2-15-1132/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 (9)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtujurist

Enely Sepp

Tsiviilasja number

2-15-1132

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

XXX

kaebus

kohtutäituri

Hille

Kudu

15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Enno

Heringson

(Advokaadibüroo

Heringson

GLO,

e-post:

enno@heringson.ee)

Puudutatud isik I: kohtutäitur Hille Kudu (büroo asukoht

Narva

mnt

7D,

10117

Tallinn,

e-post:

hillekudu.buroo@taitur.just.ee). Puudutatud isiku I lepinguline

esindaja:

Reet

Vokk

(RV

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

reetvokk@gmail.com)

Puudutatud isik II: sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post:

emta@emta.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi XXX kaebus kohtutäituri Hille Kudu 15.01.2015 otsuse

peale täiteasjas nr 035/2011/1310 osaliselt.

2. Tühistada kohtutäitur Hille Kudu 15.01.2015 otsus täiteasjas nr 035/2011/1310

osas. Kohustada kohtutäiturit uuesti otsustama kohtutäituri tasu küsimust

täiteasjas nr 035/2011/1310 lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

2 (9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts XXX (edaspidi avaldaja) esitas 23.01.2014 Harju Maakohtule kaebuse

kohtutäituri Hille Kudu 15.01.2015 otsuse peale täiteasjas nr 035/2011/1310. Avaldaja palub

avalduses tühistada kohtutäituri 15.01.2015 otsus täiteasjas nr 035/2011/1310 ning jätta kõik

menetluskulud kohtutäitur Hille Kudu kanda.

2. Avalduse kohaselt on kohtutäitur algatanud 16.06.2011 täitemenetluse sissenõudja Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti täitmisavalduse ja Tallinna Notar Jaan Hargi 11.07.2008

notariaalakti nr XXX ja Tallinna notar Aivar Mesikäpa 14.05.2009 notariaalakti nr XXX ning

Maksu- ja Tolliameti 19.05.2009 korralduse nr 13-1/1508 alusel Aktsiaseltsi XXX suhtes. XXX

AS ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu sõlmisid 11.07.2008 ja 14.05.2009 hüpoteegi

seadmise lepingud, millega Aktsiaselts XXX koormas oma mõttelise osa kinnisasjast XXX,

Tallinnas (registriosa nr XXX) esimese lepingu alusel hüpoteegiga summas 2 400 000 Eesti

krooni (lisatud, notariaalakti nr XXX) ning teise lepingu alusel summas 2 800 000 Eesti krooni

(lisatud, notariaalakti nr XXX). Pooltevaheliste lepingute kohaselt olid esimese hüpoteegiga

tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Aktsiaselts XXXprint (pankrotis, registrikood XXX)

vastu, mis tulenevad Aktsiaselts XXX print (pankrotis) viie tööpäeva jooksul sõlmitavast

maksuvõlgade tasumise ajatamisgraafikust ning teise hüpoteegiga olid tagatud kõik Maksu- ja

Tolliameti nõuded Aktsiaselts XXX print (pankrotis) vastu, mis tulenevad Maksu- ja Tolliameti

poolt Aktsiaselts XXX print (pankrotis) suhtest viie tööpäeva jooksul kinnitatavast maksuvõla

ajatamise otsusest ja selle võimalikest muudatustest.

Aktsiaselts XXX print (pankrotis) ja Maksu- ja Tolliameti vahel on olnud juba pikemat aega

vaidlus Aktsiaseltsile XXX print (pankrotis) määratud maksusummade osas, sh ka eelviidatud

hüpoteegiga seni tagatud nõuete osas, kuivõrd Aktsiaselts XXX print (pankrotis) oli seisukohal,

et tema maksuvõlgnevus on kustutatud. Aktsiaseltsi XXX print (pankrotis) võlgnevuste osas on

jätkuvalt vaidlus seoses peamiselt asjaoluga, et 02.06.2011 väljastas Põhja maksu- ja

tollikeskuse kontrolliosakonna VII kontrolltalitus maksuotsuse koos maksuvõla tasumise

korraldusega nr 12.2-3/10287 – 67, mille kohaselt olevat Aktsiaselts XXX print (pankrotis)

ettevõte üle läinud XXX trükk OÜ-le juba 13.10.2009 alates. Aktsiaselts XXX print (pankrotis)

võlgnevus on ajas pidevalt vähenenud, kuid mitte seetõttu, et võlgnik oleks seda maksnud, vaid

et maksuhaldur on vastavaid summasid osaliselt sisse nõudnud Aktsiaseltsilt XXX trükk ning

osaliselt ise kustutanud Aktsiaselts XXX print (pankrotis) deklaratsioonide alusel.

