2-14-51607/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedEesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) esitas 30.04.2014 Pärnu Maakohtule hagi RP ja TP vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses. Hagiavalduse kohaselt on hageja avalduste alusel algatatud kostja I suhtes 12 täitemenetlust, neist 2005.aastal 2 (01.04.2005 ja 19.10.2005 avalduste alusel) ja 2013.aastal 10 (16.04.2013 avalduste alusel). Hagi esitamise seisuga on sundtäitmisel
Legislator headnote
AI generated2-14-51607/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kostja I nimele ei ole kinnisvara ja sõidukeid registreeritud. Ta teatas 21.03.2014 kirjas kohtutäiturile, et tal puudub püsiv sissetulek või muu vara, mille arvelt hageja nõuet rahuldada. Kostja I on alates 23.08.1988 abielus kostjaga II, kelle nimele on registreeritud 2 kinnisasja XXXXXXXX alevis, sõiduk ja OÜ S osa suuruses 2556 eurot. Vara on soetatud abielu ajal ja seega on eelduslikult tegemist ühisvaraga. Kuna hageja nõuete rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei ole õnnestunud, palus hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagada, müües vara avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha kostjate vahel võrdsetes osades.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Ülle Jänes, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-51607 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) hagi RP ja TP vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 24. oktoobri 2014 vaheotsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RP ja TP apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
875 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), esindaja Inna Golovina Kostja I: RP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: TP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Menetluse liik
Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Jätta Pärnu Maakohtu 24. oktoobri 2014 vaheotsus muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Menetluskulud jaotatakse või mõistetakse välja asja sisulisel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) esitas 30.04.2014 Pärnu Maakohtule hagi RP ja TP vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja avalduste alusel algatatud kostja I suhtes 12 täitemenetlust, neist 2005.aastal 2 (01.04.2005 ja 19.10.2005 avalduste alusel) ja 2013.aastal 10 (16.04.2013 avalduste alusel). Hagi esitamise seisuga on sundtäitmisel
27 263,94 eurot. Täitemenetlustes laekus 2013.aastal 382,30 eurot ja 2014. aastal 86,30 eurot. 12.06.2014 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et 01.04.2005 täitmisavaldusega täitmiseks esitatud nõue on täidetud.
3. Kostja I nimele ei ole kinnisvara ja sõidukeid registreeritud. Ta teatas 21.03.2014 kirjas kohtutäiturile, et tal puudub püsiv sissetulek või muu vara, mille arvelt hageja nõuet rahuldada. Kostja I on alates 23.08.1988 abielus kostjaga II, kelle nimele on registreeritud 2 kinnisasja XXXXXXXX alevis, sõiduk ja OÜ S osa suuruses 2556 eurot. Vara on soetatud abielu ajal ja seega on eelduslikult tegemist ühisvaraga. Kuna hageja nõuete rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt ei ole õnnestunud, palus hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagada, müües vara avalikul enampakkumisel ja jagada saadav raha kostjate vahel võrdsetes osades.
Kostjate vastuväited
4. Kostjad palusid teha aegumise kohta vaheotsuse, millega kohaldada hageja nõude suhtes aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata.
5. Kostja I suhtes algatatud täitemenetlus on kestnud 9 aastat, mille vältel on võla katteks laekunud üksnes 468,60 eurot.
6. TMS § 14 lg 2 teise lause järgi on vara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kuna TMS ei ütle, mille alusel tuvastatakse, et nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus, siis tuleb analoogia korras kohaldada PankrS § 10 lg 2 p 2, mida saab tõlgendada järgnevalt – kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada, siis on täitemenetlus ebaõnnestunud. Kuna täitemenetlus on algatatud hageja 01.04.2005 avalduse alusel, siis hakkas TMS § 14 lg-s 2 sätestatud 1-aastane aegumistähtaeg kulgema 01.07.2005 ja hageja nõue aegus 30.06.2006.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7. Maakohus tegi TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks.
8. Teade täitmise võimatuse kohta võlgniku lahusvara arvelt peab tulema sissenõudjale kohtutäiturilt. Hageja sai kohtutäituri vahendusel informatsiooni kostjal I vara puudumise kohta 25.03.2014. Seega hakkas ühisvara jagamise hagi esitamise 1-aastane tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast ja 30.04.2014 esitatud nõue ei ole aegunud.
