3-14-51617/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-51617 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Aadi Liibert kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatiooni Ameti 23.01.2014 otsuse nr 12-6/80, 21.01.2014 otsuse nr 12- 6/68 ja 02.12.2013 otsuse nr 12-6/1049 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Aadi Liibert Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon

1. Jätta Aadi Liiberti kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 27. veebruarist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30. märtsil 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aadi Liibert esitas 20.05.2013. a pindalatoetuste taotluse nr 11013670842, millel taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust, põllumajanduskultuuride üleminekutoetust, keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja loomade karjatamise toetust. Vormil MT62A märkis taotleja karjatatavate loomadena 150 kitse.

2. 04.10.2013. a toimus A. Liiberti majandusüksuses nõuetele vastavuse kohapealne kontroll, millest kaebajat oli 02.10.2013. a kl 10:15 eelnevalt teavitatud. 04.10.2013. a toimunud kontrolli kohta vormistati kontrollaruanne nr 13015-125-VTA (tl 37-43). Kontrolli läbiviimise eest vastutavaks ametnikuks oli Veterinaarja Toiduameti (edaspidi VTA) järelevalveametnik Kaie Päike, kes tegi taotlejale ettekirjutuse nr 16-261-13-004 (tl 51-52), mille kohaselt kohustati A. Liibertit võimaldama Pärnu Veterinaarkeskuse järelevalveametnikel hiljemalt 04.12.2013 läbi viima loomade identifitseerimine.

17.12.2013. a toimus A. Liibert’i majandusüksuses VTA järelkontroll, mille viis läbi Pärnumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnik Elita Sillar ja mille kohta vormistati kontrollakt nr 09-95- 13/098 (tl 53-54).

3. PRIA 02.12.2013 otsusega nr 12-6/1049 (tl 17-18) määrati ja maksti Aadi Liibert’ile taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt, kuna kohapealse kontrolli käigus oli tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumine ja põllumajandusministri 21.02.2013 määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord“ (edaspidi määrus nr 10) § 2 lõike 2, § 8 lõike 4 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 71 alusel vähendati taotlejale makstavat toetust nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 6%. Lisaks vähendati taotlejale makstavat toetust nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõike 1 ja nõukogu määruse (EL) nr 1181/2013 artikli 1 lõike 1 alusel) 2,453658% otsetoetuste summast, mis ületab 2000 eurot.

4. PRIA 21.01.2014 otsusega nr 12-6/68 (tl 20-21) määrati ja maksti Aadi Liibert’ile taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust osaliselt, kuna kohapealse kontrolli käigus oli tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumine ja põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 46) § 4 lõike 9, § 11 lõike 2, komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21, artikli 19 lõike 2, komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 71, nõukogu määruse (EL) nr 1698/2005 artikli 51 lõike 1 ja lõike 4 punkti a alusel vähendati taotlejale makstavat toetust nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 6%. Lisaks ei arvestatud määruse nr 46 § 14 lõike 1 ja põllumajandusministri 15.03.2010 määruse nr 28 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 6 alusel, kuna toetust ei arvestatud maa ja hektarite ulatuses, millel puudus kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus.

5. PRIA 23.01.2014 otsusega nr 12-6/80 (tl 35-36) määrati ja maksti Aadi Liibert’ile taotletud loomade karjatamise toetust osaliselt, kuna kohapealse kontrolli käigus oli tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumine ja põllumajandusministri 23.04.2010 määruse nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemine ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 47) § 3 lõike 6, § 8 lõike 2 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21, artikli 19 lõike 2 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 71 alusel vähendati taotlejale makstavat toetust nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 6%. Vastavalt määruse nr 47 § 8 lõikele 15 ei võetud Aadi Liibert’ile loomade karjatamise toetuse määramisel arvesse selle rohumaa pindala, mille kohta oli taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetust.

6. 23.01.2014 esitas A. Liibert vaide PRIA 02.12.2013 otsuse nr 12-6/1049 ja 14.01.2014 otsuse nr 12-6/34 peale. 19.02.2014 esitas A. Liibert vaide PRIA 21.01.2014 otsuse nr 12-6/68 ja 23.01.2014 otsuse nr 12-6/80 peale. Kuna kõiki kõnealuseid toetuseid on vähendatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu, siis on PRIA võtnud seda vaiete lahendamisel arvesse ning lahendanud vaided koos.

7. 27.06.2014 vaideotsusega nr 12-4/14/312 jättis PRIA A. Liibert’i vaided rahuldamata (tl 7- 13).

