2-14-14002/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-14002

Tsiviilasi

VK hagi Aktsiaseltsi ELVESO vastu kohustuse

täitmiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus

VK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 463,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXX XXXX,

XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Katrin Sarap

Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975,

asukoht Ehituse 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301

Harjumaa), seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek

Metusa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 17.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta apellatsioonimenetluse kulud VK kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest

arvates.

Vastust

kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma

vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 27.03.2014 esitas VK (hageja) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ELVESO (kostja)

vastu, paludes kohustada kostjat taastama XXXXXXXXX X kinnisasja haljastuse

ehituseelne olukord selliselt, et kostja istutaks kinnisasjale neli elupuud. Hageja palus

määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kui kostja elupuid 30 päeva jooksul

otsuse jõustumisest ei istuta, oleks ta kohustatud tasuma hagejale 205,42 eurot. Hageja

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka kahjuhüvitise 2258,40 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnistu asukohaga XXXXXXXXX X.

Kinnistu kuulub Rae valla Vana-Aaviku piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

(ÜVK) arendamise piirkonda. Piirkonnas on vee-ettevõtjaks kostja. Piirkonnas teostati

2012-2013. aastal ÜVK arendamise töid. ÜVK süsteemide ümberehitamise raames

tehti ka mõistlikud tööd, mis olid vajalikud kinnisasjade ühendamiseks ÜVK võrku.

Tööd teostas alltöövõtjana AS Vensen. Hageja leppis kostjaga kokku, et hageja

kinnistul teostatakse ka kinnistusisese ÜVK arendamise tööd. 23.05.2013 andis hageja

alltöövõtjale AS Vensen kooskõlastuse tööde alustamiseks hageja kinnistul. Kokku

lepiti kanalisatsioonitrassi, veemõõdukaevu ja veetrassi rajamises, haljastuse

taastamises ning sillutuskivi paigalduses. Kokkuleppe sisu nähtub tööde teostamise

ajakavast. Juunis 2013 algasid hageja kinnistul tööd. Ehitati ümber elamu ja sauna

reoveekanalisatsioon ning ühendati saun ÜVK süsteemi. Tööde teostamiseks võeti

üles elamu ümbruses asunud kivisillutis ning langetati neli vahtrapuud. Juulis 2013

teatas kostja hagejale, et elamu vundamenti augu puurimiseks veetoru viimiseks

elamusse on vajalik esitada elamu teostusdokumentatsioon. Kuna hagejal selliseid

dokumente ei olnud, ei saanud ta neid kostjale esitada. Kostja teavitas hagejat seepeale

vajadusest töötada välja uus lahendus elamu ühendamiseks ÜVK-ga ning edastas

projekti kooskõlastamiseks hagejale. Hageja nõustus projektiga, et saada kinnistul

tööd lõpetatud. 27.09.2013 teatas kostja aga, et tööd hageja kinnistul on lõpetatud

pooleliolevas seisundis ja täiendavalt enam mingeid veevärgitöid ei teostata. Seetõttu

jäi hageja elamu ÜVK-ga ühendamata, kinnistu heakord ja haljastus taastamata.

3. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja

teostama hageja kinnistul veevärgi uuendamise tööd. Kuigi hageja ei pidanud kostjale

maksma tööde eest tasu, siis olid tööd vajalikud, et kostja saaks hagejale hiljem vee- ja

kanalisatsiooniteenust osutada, mistõttu kostja pidi saama töödest kasu hiljem

tarbitava vee teenustasu näol. Lepingu olemasolu on tuvastatav poolte käitumisest

ning vastastikustest tahteavaldustest tööde tegemise ajal. Kostja tegi pakkumise

kinnistusiseste ÜVK võrkude rajamiseks ning hageja andis sellele nõustumuse kaudse

tahteavaldusega, lubades kostjal töid teostama asuda.

4. Kostja asus töid teostama ilma elamu vundamendi olukorda uurimata. Tulenevalt oma

erialastest teadmistest oleks ta seda pidanud enne ulatuslike kaevetöödega alustamist

tegema. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kui elamu vundamendil puudub

projektdokumentatsioon, siis elamut ÜVK süsteemi ei ühendata. Kostja jättis alusetult

oma kohustuse tööde lõpetamiseks täitmata. Hageja tellis ise vundamendi

puurimistööd ja lasi oma elamu ühendada ÜVK süsteemi, mis läks maksma 2258,40

eurot. Tegemist on kahjuga mis tekkis, kuna kostja jättis oma kohustused täitmata.