9. PankrS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud 3-kuuline tähtaeg ei ole seaduse analoogi alusel TMS § 14 lg 2 puhul rakendatav, kuna esimesel juhul annab 3-kuuline tähtaeg võlausaldajale võimaluse, teisel juhul aga paneb kohustuse panna oma nõudeõigus maksma. TMS § 14 reguleerib olukorda, millisel juhul ja millise tähtaja jooksul on sissenõudjal õigus pöörata sissenõuet võlgniku osale ühisvarast. Vastava hagi esitamiseks ei piisa sissenõudja eeldusest, et tema nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt on ilmselt võimatu, vaid tal on õigus hagi esitada alles sellekohase konkreetse informatsiooni saamisel kohtutäiturilt.
10. Kostjate väide 9 aastat kestnud täitemenetluse kohta on eksitav. Valdav osa hageja nõuetest (25 287,50 euro ulatuses) on täitmisel olnud alates 16.04.2013.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11. Kostjad paluvad vaheotsuse tühistada ja teha uus otsuse, millega rahuldada kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks. Alternatiivselt paluvad kostjad vaheotsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. Maakohus oleks pidanud kohaldama hageja nõudele TMS § 14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 142 lg 1 järgi aegumist ning tuginema aegumise tuvastamisel analoogia korras PankrS § 10 lg 2 p-le 2.
13. Hageja 12.06.2014 arvamuse kohaselt ei ole kohtutäitur hagejale kunagi kinnitanud, et kostja I lahusvarast ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Hageja on ühisvara jagamise hagi esitanud enne kohtutäituritelt vastava õiendi saamist. Hageja järeldas, et kostjal I puudub vara ning leidis, et vaatamata TMS § 14 lg-s 2 sätestatud aegumistähtajale on võimalik esitada hagi ühisvara jagamiseks täitemenetluses.
14. Arusaamatu on maakohtu otsuses märgitu, nagu oleks kostjate väide 9 aastat kestnud täitemenetluse kohta eksitav. Esimene täitemenetlus algatati hageja 01.04.2005 avalduse alusel ja seega on täitemenetlus kestnud üle 9 aasta. Kostjatele teadaolevalt ei ole kohtutäitur teinud 9 aasta jooksul ühtegi toimingut täiteasjade 179/2005/896 ja 179/2005/896 raames, et välja selgitada kostja I varaline olukord. Alles 12.03.2014 on kohtutäitur palunud kostjal I esitada oma varade nimekiri. Samas on kohtutäitur juba 2006. aastal kostja I suhtes Lääne Prefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna otsuste alusel algatatud täiteasjades 179/2005/1069 ja 179/2005/1116 tuvastanud, et kostjal I puudub vara ning teinud ettepaneku asendada rahatrahv arestiga.
Vastus apellatsioonkaebusele
15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
17. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud. PankrS § 10 lg 2 p 2 ei ole analoogiline säte ja see ei ole käesolevas asjas kohaldatav. TMS § 14 lg 2 teises lauses sätestatud aegumistähtaega tuleb arvestada päevast, mil sissenõudja saab kohtutäiturilt teavet selle kohta, et võlgniku lahusvara arvel ei ole nõude rahuldamine võimalik. Antud juhul sai hageja vastava teabe kohtutäitur Õ. Pajurilt 25.03.2014 e-kirjaga, millele lisatud kostja I 21.03.2014 kirjas sisaldub kostja I kinnitus selle kohta, et tal puudub püsiv sissetulek ja muu likviidne vara, mille arvel oleks võimalik Maksuja Tolliameti nõudeid rahuldada (I kd t lk 16, 109). Sellest kirjast sai hageja teha järelduse, et sundtäitmine kostja I lahusvara arvel ei ole võimalik. Hagi aegumine hakkas kulgema 26.03.2014. 30.04.2014 esitatud hagi ühisvara jagamiseks ei ole TMS § 14 lg 2 järgi aegunud.
19. Hagi aegumise küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et üks nõuetest on täitmisel juba alates 19.10.2005. Samuti ei oma tähtsust kostjate paljasõnalised väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole teinud selle nõude täitmise käigus ühtegi toimingut võlgniku varalise olukorra väljaselgitamiseks ja et kohtutäitur oli juba 2006.a teadlik kostjal I vara puudumisest. Hageja sai esitada hagi ühisvara jagamiseks alles pärast seda, kui teda oli teavitatud täitmise võimatusest kostja I lahusvara arvel ja selliselt hageja ka toimis. Pealegi nähtub asja materjalist, et veel 2013.a ja 2014.a laekus kostja I kohustuste, sh 2005.aastast täitmisel olevate nõuete täitmiseks raha. Seega ei pidanud kohtutäitur ega hageja jõudma varem järeldusele, et täitemenetlustes on nõuete rahuldamine kostja I lahusvara arvel võimatu.
20. Menetluskulud jaotatakse või mõistetakse välja vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele.
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/