8. 30.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Liiberti kaebus (tl 1-2) PRIA 23.01.2014 otsuse nr 12-6/80 ja 21.01.2014 otsuse nr 12-6/68 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas. Tartu Halduskohus jättis 18.08.2014 määrusega A. Liiberti kaebuse käiguta, kuna kaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu.

28.08.2014 teatas kaebaja kohtule, et riigilõivu maksis ta juba 29.07.2014, ent jättis maksekorralduse kaebusele lisamata. Samuti märgib kaebaja, et vaidlustab lisaks ka PRIA otsuse nr 12-6/1049, kuna need moodustavad juba vaidlustatud otsustega koos terviku (tl 6).

9. Tartu Halduskohus võttis 02.09.2014 määrusega A. Liiberti kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. Kuna kaebaja esitas mitmeid väiteid seoses Veterinaarja Toiduameti poolt läbiviidud menetlusega, siis 30.09.2014 määrusega kohus kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Veterinaarja Toiduameti. 22.10.2014 saabus kohtusse Veterinaarja Toiduameti arvamus koos lisadega (tl 58-68).

10. 08.01.2015 määrusega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Kumbki menetlusosaline täiendavaid dokumente ei esitanud.

KAEBAJA VÄITED

11. Kaebusest nähtuvalt teavitati kaebajat 04.10.2013. a toimunud kohapealsest kontrollist ette

48 tundi. Kaebaja väidab, et selline olukord tekitab sunnismaisuse, lisades, et see on väidetavalt üks pärisorjuse vormidest. Lisaks eeltoodule heidab kaebaja vastustajale ette seda, et vastustaja pole kaebajale teatanud millise aja jooksul tuleb kontroll läbi viia ning on näitena toonud ajavahemikud 3 ööpäeva või 30 minutit. Kaebaja hinnangul pole ettevalmistused loomade eraldamiseks, kasutades selleks aedu ja lisatööjõudu ning kontrolliks valmistumise materiaalne kulu proportsioonis PRIA poolt kaebajale makstavate toetustega. Kaebaja arvates oleksid kohapealset kontrolli läbi viivad järelevalveametnikud pidanud kaebajale kontrolli läbiviimise metoodikat eraldi selgitama. Kaebajale on arusaamatu, miks pidi ta järelevalveametnikele esitama kolmandatele isikutele kuuluvaid dokumente. Kaebaja väidab, et kontrollaruande allkirjastamisega taheti halvendada tema olukorda ja see on pahatahtlik. Kaebuses on kaebaja esitanud soovi katta tema otsesed kulud, ajakulu ning moraalne kahju.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

12. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgituste kohaselt on ühtne pindalatoetus Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Põllumajanduse tagatisfondi kaudu rahastatav toetusmeede, mida makstakse Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 122-124 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) 4. peatüki 1. jao sätete alusel. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ja loomade karjatamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu rahastatavad ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritavad Eesti maaelu arengukavas 2007-2013 ettenähtud vastavalt põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede (keskkonnasõbraliku majandamise toetus) ja loomade heaolu toetus (loomade karjatamise toetus), mida makstakse Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklite 39 ja 40 ning ELÜPS 6. peatüki 2. jao sätete alusel.

Täpsemad nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on kindlaks määratud määruses nr 10, keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osas määruses nr 46 ja loomade karjatamise toetuse osas määruses nr 47. Lisaks sellele reguleerivad toetuse taotlemise ja saamise ning nõuetele vastavuse kindlaks määramist ja toetuste vähendamise aluseid ning toetusnõuete täitmise viieaastase kohustusega seotud õiguseid, kohustusi ja vastutust komisjoni määrus (EÜ) nr 1122/2009, komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006 ja komisjoni määrus (EL) nr 65/2011 ning põllumajandusministri 17.02.2010 määrus nr 11 „Head põllumajandusja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“.

Nõuetele vastavuse süsteemi rakendamine on üks olulisemaid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika alustalasid, mille alused on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 4-6, lisades II ja III ning ELÜPS §-des 23-26. Nõuetele vastavus koosneb headest põllumajandusja keskkonnatingimustest ja kohustuslikest majandamisnõuetest, mille vastavuse nõuete täitmist kontrollivad liikmesriigid nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 22 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kohapeal, kasutades selleks olemasolevaid haldusja kontrollisüsteeme, et tagada kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandusja keskkonnatingimuste täitmine.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 5 lõikest 1 ja ELÜPS § 23 lõikest 2 tulenevalt on kohustuslikud majandamisnõuded kehtestatud rahva-, loomaja taimetervise, keskkonna ja loomade heaolu valdkondades. ELÜPS § 23 lõike 3 kohaselt avaldab PRIA kohustuslikud majapidamisnõuded oma veebilehel. Juhul, kui taotleja nõuetele vastavuse nõudeid ei täida, otsustab PRIA toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise lähtuvalt ELÜPS § 26 lõikest 1 sätestatust tulenevalt nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 23-24 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 51 sätestatud ulatuses ja alustel.