Samuti pidi kostja pärast tööde lõpetamist taastama haljastuse. Selleks lepiti kokku, et

kostja soetab ning istutab mahavõetud nelja vahtrapuu asemele neli elupuud. Kuivõrd

kostja on tööd lõpetanud, on kohustus muutunud sissenõutavaks.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja ja kostja kokkuleppe tingimused sisalduvad hageja 23.05.2013 kooskõlastuse

lisas, mitte tööde ajagraafikus. Täitmisnõue on alusetu. Poolte vahel puudus

kokkulepe, et kostja peab asendama maha raiutud vahtrapuud elupuudega. Haljastuse

taastamine hõlmas üksnes murupinna taastamist. Puude asendamise kokkulepe võis

hagejal olla ehk AS-iga Vensen, aga mitte kostjaga. Kostja ei tunnistanud ka kahju

hüvitamise nõuet. Kostjal ei olnud kohustust teostada hageja kinnistusiseseid ÜVK

töid. Töövõtuleping oli sõlmitud kostja ja AS Vensen vahel, hagejale ei tulene sellest

lepingust iseseisvat nõudeõigust. Kostja poolt hagejale tasuta tehtud töö ja selle käigus

paigaldatud materjalid on kinkelepingu tunnustega. Kostjal oli vaja hageja luba

XXXXXXXXX X kinnistul ehitamiseks, sest hageja on selle kinnistu omanik. Kostja

kui kohalikule omavalitsusele kuuluv ettevõte soovis teostada hageja kinnistusiseseid

töid, et hageja ei jääks vee ja kanalisatsiooni kasutamise võimaluseta. Hageja ja kostja

vahel pole tööde mahu, iseloomu, maksumuse ja ehitatavate rajatiste paiknemise ega

muude ehitustehniliste tingimuste osas sisulisi läbirääkimisi peetud. Konkreetsed

kokkulepped ehitustööde osas sõlmisid kostja ja AS Vensen. Hageja ei ole tellinud

kostjalt torustiku rajamise töid ega selle eest maksnud. Hageja ja kostja kokkulepe

piirdus hageja nõusoleku andmisega, mille kohaselt kostja töövõtjal oli õigus teostada

hageja kinnistul kostja ja tema töövõtja vahel kokkulepitud töid. Hageja ja kostja

leppisid kokku nõusoleku andmise tingimustes.

7. Hageja takistas pidevalt AS-il Vensen tööde teostamist, mis tingis tööde kestuse

pikendamise. Nõudmise elamu ehitusdokumentatsiooni esitamiseks esitas kostja

hagejale sellepärast, et 08.08.2013 keelas omanikujärelevalve teostaja puurimistööde

teostamise ilma dokumentatsioonita. Alternatiivselt oleks võinud veeühenduse

teostada keldris olemasoleva veesisendi abil, mille kohta koostas kostja projekti. Uut

projekti aga hageja ei kooskõlastanud, mistõttu kostja ei saanud uue lahenduse

teostamisele asuda. Kostja palus hagejal kolm korda uus projekt kooskõlastada.

Hageja pöördus viimaks kostja poole kooskõlastuse andmise tähtaja pikendamiseks.

Hageja ei esitanud ei kooskõlastust ega ühtegi muud teadet tema enda palutud

tähtajaks. Kostja ootas peale taotletud tähtaja möödumist veel nädala ja alles

27.09.2013 esitas hagejale tööde lõpetamise teatise, mida tuleb tõlgendada

ülesütlemisavaldusena. Samal päeval lõppes ka kostja ja AS-i Vensen töövõtuleping

piirkonnas ÜVK tööde teostamiseks. 03.10.2013 esitas hageja kostjale taotluse tööde

jätkamiseks, millele oli lisatud uue projekti kooskõlastus. Selleks hetkeks oli aga

poolte lepinguline suhe juba lõppenud.

Maakohtu otsus

8. 17.10.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS

§ 162 lg 1 alusel hageja kanda.

9. Pooled vaidlevad, missugune leping on nende vahel sõlmitud. Hindamaks

pooltevahelist õigussuhet, analüüsis kohus, milles pooled kokku leppisid. Muu hulgas

märkis kohus, et 23.05.2013 kooskõlastas hageja projekti (kd I, lk 66). Kooskõlastusel

on märgitud, et kooskõlastatud koos lisaga. Lisa kohaselt (e-kirjavahetus kd I, lk 67-

68) on kinnistu omaniku tingimused projekti kooskõlastamisel, et ehitustööde mahus

asendatakse uue toruga kaevust K-123 elamu esimesse kaevu kulgev amortiseerunud

toru ja De32 sõlmest V-88 kuni elamu veemõõdusõlmeni kulgev amortiseerunud toru.

