e-kirjaga hagejale projekti kooskõlastamiseks, selgitades mõistetavalt, miks oli tööde
teostamise esialgset lahendust vaja muuta. Kuna hageja ei vastanud kostja palvele
projekt hiljemalt 21.08.2013 kooskõlastada ega reageerinud 23.08.2013 ja 29.08.2013
saadetud korduvatele ettepanekutele projekt kooskõlastada ning ei andnud
kooskõlastust ka kostjalt 05.09.2013 kirjas palutud täiendavaks tähtajaks ehk
19.09.2013, on kostja tööde jätkamisest 09.10.2013 kirjaga õigustatult keeldunud
(I kd, tlk 30). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal ei saanud projekti muutmise
vajaduse selgitamise järgselt jääda põhjendatud ootust, et kostja viib vaatamata
omanikujärelevalve keelule ja ilma hageja nõusolekuta läbi elamu vundamendi
puurimistööd vastavalt esialgsele projektile. Samuti ei tulene hageja seisukohast
põhjendust, milles seisnes tema eriline huvi, et elamu ühendamine ÜVK-ga peaks
toimuma tingimata esialgse projekti järgi. Maakohus on kostja poolt lepingu
lõpetamise osas õigesti võtnud arvesse ka asjaolu, et tööde tegelikuks teostajaks oli
töövõtukorras AS Vensen. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja
ei olnud kostjale vaatamata korduvatele ettepanekutele uus projekt kooskõlastada
vastanud, mistõttu oli ebaselge, kas hageja on tööde jätkumisest huvitatud, samuti, et
kostja töövõtuleping tööde tegeliku teostajaga lõppes ning seda oli ühel korral juba
hagejast tulenevatel põhjustel pikendatud ning ühtlasi, seda, et kostja lubas teostada
tööd hagejale tasuta, ei saanud kostjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Kuna
maakohus on eeltoodu põhjal käsitlenud hageja nõude maksmapaneku eeldusi ning
selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõuet rahuldada, ei pea
kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu arutluskäiku pikemalt
korrata.
33. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide
rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis
esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ning hinnanud
esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse
lahendamiseks
oluliste
asjaolude
tuvastamisel
õigesti
tõendamiskoormise.
Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust
hinnangut ega asuda nõude põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes
erinevale seisukohale. Asjaolu, et hageja kohtu poolt tehtud järeldustega ei nõustu, ei
tähenda, et kohus oleks vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel või
materiaalõiguse kohaldamisel eksinud.
34. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt
määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb
jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus
Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sõnul
määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude
rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses
kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega
pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette
menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse,
menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta.
Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada
kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles
lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles
menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud
kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2),
andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja
vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele
vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul
menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt
kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm
Ande Tänav
Tiit Kollom