Vastustaja leiab, et kasutades Aadi Liibert’i kohapealse kontrolli toimumisest teavitamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 27 lõike 1 kolmandas lauses ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 4 lõike 7 kolmandas lauses sätestatud maksimaalset etteteatamis tähtaega, on PRIA andnud kaebajale parima võimaluse kontrolliks igakülgselt ette valmistuda ja luua reaalne ning mõistlik võimalus loomade kontrollimiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu õigusaktidest tuleneva piiranguga kohapealsest kontrollist etteteatamise osas, ei muuda fakti, et PRIA ja VTA on kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuetega seotud ning on kohustatud neid järgima.

PRIA leiab, et kaebaja on esitatud kaebuses asunud vastakatele ning ebaõigetele seisukohtadele, justkui oleks PRIA ülesanne nüüd, peale kohapealse kontrolli toimumist täiendavalt tõendada juba kontrollaruandes käsitletud asjaolusid, millele Aadi Liibert on ka kaebuses esitatud faktilistes asjaoludes ise viidanud. Nüüd, peaaegu aasta aega hiljem kaebaja poolt esitatud väited, nagu poleks kontrolli käigus tuvastatud andmed vastanud tegelikule olukorrale, on PRIA hinnangul pahatahtlik ning ajendatud soovist vabaneda kontrolli käigus tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumistest tulenevatest vähendamistest.

Fakt, et kaebaja loomad olid nõuetekohaselt identifitseerimata ja registreerimata on kontrollaruandes juba tuvastatud ning seetõttu tuleb vastavasisulised väited jätta tähelepanuta.

KAASATUD ISIKU ARVAMUS

13. Kaasatud isiku – Veterinaarja Toiduameti arvamusest nähtuvalt on VTA ja PRIA vahel sõlmitud koostöölepe, mille kohaselt teostab VTA põllumajandustoetuste taotlejate kohapealset kontrolli. Seega oli VTA järelevalveametnikul pädevus vaidlusalust kontrolli läbi viia ning kontrolli tulemused vastavalt nõuetele fikseerida ning PRIA-le edastada. VTA selgitab, et juhul, kui PRIA toetuste saamise nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli käigus avastatakse mõni õigusrikkumine, lähtutakse VTA tavaprotseduuridest ehk järelevalveametnik teeb õigusrikkumise korral rikkujale ettekirjutuse õigusrikkumise kõrvaldamiseks. Antud juhul polnud järelevalveametnikel võimalik kontrollida, kas kaebaja Aadi Liibert on täitnud loomatauditõrje seaduse § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud loomade korrektse identifitseerimise ja märgistamise nõuet ning kaebajale tehti vastavasisuline ettekirjutus, mille kohaselt pidi kaebaja võimaldama Pärnumaa Veterinaarkeskuse järelevalveametnikel kontrollida, kas loomad on korrektselt ja nõuetekohaselt identifitseeritud ja märgistatud. Asjaolu, et järelkontrolli oli võimalik teostada, ning kaebaja, Aadi Liibert oli talle tehtud ettekirjutuse täitnud, ei muuda tühiseks PRIA toetuste nõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatud puudusi. Kuigi, on võimalik nõuetele vastavuse kontrolli raames, vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr (EL) 65/2011 artikkel 27 lõike 1 kohaselt, teostada ka järelkontroll, kuid järelkontrolli võidakse teostada vaid juhul, kui kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse ebaoluline rikkumine. Kaebaja, Aadi Liibert’i, juures ning kontrollaruandes nr 13015-125-VTA, tuvastatud rikkumisi ei saa lugeda ebaolulisteks. 17.12.2013 toimunud kontrolli teostas Pärnumaa Veterinaarkeskus juba nõuetele vastavuse kontrolli väliselt, mille tulemused ei mõjuta ega saa mõjutada nõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatut. Need ei muuda nõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatud rikkumisi kehtetuks ega olematuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

14. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kuigi talle teatati 04.10.2013 toimunud kohapealsest kontrollist ette 48 tundi, tekitab selline olukord sunnismaisuse, mille kaebaja väidab olevat ühe pärisorjuse vormidest. Kohapealsest kontrollist etteteatamist reguleerivad komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikkel 27 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikkel 4. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 27 lõike 1 esimese lause ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 4 lõike 7 kohaselt võib kontrollist ette teatada vaid juhul, kui see ei kahjusta kohapealse kontrolli eesmärki. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 27 lõike 1 kolmas lause ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 4 lõike 7 kolmas lause piiravad kohapealsest kontrollist etteteatamise aega loomadega seotud meetme puhul 48 tunnini. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 4 lõike 7 teine lause ütleb seejuures veel, et etteteatamis tähtaeg peab olema võimalikult lühike. Nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli eesmärgiks on vastavate nõuete täitmise kontrollimine, mis tähendab, et kontrollist etteteatamise eesmärgiks on eelkõige anda põllumajandustootjale aega valmistuda ette kohapealse kontrolli toimumiseks nii, et kontrolli oleks võimalik läbi viia. Kohus leiab, et kasutades A. Liibert’i kohapealse kontrolli toimumisest teavitamiseks komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 27 lõike 1 kolmandas lauses ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 4 lõike 7 kolmandas lauses sätestatud maksimaalset etteteatamis tähtaega, on PRIA andnud kaebajale parima võimaluse kontrolliks igakülgselt ette valmistuda ja luua reaalne ning mõistlik võimalus loomade kontrollimiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu õigusaktidest tuleneva piiranguga kohapealsest kontrollist etteteatamise osas, ei muuda fakti, et PRIA ja VTA on kõnealustest õigusaktidest tulenevate nõuetega seotud ning on kohustatud neid järgima. Seoses kaebaja poolt esitatud väidetega, mille kohaselt tekitavad kõnealused normid pärisorjust, peab kohus vajalikuks märkida, et kohapealsest kontrollist etteteatamise piirang kehtib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ühetaoliselt, mistõttu on võimatu, et kõnealused normid piiravad ning tekitavad pärisorjust vaid kaebaja suhtes.

15. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et asjassepuutuvad õigusaktid ei sätesta kontrolli kestust ning et temal puuduvad õigused kontrollide tööd suunata ja reguleerida, siis kohus nõustub nimetatud väitega. Fakt, et seadusandja on kontrolli kestuse jätnud määratlemata, pole mitte juhuslik, vaid seadusandja poolt kaalutletud otsus. Kuna kohapealse kontrolli eesmärgiks on siiski kontrollida kõigi kohapealse kontrolli objektide nõuetele vastavust, siis on kontrolli kestust võimatu määratleda. Juhul, kui seadusandja oleks kontrolli kestuse õigusaktides täpselt määratlenud, võiks tekkida olukord, mil kõiki kontrolli objektiks olevaid loomi pole veel kontrollitud, kuid kuna kontrolliks ettenähtud aeg on ületatud, siis lasuks kontrolli läbiviijatel kohustus kohapealne kontroll lõpetada. Lisaks eeltoodule jätaks selline regulatsioon taotlejale võimaluse kohapealsete kontrollide tööd venitada ning nii kontrolli kas osaliselt või täielikult vältida. Seadusandja on kontrolli kestuse määratlemisest tulenevaid võimalikke probleeme ette näinud ning jätnud seetõttu kohapealse kontrolli kestuse määratlemata. Kohapealne kontroll vältab seega seni, kui järelevalveametnikel on olnud võimalus kontrollida kõiki taotleja majandusüksuses asuvaid kontrolli objekte või ajani, mil järelevalveametnikud otsustavad kontrolli lõpetada. Kuna kontrolli läbiviimine on järelevalveametnike ülesanne, siis otsustavad järelevalveametnikud nii kontrolli alustamise, kestuse kui lõpetamise üle, mistõttu on kohtu arvates mõistlik ja arusaadav, et isikul, kelle majandusüksuses kontrolli läbi viiakse, puudub võimalus ametnike tööd mõjutada.