Veel on märgitud, et kokkusaamisel otsustati, et töövõtja taastab kinnistul ehituseelse

olukorra ja asendab uutega tööde käigus lõhutud või rikutud sillutus- ja äärekivid; ei

ladusta väljakaevatud pinnast puude ja põõsaste vahetusse lähedusse; ladustab pinnast

ainult elamu ja sauna vahelisel muruplatsil ning tööde lõpetamisel tuleb muruplats

taastada; ei ladusta pinnast otse sillutuskivide peale, ladustamiseks tuleb sillutis

eelnevalt katta ja kaitsta. Kinnistu omanik tagab töövõtja töötajatele ja tehnikale vaba

ligipääsu oma kinnistul ehitus- ja kaevetööde teostamiseks. Tööde teostamise

ajagraafik esitatakse kinnistu omanikule peale projekti kooskõlastamist ning eeldatav

tööde teostamise aeg on 3 nädalat.

10. Kohus leidis, et projekti kooskõlastamisega 23.05.2013 andis kostja hageja

pakkumisele nõustumuse ning pooled sõlmisid lepingu. Pooled vaidlevad sisuliselt,

kas 23.05.2013 kokkuleppega kohustus kostja projektijärgsete tööde teostamiseks

hageja kinnistul või oli kokkuleppe sisu selline, et kostja võis tööde tegemist

korraldada ning hageja pidi töid taluma. Sõnaselgelt ei ole tööde teostamise kohustuse

olemasolu poolte vahel fikseeritud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel

lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus

kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kostja

selgituse kohaselt tulenes tema huvi hageja kinnistul tööde teostamiseks piirkonna

arendusprojektist. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 4 lg

4 oli temal kui vee-ettevõtjal kohustus rajada arendamispiirkonnas olevatele

kinnistutele üksnes liitumispunktid. Kohustust ei ole teha kinnistusiseseid töid. Rae

valla ÜVK arengukava 2008-2020 (seletuskiri kd II, lk 18-125, sellest tabel kd II, lk

27; p 6.5.2 kd II, lk 79) nägi ette, et Vana-Aaviku puurkaev likvideeritakse ja Aaviku

puhasti suletakse. Seoses seniste ÜVK rajatiste sulgemisega oleks Vana-Aaviku

piirkonna elanikud jäänud kinnistusiseste töödeta pikemaks ajaks vee ja

kanalisatsioonita. Kostja kui kohalikule omavalitsusele kuuluv vee-ettevõtja soovis

sellist

negatiivset

tagajärge

vältida.

Ehitusprojektiga

kaasati

seetõttu

ka

kinnistutesisesed tööd arendusprojekti mahtu (projekteerimistööde seletuskiri kd I, lk

160-kd II, lk 17) ning tööde teostamiseks sõlmis hageja lepingu AS-iga Vensen (kd II,

lk 126-135). Eeltoodut silmas pidades on usutav, et kostja ei soovinud 23.05.2013

sõlmida hageja sellist kokkulepet, mis tooks talle kaasa hageja suhtes iseseisva

kohustuse tekkimise. Kostja tahe oli teostada arendustegevust vastavalt valla ÜVK

arengukavale ja ehitusprojekti tingimustele.

11. Hageja seisukohtadest tulenevalt oli hageja tahe kokku leppida selliselt, et kostja

kohustub kinnistusisesed tööd teostama. Võttes arvesse, et tööd olid vajalikud kinnistu

jätkuvaks varustamiseks veega ning kui kostja oleks tasuta tööd ise teostanud, siis ei

oleks hageja pidanud ise töid tegema ja selle eest maksma, samuti, et hageja sai tööde

teostamisele seada lisatingimusi (nt haljastuse taastamine või kuhu ladustatakse

pinnas) on ka hageja tahe vastavasisulise kokkuleppe sõlmimiseks usutav. Järelikult

puudus pooltel ühine tahe küsimuses, kas kostja kohustub tööd teostama.

12. VÕS § 29 lg 3 järgi kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja

kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma,

siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.