16. Kaebaja väide, mille kohaselt tegi kaebaja ettevalmistused loomade eraldamiseks, kasutades selleks aedu ja lisatööjõudu, mistõttu pole kontrolliks valmistumise materiaalne kulu kaebaja hinnangul proportsioonis PRIA poolt makstavate toetustega, võib olla küll tõene, kuid põhjus, miks kaebaja ei suutnud vajalikul määral kohapealseks kontrolliks valmistuda, tuleneb kohtu arvates kaebaja majandusüksuses kasutatavast loomade pidamise mudelist, mitte vastustajast või õigusaktides sätestatud etteteatamis ajast. Nimelt nähtuvalt asja materjalidest peab kaebaja oma loomi ühel karjamaal koos teiste taotleja(te) loomadega. Ja kuigi kaebajal pole keelatud pidada oma loomi karjamaal koos teiste taotlejate loomadega, ei tähenda see seda, et kaebaja suhtes tehakse seetõttu õigusaktides sätestatud kohapealsest kontrollist etteteatamis tähtaegade osas erandeid. Otsus pidada oma loomi koos teiste taotlejate loomadega on siiski kaebaja majandamisotsus ning asjaolu, et kaebaja pidi seetõttu tegema kohapealseks kontrolliks valmistumisel suuremaid pingutusi, palkama lisatööjõudu ning oma loomi teiste taotlejate loomadest eraldama, on samuti kaebaja majandamisotsusest lähtuva riisiko realiseerumisest tulenev kahju, mis pole kohtu arvates põhjustatud vastustaja tegevusest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ka vastutust sellise kahju tekkimise eest kannab siiski kaebaja. Samas leiab kohus, et PRIA-lt toetuste taotlemine on võimalus, mitte kohustus, ning otsuse toetusi taotleda on teinud siiski kaebaja ise, mistõttu lasub kaebajal ka kohustus vastavaid nõudeid täita ning võimaldada PRIA-l ja VTA-l viia läbi kohapealset kontrolli.

17. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et lähtuvalt ELÜPS § 25 kontrollivad ELÜPS §

23 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete täitmist PRIA ning oma pädevuse piires Põllumajandusamet, Veterinaarja Toiduamet ja Keskkonnainspektsioon. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 48 lõikest 1 ja artikli 53 lõikest 1 tulenevalt tagab pädev asutus kontrolli läbi viies, et põllumajandustootjate puhul kontrollitakse nende nõuete ja standardite täitmist, mille eest asutus vastutab. Kuivõrd põllumajandusministri 01.07.2007 määruse nr 91 „Veterinaarja Toiduameti põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 91) § 1 lõikest 1 tulenevalt on VTA näol tegemist Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutusega, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi veterinaartegevuse, söödahügieeni, toiduohutuse, põllumajandusloomade aretuse, turukorralduse ja mahepõllumajanduse valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, siis on VTA määruse nr 91 § 1 lõikest 1 ja ELÜPS § 25 tulenevalt pädev kontrolliasutus, kellel on mh. volitus kontrollida ka põllumajandusloomadega seonduvate identifitseerimisja registreerimisnõuete täitmist.

Ka kaasatud isiku arvamusest nähtub, et PRIA ja VTA vahel on sõlmitud koostöölepe, mille kohaselt teostab VTA põllumajandustoetuste taotlejate kohapealset kontrolli. Seega oli VTA järelevalveametnikul pädevus vaidlusalust kontrolli läbi viia ning kontrolli tulemused vastavalt nõuetele fikseerida ning PRIA-le edastada. Järelevalveametnike ülesandeks oli kontrollida kohustuslike majapidamisnõuete täitmist, mitte tegeleda loomade püüdmisega või aidata kaebajal muul viisil kontrolliks valmistuda. Euroopa Kohus on oma 16.06.2011. a otsuses nr C-536/09 (Marija Omejc versus Republika Slovenija) asunud seisukohale, et „määruses sätestatud haldusja kohapealsed kontrollid viiakse läbi viisil, mis võimaldab tõhusalt kontrollida toetuse võimaldamise tingimuste täitmist ning tingimuste täitmise suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimist.“ Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 15 lõikest 6 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 42 lõikest 1 tulenevalt tehakse kohapealse kontrolli käigus kindlaks, kas kõik toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud ning kontroll hõlmab kõiki loomi, kelle kohta on kontrollitavate toetuskavade alusel toetustaotlused esitatud.

Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodust tulenevalt oli PRIA otsustada, millisel viisil kohapealsed kontrollid läbi viiakse, eeldusel, et seda tehakse viisil, mis võimaldab piisava tõhususega kontrollida toetuse saamise eelduseks olevate tingimuste täitmist ning oluliste nõuete ja standardite jälgimist. Nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgiks on kontrollida seda, kas taotleja majandusüksuses täidetakse häid põllumajandusja keskkonnatingimuste nõudeid. Loomade osas nõuetele vastavuse kontrollist etteteatamisel on etteteatamise eesmärgiks see, et taotleja saaks vajalikul määral kontrolliks valmistuda.