27.03.2012 kostja kirjas oli märgitud, et määratud tähtajaks kooskõlastuse saamisel

kostja teostab ümberühendamise tööd. Seetõttu viitas lepingueelsetel läbirääkimistel

avaldatu kostja soovile tööde teostamise kohustus endale võtta. Hageja on esitanud ka

väljavõtte kostja veebilehelt (kd I, lk 10), kus on teade Vana-Aaviku elurajoonis

toimuvate ÜVK ehitustööde kohta. Teates on märgitud, et kostja ÜVK süsteemile

ümberühendamisega kaasnevad põhjendatud mõistlikud tööd teostab kostja.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagejal tekkis kostja avalduste põhjal

põhjendatult arusaam, et 23.05.2013 kokkuleppega võtab kostja endale kohustuse

tööde teostamiseks. Kostja pidi aru saama, et hagejal on selline arvamus tekkinud,

kuna kostja oli hagejale 27.03.2012 kirjas otsesõnu lubanud, et hagejapoolse

kooskõlastuse tagajärg on tööde teostamine kostja poolt. Samuti oli kostja teinud

avalikkusele avalduse, et tema on ümberühendamisega kaasnevate mõistlike tööde

teostajaks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 23.05.2013 kokkuleppega

kohustus kostja ümberühendamistööde teostamiseks hageja kinnistul, koos projekti

lisaks olevas e-kirjavahetuses kajastuvate lisatingimustega.

13. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et 23.05.2013 kokkulepe on töövõtuleping,

kuigi hageja ei pidanud maksma kostjale tööde eest tasu, kuna kostja sai tööde

teostamise eest muu hüve: võimaluse teenida hiljem kasumit vee müügi pealt hagejale.

Kohus märkis, et VÕS § 635 lg 1 defineerib töövõtulepingu läbi kahe olemusliku

tunnuse, mh läbi tasu maksmise kohustuse tööde eest. Asjaolu, et tööd soodustasid

kostja võimalust teenida suhtelt hagejaga tulevikus tulu, ei muuda töid iseenesest

tasulisteks. Tööd soodustasid ka hageja võimalust tulevikus oma majapidamist veega

varustada. Lepingu esemeks olnud tööde eest hageja maksma ei pidanud, vaidlus

puudub, et tööde teostamine kostja poolt isegi ei kohustanud hagejat kostjaga hiljem

liitumislepingut sõlmima. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud

töövõtuleping.

14. Samuti ei nõustunud kohus kostja käsitlusega, et poolte leping on kinke tunnustega,

sest kostja ehitas hageja kinnistule tasuta vee- ja kanalisatsioonitorustiku, mis on

muutunud hageja kinnistu oluliseks osaks. Kohus märkis VÕS § 259 lg-le 1 viidates,

et kinkelepingu olemuslikuks tunnuseks on kinkija tahe kingisaajat tasuta rikastada.

Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud kinkeleping, kuna kostjal

puudus tahe hagejat tasuta rikastada. Kohus märkis, et kohaldab pooltevahelisele

õigussuhtele VÕS üldosa sätteid.

15. Kostja poolt väljatoodu osas, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu 27.09.2013

kirjaga (kd I, lk 26-27) üles öelnud, tugines kohus VÕS § 196 lg-tele 1 ja 2, § 195 lg-

le 1 ning märkis, et vaidlus puudub, et hageja on kostja 27.09.2013 kirja kätte saanud.

Hageja esindaja on sellele ka 03.10.2013 vastanud (kd I, lk 28-29). 27.09.2013 kirja

pealkiri on „Tööde lõpetamine XXXXXXXXX X kinnistul“. Kirjas on märgitud, et

kuna kostja ei saanud hagejalt uue projekti kooskõlastust ning kostja ja AS-i Vensen

vahel sõlmitud töövõtulepingu lõpptähtaeg on 27.09.2013, ei ole kostjal olnud

võimalik korraldada XXXXXXXXX X kinnistul vajalike ühendus- ja taastamistööde

tähtaegset teostamist, osa planeeritud töödest on jäänud teostamata ja võimalike

tulevaste lisatööde ja -kulutuste eest vastutab hageja. Nimetatust ilmneb kohtu

hinnangul kostja tahe lepingulised suhted hagejaga ühepoolselt lõpetada. Selliselt on

seda mõistnud ka hageja, kelle esindaja märgib 03.10.2013 kirjas, et ei nõustu kostja

kirjas tooduga lepingu lõpetamise osas. Ülesütlemise formaalsed eeldused on seega

täidetud.

16. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et hagejal puudus kohustus uue projekti

kooskõlastamiseks ja et kostja kui professionaal oleks pidanud kohe teadma, millist

infot tal läheb vaja tööde teostamise planeerimiseks ning oleks pidanud suutma algses

projektis kokkulepitud kujul töö teostada. Kohus leidis, et hageja ei tellinud kostjalt

kindlate tööde teostamist ja sellepärast ei võinud tal olla ka õigustatud ootust, et

temale teostatakse lepingu alusel konkreetse sisuga tööd. Hageja oli teadlik, et projekt

on koostatud ilma tema kinnistuga eelnevalt tutvumata ning projekteerimistöid ei

viidud läbi üleüldse hageja ja kostja õigussuhte raames. Lepingu eesmärgiks ei olnud,

et hagejale oleks tehtud teatavad tööd, vaid et hageja saaks oma kinnistul kasutada

jätkuvalt vee- ja kanalisatsiooniteenust. VÕS § 6 lg-le 1 viidates leidis kohus, et

hageja, jättes uue projekti kooskõlastamata ning seejuures hoidudes ka suhtlemisest

kostjaga, ei ole tegutsenud heas usus. Hageja ei teatanud kostjale, miks ta uut projekti

ei kooskõlasta või kas ta nõuab tööde läbiviimist kõigele vaatamata vastavalt

esialgsele projektile, võttes ise võimalike riskide osas vastutuse. Ilmselt ebamõistlik

on käsitlus, mille kohaselt oleks kostja pidanud vaatamata omanikujärelevalve keelule

ja ilma hageja selge seisukohata viima läbi elamu vundamendi puurimistööd vastavalt

esialgsele projektile. Selliselt käitudes oleks kostja seadnud ohtu hageja vara ning AS

Vensen töötajate tervise. Asjaolu, et kolmas isik hiljem puurimistööd siiski teostas

ning seejuures elamu kokku ei kukkunud, ei tähenda, et puurimistööde teostamist

oleks võinud mõistlikult oodata ka kostjalt olukorras, kus tööde ohutust ei olnud

võimalik hinnata. Tegutsemaks heas usus peavad lepingupooled tegema omavahel

koostööd ning üksteise huvidega mõistlikult arvestama. Hageja poolt väljatoodust ei

selgu, milles seisnes tema eriline huvi selles suhtes, et elamu ühendamine ÜVK-ga

toimub nimelt esialgse projekti kohaselt. Kui kostja oli juba lepingu üles öelnud,

kooskõlastas hageja uue projekti kommentaaride ja täiendusteta. Hageja hoidumist

igasugusest koostööst ja suhtlemisest kostjaga alates 15.08.2013 tuleb pidada

pahauskseks käitumiseks.

17. Arvesse tuleb võtta ka, et kostja ei teostanud ehitustöid ise, otseseks tööde teostajaks

oli AS Vensen. See asjaolu oli algse kooskõlastuse lisas välja toodud ja seega hagejale

teada. Kostja leping AS-iga Vensen lõppes 27.09.2013. AS Vensen oli juba

27.06.2013 teatanud kostjale, et hageja takistab oma kinnistul sihipäraselt ehitustööde

teostamist, sh füüsiliselt, mistõttu taotles kostjalt tööde lõpetamise tähtaja pikendamist

kuni 20.07.2013 (kd I, lk 69). Kostja ja AS Vensen pikendasid tööde teostamise

tähtaega kuni 27.09.2013 (kd I, lk 71). Kohus leidis, et olukorras, kus hageja ei olnud

kostjale vaatamata korduvatele järelepärimistele vastanud, missugune on tema

seisukoht muutunud olukorras, mistõttu oli ebaselge, kas hageja on tööde jätkamisest

üleüldse huvitatud, samuti, et kostja töövõtuleping tööde tegeliku teostajaga lõppes

ning seda oli ühe korra juba hagejast tulenevatel põhjustel pikendatud ja ühtlasi, et

hagejal ei olnud kohustust tasuda tööde eest kostjale tasu, ei saanud kostjalt

mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Kohus leidis, et kostja ütles lepingu kehtivalt

27.09.2013 üles.

18. Hageja täitmisnõude osas nelja elupuu istutamiseks märkis kohus, et kuivõrd haljastus

tuli kinnistul taastada pärast ehitustööde lõpetamist, kuid kostja ütles lepingu üles enne

ehitustööde lõpuni viimist, ei muutunud kohustus haljastuse taastamiseks

sissenõutavaks ning hageja ei saa nõuda selle täitmist. Kohus jättis hageja nõude

kostja kohustamiseks elupuude istutamiseks rahuldamata. Samuti leidis kohus, et

kuivõrd kostja ütles lepingu kehtivalt üles, puudus kostjal kohustus pärast lepingu

ülesütlemist tööde teostamiseks. Seetõttu ei ole kostja tööde lõpetamata jätmisega

lepingut rikkunud ning ka hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

19. 17.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu

17.10.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

20. Kohus ei analüüsinud hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja on rikkunud

lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi. Kohtu järeldus, mille kohaselt on

pooltevaheline leping kehtivalt lõppenud kostja poolt teate esitamisega, on vale.