Seega oli kaebajal, keda on kohapealse kontrolli toimumisest teavitatud maksimaalset võimalikku etteteatamis aega arvestades, kohustus ajada kari kokku viisil, mis ka võimaldab järelevalveametnikel vastavaid nõudeid kontrollida. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja seisukoht, millest tulenevalt oleksid kohapealset kontrolli läbiviivad ametnikud pidanud aitama kaebajal loomi püüda või aitama kaebajal muul viisil kontrolliks valmistuda, on arusaamatu ja ebamõistlik, kuna kohustus võimaldada oma majandusüksuses viia läbi kohapealset kontrolli ning aidata kontrolli läbiviimisele igakülgselt kaasa, lasus siiski kaebajal, mitte kontrolli läbiviival ametnikul.

18. Ja kuigi käesoleval juhul oli kontrolli läbiviijaks VTA, siis kontrolliti sama kontrolli käigus nii PRIA toetuste saamise aluseks olevate kohustuslike majandamisnõuete täitmist kui teostati VTA poolset kontrolli loomapidaja kohustuste täitmiseks, kuna loomade identifitseerimise ja registreerimise nõue on lähtuvalt LTTS § 11 lõigetest 1 ja 2 kohustuslik kõigile loomapidajatele. Seega on kaebaja väited, nagu poleks VTA olnud pädev teostama taotleja juures läbiviidud kohapealset kontrolli või viited, nagu poleks VTA poolt läbiviidud kontroll PRIA poolt toetuste maksmisel arvestatav, kohtu arvates alusetud ning sisutühjad.

19. Nõuetele vastavuse kontrolle viib läbi kas PRIA või PRIA delegeeritud asutus, milleks antud juhul oli VTA. Juhul, kui VTA tuvastab nõuetele vastavuse kontrolli käigus, et nõuetele vastavuse nõudeid on rikutud, teeb VTA isikule ettekirjutuse, millega kohustab isikut avastatud mittevastavusi ning rikkumisi kõrvaldama ja määrab järelkontrolli aja. Juhul, kui ka järelkontrollis tuvastatakse, et loomade identifitseerimisja registreerimisnõudeid on rikutud, siis on VTA-l lähtuvalt LTTS § 584 lõigetest 1 ja 2 õigus määrata rikkumise eest rahatrahv 200 trahviühiku või kuni 2000 euro ulatuses.

Asjaolu, et kaebaja majandusüksuses on käinud VTA kohapealne kontroll, kes kontrollis kaebaja majandusüksuses loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuet seetõttu, et taotleja sattus PRIA nõuetele vastavuse kontrollivalimisse, ei tähenda, et VTA poolt teostatud järelkontroll mõjutaks kaebaja majandusüksuses varasemalt toimunud kontrolli käigus tuvastatud nõuetele vastavuse nõuete rikkumisest tulenevaid vähendusi. Sellega, et VTA-l oli kaebaja majandusüksuses lõpuks võimalik läbi viia kohapealne kontroll, vältis kaebaja VTA poolt väärteomenetluse käigus määratavat võimalikku rahatrahvi.

Kaebaja ekslik lähenemine, mille kohaselt võiks nõuetele vastavuse nõuete jämeda rikkumise tuvastamise korral määrata järelkontrolle, ei täidaks kohtu arvates ka Euroopa Kohtu 16.06.2011 otsuses nr C-536/09 väljendatud seisukohta, mille kohaselt tuleb kohapealne kontroll läbi viia viisil, mis võimaldab tõhusalt kontrollida toetuse täitmise suhtes oluliste nõuete ja standardite järgimist. Nõuetele vastavuse tingimuste täitmise kontrolli eesmärgiks on tuvastada, kas taotleja täidab nõuetele vastavuse tingimusi, mitte luua olukorda, mille tulemusel asub taotleja vastavaid tingimusi täitma alles peale toimunud kohapealset kontrolli, mille käigus on vastavate nõuete eiramine juba tuvastatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates mõistetav ka fakt, mida PRIA on kaebajale ka juba vaideotsuses rõhutanud, et nõuetele vastavuse kontrolli osas määratakse järelkontroll vaid juhul, kui kontrolli käigus tuvastatud eksimus on väheoluline. Kaebaja juures kohapealses kontrollis tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumisi ei saa mitte mingil juhul pidada väheoluliseks, kuna järelevalveametnikel oli võimalik kontrollida vastava nõude täitmist vaid 2-3 looma suhtes, mistõttu on ilmselge ka see, et VTA ettekirjutuse alusel tehtud VTA järelkontroll ei saanud mõjutada juba tuvastatud nõuetele vastavuse tingimuste rikkumistest tulenevaid vähendusi PRIA poolt makstavate toetuste osas.