Hageja on seisukohal, et ei esinenud alust lepingu ülesütlemiseks ja tööde lõpetamata

jätmiseks. Hageja hinnangul rikkus kostja oma seadusest ja lepingust tulenevaid

kohustusi. Hageja leiab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-le 1, ÜVVKS

§ 2 lg-le 3, § 7 lg-le 1 ja § 4 lg-le 4 tuginedes, et kostja on kohaliku omavalitsuse poolt

määratud Aaviku küla vee-ettevõtjaks. Kuna kostjale on antud avaliku võimu

ülesanded, siis on ta selles ulatuses avaliku võimu kandja (avalikke ülesandeid täitev

eraisik). Seega tulenes kostja kohustus teostada töid, mis olid vajalikud hagejale kui

avaliku teenuse kasutajale kuuluva kinnistu liitumiseks veevärgi ja kanalisatsiooniga,

vee-ettevõtja staatusest. Hageja leiab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel puuduks

mistahes tsiviilõiguslik leping, oli kostjal avalik-õiguslike ülesannete täitmise raames

kohustus ühendada hageja kinnistul asuvad ehitised ÜVK-ga, teostada selleks kõik

vajalikud kinnistusisesed tööd ning taastada heakord ja haljastus kinnistul.

21. Hageja leiab seoses hageja poolt esitatud väljavõttega kostja veebilehelt, kus on teade

Vana-Aaviku elurajoonis toimuvate ÜVK ehitustööde kohta, et põhjendatud mõistlike

tööde all on nimetatud teates silmas peetud muuhulgas ehituseelse olukorra

taastamiseks vajalikke töid. Selle tingimuse eesmärgiks oli tagada, et elanikud ei oleks

pidanud tegema kinnistu taastamistöid omal kulul. Jättes hageja kinnistul asuvat

hoonet ÜVK-ga ühendamata ja endist haljastuslikku olukorda taastamata, rikkus

hageja ÜVVKS § 7 lg-st 1 ja § 4 lg-st 4, Rae valla ÜVK arengukavast ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjast tulenevaid kohustusi.

22. Samuti on kostja rikkunud kohustust kontrollida piisava põhjalikkusega ehitustööde

teostamise eeldusi. Kostja tegutses hagejaga lepingu sõlmimisel oma majandus- või

kutsetegevuses ja seega oli põhjendatud hageja ootus, et enne tööde alustamist

kontrollib kostja kui professionaal kõik vajalikud tingimused ja veendub tööde

teostamise võimalikkuses tema kinnistul vastavalt poolte vahel kooskõlastatud

projektile. Kostjal ei olnud õigust loobuda tööde teostamisest ka põhjusel, et ta on ise

lepingut rikkunud. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui

see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige

kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Asjaolu, et hageja on kirjalikult kooskõlastanud alternatiivse lahenduse 03.10.2013, ei

andnud kostjale alust keelduda kokkulepitud tööde lõpetamisest.

23. Seadus ei kehtesta vee-ettevõtja kohustuse (tagada klientide liitumine ÜVK-ga)

täitmise osas mingeid tähtaegu ja seega isegi juhul, kui kostja arvates viivitas hageja

talle

15.08.2013

e-kirjaga

edastatud

alternatiivse

projektilahenduse

kooskõlastamisega, ei olnud kostjal õigust jätta kokkulepitud tööd teostamata. Hageja

leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja näol on tegemist avalikke ülesandeid täitva

isikuga, tuleb vaidlusalune olukord tõlgendada hageja kui nõrgema lepingupoole

(tarbija) õiguste kaitse seisukohalt. Muudetud projektlahenduse kirjalik kooskõlastus

laekus kostjale 03.10.2013, s.o 13 päeva pärast edasilükatud tähtaja möödumist.

Muudetud projektlahendusele kooskõlastuse esitamine 03.10.2013 ei kujuta endast

töövõtulepingu olulist rikkumist, mis annaks kostjale õiguse lepingut ühepoolselt üles

öelda. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, milles seisnes tema huvide sedavõrd

oluline kahjustamine, et hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostja lepingut täidab.

24. Hageja on seisukohal, et kostja ei käitunud tema suhtes heas usus. Kostja oli teadlik

sellest, et loobumine tööde lõpetamisest toob hagejale kahjuliku tagajärje, sealhulgas

kulu. Selles olukorras oleks kostja hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) lähtuvalt

pidanud võtma hageja isiklikke asjaolusid arvesse ja lõpetama kokkulepitud tööd.

Kostja ja AS-iga Vensen lepingu lõppemine ei vabastanud kostjat kohustustest

lõpetada kokkulepitud tööd. Kostjal oli võimalik täita oma kohustusi teise töövõtja

abil. Hagejale jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele toetuvad kohus ja

kostja, leides, et kostja kohustuste täitmise hindamisel tuleb arvestada kostja ja

kolmanda isiku vahelisi suhteid. Hageja on sõlminud lepingu kostjaga, samuti lasus

ÜVK arengukava ja ehitusprojekti elluviimise kohustus kostjal ja mitte AS-il Vensen.