20. Kohtu arvates on väide, justkui oleks kaebajale kontrolli läbiviimise metoodika selgitamine oluline kontrolli läbiviimise tulemuste osas, asjakohatu. LTTS § 11 lg-tes 1 ja 2 sätestatud loomade korrektse identifitseerimise ja märgistamise nõue on kohustuslik nii kõigile loomapidajatele kui on ühtlasi ka kohustuslikuks majapidamisnõudeks ELÜPS § 23 lõike 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2008 artikli 5 mõttes. Seega pidi kohtu hinnangul kaebaja loomapidajana loomade identifitseerimisja registreerimiskohustusest juba loomapidamisega tegelema asudes teadlik olema ja mõistma nende kohustuste sisu.

21. Lähtuvalt LTTS § 11 lõike 1 kolmandast lausest on loomapidaja kohustatud pidama oma loomade kohta arvestust ning lähtuvalt põllumajandusministri 06.06.2000 määruse nr 184 „Põllumajandusloomade registri asutamine1“ § 14 lõikest 1 peab loomapidaja teavitama loomade registrit seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil loomade registrisse kandmiseks kohustuslikud andmed on muutunud. Seega juhul kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse taotlejale kuuluvast karjast teistele taotlejatele kuuluvaid loomi, siis lasub kaebajal ka kohustus esitada nende loomade kohta vastavad dokumendid. Kuna asja materjalidest nähtuvalt pidas kaebaja temale kuuluvaid loomi samal karjamaal koos teistele taotlejatele kuuluvate loomadega, siis pidi ta tõesti vastavalt seadusele esitama ka kolmandale isikule kuuluvaid dokumente.

22. Kohtule on arusaamatud kaebaja väited, mille kohaselt on teda kontrollaruande allkirjastamisega eksiteele viidud või tema olukorda halvendatud, kuna kaebaja ei vaidlusta kohapealse kontrolli toimumist, kontrolli käigus kogutud andmete tõesust ning enda viibimist kohapealse kontrolli ja kontrollaruande koostamise juures, seega ei vaidle kaebaja mitte kohapealse kontrolli käigus tuvastatud rikkumiste olemuse üle, vaid soovib vabaneda tuvastatud rikkumistest tulenevatest vähendustest.

23. Kohus nõustub vastustajaga, et kontrollaruannet (tl 37-48) tuleb käsitada protokollina haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 18 lõike 1 mõttes, mis loetleb juhud, mil menetlustoiming protokollitakse. HMS § 18 lõike 1 punkti 4 kohaselt koostatakse protokoll muuhulgas ka siis kui protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest. Kohustuse koostada kohapealse kontrolli kohta protokoll, sätestavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 32 lõige 1 ning komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 27 lõige 1. Ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 32 lõikest 2 ja komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 27 lõikest 2 tulenevalt antakse põllumajandustootjale võimalus kohapealse kontrolli aruandele alla kirjutada, et tõendada enda kohal viibimist kontrolli ajal ning lisada aruandele tähelepanekuid, kuid see ei tähenda, et põllumajandustootjal lasuks kohustus kontrollaruanne allkirjastada. Vastupidi, HMS § 18 lõikest 3 tulenevalt lasub protokolli allkirjastamise kohustus vaid protokolli koostanud isikul ning protokollile võib, kuid see pole kohustuslik, võtta ka menetlusosaliste allkirjad, selleks, et vältida edasisi võimalikke vaidlusi selle üle, kas protokoll kajastab menetlustoimingut adekvaatselt. Protokolli koostamist peetaksegi haldusmenetluses vajalikuks eelkõige juhul, kui vajalik võib olla menetlustoimingu hilisem taastamine, kuivõrd nõuetele vastav protokoll aitab vältida vaidlusi teostatud menetlustoimingute üle ning on oluliseks tõendusmaterjaliks. Kuna kaebaja pole vaidlustanud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid, vaid on neid ka ise oma allkirjaga kinnitanud, mistõttu pole kontrollaruande allkirjastamine kaebaja olukorda võrreldes kohapealse kontrolli käigus tuvastatud reaalse olukorraga kohtu arvates kuidagi halvendanud.