Seega vastutas hageja ees võetud kohustuste nõuetekohase täitmise eest üksnes kostja,

seda olenemata kostja ja kolmandate isikute vahelistest suhetest.

25. Hagejale on üllatav kohtu seisukoht, mille kohaselt hageja hoidumist igasugusest

koostööst ja suhtlemisest kostjaga alates 15.08.2013 tuleb pidada pahauskseks

käitumiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei laskunud teda kinnistule või oleks

käitunud vastuoluliselt või kuritarvitas oma õigusi, millest saaks järeldada hea usu

põhimõtte vastast käitumist.

26. Ebaselge ja vastuoluline on kohtu otsus osas, mis puudutab poolte vahel tekkinud

õigussuhet ja kokkulepitud tööde mahtu. Kui kohtu poolt on tuvastatud, et kostja pidi

teostama hageja kinnistul ümberühendamistööd vastavalt 23.05.2013 kokkuleppele,

mille hulka kuulus ka kinnistul ehituseelse olukorra taastamine, siis jääb mõistmatuks,

kuidas võis kohus teha järelduse, et kostja ei soovinud 23.05.2013 sõlmida hagejaga

sellist kokkulepet, mis tooks talle kaasa hageja suhtes iseseisva kohustuse tekkimise ja

et kostja tahe oli teostada arendustegevust vastavalt valla ÜVK arengukavale ja

ehitusprojekti tingimustele. Samuti on kohus tõendite alusel tuvastanud, et poolte

vahel tekkis 23.05.2013 kokkulepe tööde teostamise kohta, mistõttu jääb hagejale

arusaamatuks kohtu järeldus, et pooltel puudus ühine tahe küsimuses, kas kostja

kohustub tööd teostama.

27. Samuti leiab hageja, et kohus hindas poolte vahel kokkulepitud tööde mahtu

puuduvaid tõendeid valesti ning jättis osa tõendeid põhjendamatult hindamata. Muu

hulgas on ebaselge, kas kohtu arvates pidi kostja taastama haljastuse hageja kinnistul.

Lisaks jääb hagejale arusaamatuks, et kui tööde teostamise kokkuleppe sõlmimise fakt

ja sisu on kohtu poolt tuvastatud, siis kuidas sai kohus järeldada, et hageja ei tellinud

kostjalt konkreetse sisuga tööde teostamist. Antud kohtu seisukoht on ka vastuolus

tõenditega. 23.05.2013 on hageja kooskõlastanud konkreetse projektlahenduse, tööde

maht fikseeriti poolte vahel 30.05.2013 kirjalikult kooskõlastatud ajagraafikus

(hagiavalduse lisa 2) ning kostja kinnitas tööde hulka kuuluvad toimingud e-kirja teel

(kostja 22.05.2013 e-kiri hagejale). Nimetatud tõenditest tuleneb, et pooled leppisid

kokku konkreetsetes töödes. Lisaks jättis kohus põhjendamatult hindamata ja

arvestama poolte vahel 30.05.2013 kooskõlastatud tööde ajagraafiku, mille kohaselt

hõlmasid tööd muuhulgas haljastuse taastamist. Hageja on seisukohal, et asjas on

tõendatud, et kokkulepitud tööde maht tulenes poolte vahel kooskõlastatud tööde

ajagraafikust. Samuti jättis kohus põhjendamatult arvestamata hageja esitatud

hagiavalduse lisad 4, 5 ja 6 ja hageja põhistused tööde ulatuse kohta, mille ta esitas

kohtule 04.06.2014 vastuseks kohtu kirjale.

28. Kohus on valesti kvalifitseerinud poolte vahel tekkinud õigussuhet kestvuslepinguna

ja kohaldanud asja lahendamisel VÕS üldsätteid töövõtulepingut puudutavate erisätete

asemel. Hageja nõustub kohtuga, et töövõtuleping on tasuline leping, kuid poolte

kokkuleppel on võimalik kohaldada töövõtulepingu regulatsiooni ka lepingutele, mille

täitmise eest ei saa tööde teostaja vastusooritusena rahalist hüvitist. Kohus ei ole

tuvastanud, et pooled sõlmisid ühise tahte ja arusaama kohaselt töövõtulepingu. Poolte

vahel sõlmitud lepingu töövõtulepinguna tõlgendamise seisukohalt ei oma tähtsust

asjaolu, et liitumine kostja hallatava ÜVK-süsteemiga ei olnud hageja jaoks

kohustuslik. Piisab sellest, et asjas on tuvastatud, et kostja tegutses tulevikus

võimalikku kasumit silmas pidades. Seejuures ei pea hageja vajalikuks korrata

04.06.2014 menetlusdokumendis esitatud põhjendusi selle kohta, et tema ja kostja

vahel oli sõlmitud töövõtulepingu tunnustele vastav leping. Lisaks jääb hagejale

arusaamatuks, miks kohaldas kohus pooltevahelistele suhetele kestvuslepingu sätteid,

kui poolte vahel sõlmitud leping oli orienteeritud ühekordsele sooritusele ja

konkreetse tulemuse saavutamisele.

29. Samuti on kohus valesti tõlgendanud poolte kokkulepet kinnistul ehituseelse olukorra

taastamise kohta. Kostja kohustus taastama kinnistul ehituseelse olukorra pärast seda,

kui kinnistul tööd lõpetatakse. Vastav kohustus tuleneb kostja 22.05.2013 e-kirjast ja

poolte vahel 30.05.2013 kooskõlastatud tööde ajagraafikust.

Vastus apellatsioonkaebusele

30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud,

et hageja nõue ei ole põhjendatud ja jätnud seetõttu hagi õigesti rahuldamata.

32. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta,

mille kohaselt on hageja kaotanud õiguse tugineda kostja kohustusele tööd

kokkulepitud viisil lõpetada. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et kostja on

lepingu õigustatult ja kehtivalt üles öelnud ja sellega on kostja kohustused hageja ees

lõppenud. Maakohus on sellisele järeldusele jõudmiseks õigesti tuvastanud, et kostja

on koostanud projektlahenduse, mille kohaselt oleks hageja elamu veeühenduse

saanud korraldada olemasoleva veesisendi abil. Kostja on edastanud 15.08.2013

e-kirjaga hagejale projekti kooskõlastamiseks, selgitades mõistetavalt, miks oli tööde

teostamise esialgset lahendust vaja muuta. Kuna hageja ei vastanud kostja palvele

projekt hiljemalt 21.08.2013 kooskõlastada ega reageerinud 23.08.2013 ja 29.08.2013

saadetud korduvatele ettepanekutele projekt kooskõlastada ning ei andnud

kooskõlastust ka kostjalt 05.09.2013 kirjas palutud täiendavaks tähtajaks ehk

19.09.2013, on kostja tööde jätkamisest 09.10.2013 kirjaga õigustatult keeldunud

(I kd, tlk 30). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal ei saanud projekti muutmise

vajaduse selgitamise järgselt jääda põhjendatud ootust, et kostja viib vaatamata

omanikujärelevalve keelule ja ilma hageja nõusolekuta läbi elamu vundamendi

puurimistööd vastavalt esialgsele projektile. Samuti ei tulene hageja seisukohast

põhjendust, milles seisnes tema eriline huvi, et elamu ühendamine ÜVK-ga peaks

toimuma tingimata esialgse projekti järgi. Maakohus on kostja poolt lepingu

lõpetamise osas õigesti võtnud arvesse ka asjaolu, et tööde tegelikuks teostajaks oli

töövõtukorras AS Vensen. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja

ei olnud kostjale vaatamata korduvatele ettepanekutele uus projekt kooskõlastada

vastanud, mistõttu oli ebaselge, kas hageja on tööde jätkumisest huvitatud, samuti, et

kostja töövõtuleping tööde tegeliku teostajaga lõppes ning seda oli ühel korral juba

hagejast tulenevatel põhjustel pikendatud ning ühtlasi, seda, et kostja lubas teostada

tööd hagejale tasuta, ei saanud kostjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist. Kuna

maakohus on eeltoodu põhjal käsitlenud hageja nõude maksmapaneku eeldusi ning

selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõuet rahuldada, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu arutluskäiku pikemalt

korrata.

33. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide

rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis

esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ning hinnanud

esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse

lahendamiseks

oluliste

asjaolude

tuvastamisel

õigesti

tõendamiskoormise.

Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust

hinnangut ega asuda nõude põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Asjaolu, et hageja kohtu poolt tehtud järeldustega ei nõustu, ei

tähenda, et kohus oleks vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel või

materiaalõiguse kohaldamisel eksinud.

34. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus

Riigikohtu poolt lahendi nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud selgitusest. Riigikohtu sõnul

määrab TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (p 2). Seejuures nähakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette

menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse,

menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta.

Riigikohtu arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ületamiseks tõlgendada

kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid selliselt, et tsiviilasjades, milles

lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles

menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2),

andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja

vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele

vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt

kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm

Ande Tänav

Tiit Kollom