24. Kohtul tuleb nõustuda kaebaja seisukohaga selles, et ühe kõrvamärgi puudumine pole põhjus toetuste vähendamiseks, kuna komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 17 lõike 3a kohaselt loetakse lammas või kits, kes on kaotanud ühe kõrvamärgi, kindlaksmääratud loomaks, tingimusel, et looma on järelejäänud kõrvamärgi alusel siiski identifitseeritav vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 21/2004(2) artikli 4 lõike 2 punktile a, tingimusel et lammaste ja kitsede identifitseerimise süsteemi kõik muud nõuded on täidetud. Kuid kohus selgitab, et kaebaja lähtub siinjuures valest kontrollitulemusest. Asja materjalidest nähtuvalt viisid kaebaja juures kontrolle läbi mitu erinevat kontrolliasutust, mis aga ei tähenda, et PRIA peaks või saaks nõuetele vastavuse nõuete rikkumisest tuleneva vähendamise korral lähtuma hilisemast, taotlejale soodsamast kontrollitulemusest.

25. Mis puutub kaebaja väitesse, et ta ei ole kontrollimist takistanud ja on teinud kõik kontrolli läbiviimiseks, leides, et PRIA pole tõestanud kaebaja poolt nõuetele vastavuse kontrolli tahtlikku takistamist, siis kohus sellise väitega ei nõustu. Kontrolli käigus tuvastati, et loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete täitmist kaebaja poolt polnud võimalik kontrollida, kuna kitsed asusid suurel karjamaal ning kaebaja ei olnud kontrollimise ajaks võtnud kasutusele abivahendeid või meetmeid, mis oleks võimaldanud kontrolli läbi viivatel ametnikel kontrollida igal kitsel identifitseerimist võimaldava kõrvamärgi olemasolu. Põllumajandusministri määrus 23.04.2010 nr 47 „Loomade karjatamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 7 lg 6 p 1 ja 3 sätestab toetuse taotlejale kohustuse hoida sellesse loomagruppi kuuluvat looma, kelle kohta ta toetust taotleb karjamaal selliselt, et oleks võimalik kontrollida kitse kõrvamärkide olemasolu ja registrinumbrit. Kaebaja poolt karja mitte kokku ajamist ning sellega loomade identifitseerimisja märgistamisnõuete korrektse hindamise võimaldamata jätmist tuleb lähtuvalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 26 lõigetest 1 ja 2 ning komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 4 lõigetest 1 ja 6 käsitleda kontrolli tahtliku takistamisena komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 72 mõttes, mille tulemusel oleks taotlejale makstavaid toetuseid vähendatud suuremas ulatuses kui otsustes nr 12-6/1049, 12-6/34, 12-6/68 ja 12-6/80 märgitud vähendusprotsent. Kaebaja seisukoht on kohtu arvates otseses vastuolus ka Euroopa Kohtu 16.06.2011. a otsuses nr C-536/09 (Marija Omejc versus Republika Slovenija) väljendatud seisukohtadega. Asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja majandusüksuses läbi viidud kohapealset kontrolli käsitletud kontrolli tahtliku takistamisena ja järelevalveametnikud on nõuetele vastavuse nõuete rikkumise hindamisel arvestanud kaebaja poolt antud selgitusi ning hinnanud taotleja poolt toimepandud rikkumisi lähtuvalt nõuetele vastavuse rikkumise maatriksist, mistõttu on kaebajale makstavaid toetusi vähendatud ainult 6%, lahendades olukorra kaebajale soodsamalt.

26. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja soov hüvitada talle tema otsesed kulud, ajakulu ning moraalne kahju, on alusetu ja põhjendamata, kuivõrd kaebaja juures teostasid järelevalvet selleks õigustatud valitsusasutused ning tulenevalt faktist, et kaebaja tegutseb vastavate asutuste haldusalas, oli kaebaja kohustatud aitama kaasa ning taluma ka vastavate asutuste poolt läbiviidavaid kontrollitoiminguid. Kohus märgib, et nii kaebaja otsesed kulud kui ka ajakulu kohapealseks kontrolliks valmistumiseks tulenesid kaebaja majandusüksuses kasutatavast majandamismudelist, mille kasutamisest tulenevad täiendavad kulud tekkisid kaebaja majandamisotsustest tuleneva riisiko realiseerumisel, mistõttu ei lasu PRIA-l ka kohtu hinnangul vastavate kulude hüvitamise kohustust.

27. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe

kohtunik