Kuigi maksuhaldur ja Aktsiaselts XXX print (pankrotis) vaidlesid võlgnetavate summade üle,

saabus avaldajale 16.06.2011 täitmisteade täiteasjas nr 035/2011/1310 koos kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsusega. Puudub vaidlus ning kohtutäitur on 15.01.2015 otsuses ka märkinud:

„Ajatamisotsusest nr 13-1/1508 nähtub, et AS XXX print tähtajaks tasumata nõuete saldo koos

arvestusliku intressiga ajatamisotsuse koostamise hetke seisuga (18.05.2009) oli summas 3 962

972 krooni (253 280 eurot). Täitmisavalduse koostamisel (14.06.2011) oli kõnealustest nõuetest

tasumata 221 448,47 eurot. Inimliku eksituse tõttu on täitmisavaldusse märgitud sissenõutavaks

summaks 229 352,81 eurot (seega eksituse tõttu on täitmisavaldusse saanud summa 7904,34

euro võrra suurem). […] Sissenõudja on oma vastuses kaebusele tunnistanud, et on ekslikult

esitanud täitmisele suurema nõude, kui oli hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegiga tagatud nõude

suuruseks oli 221 448,47 eurot, ehk 7904,34 eurot vähem, kui sissenõudja poolt esitatud

täitmisavalduses märgitu.“

Täitemenetlust alustati seega ekslikult 7904,34 euro võrra suuremas summas. Avaldaja esitas

kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Menetlus vastavas tsiviilasjas nr 2-

11-30601 on peatatud, kuna lahendust ei ole saanud veel Aktsiaselts XXX print (pankrotis)

3 (9)

maksuküsimust puudutavad vaidlused. Samas hagi tagamise korras oli peatatud ka täiteasja nr

035/2011/1310 menetlus ja on seda jätkuvalt.

2014 lõpuks oli Aktsiaselts XXX print (pankrotis) maksuhalduri nõude jääk, mida vastavad

hüpoteegid veel tagasid, 89 563,31 eurot (täitmisavaldus esitati summale 229 352,81 eurot, kuid

korrektne olnuks 221 448,47 eurot). Summat ei ole vähendatud Aktsiaselts XXX print

(pankrotis) poolt ei tasumise ega tasaarvestuse läbi, vaid maksuhaldur on vastavaid summasid

ise korrigeerinud lähtuvalt Aktsiaselts XXX print (pankrotis) avaldustest viitega maksuhalduri

enda kehtivale haldusaktile. Avaldaja ei ole tasunud mitte ühtegi summat. Maksusumma

korrigeerimist ei saa lugeda võlgnevuse tasumiseks, sest sellisel juhul loetakse, et vastavat

maksukohustust ei ole kunagi eksisteerinudki. Täiteasja nr 035/2011/1310 menetlus oli

sisuliselt selle alustamisest saadik peatatud ning kohtutäitur polnud seega jõudnud peale

täitemenetluse alustamise ja kinnistule keelumärke seadmise avalduse midagi teha (täitur pole

isegi büroost väljas käinud kinnisasja reaalselt arestimas). Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise menetlus oli samuti peatatud, kuni asjaolude selgumiseni, kas vastav võlgnevus

üldse eksisteerib või mitte. Äriühing XXXOÜ soovis teha avaldaja kinnistuga seoses tehingut,

milleks pidanuks kinnistu olema eelmärgitud hüpoteekidest vaba ning tasus 28.11.2014 sel

eesmärgil Aktsiaselts XXX print (pankrotis) vaidlusaluse võlgnevuse. 04.12.2014 teavitas

maksuhaldur nõude täitmisest 28.11.2014 seisuga täiturit. Märgitud avaldus on üheselt

käsitletav sissenõudja avaldusena täitemenetluse lõpetamiseks.

Kohtutäituril ja avaldajal tekkisid lahkarvamused täituri tasu osas – avaldaja meelest kohaldub

sellises olukorras kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 ning seega tekib seaduse alusel vastavate

summade tasumise kohustus mitte Aktsiaselts XXX, vaid sissenõudjal. Täitur märgituga ei

nõustunud ning märkis 22.12.2014 kirjas, et käsitleb avaldaja e-kirju kaebusena ning vaatab

selle vastavalt läbi.

3. Kohtutäitur teatas sissenõudjale ja võlgnikule kaebuse läbivaatamisest ning andis

sissenõudjale tähtaja seisukoha esitamiseks kaebusele. Sissenõudja leidis 02.01.2015

seisukohas, et ajatamisotsusest nr 13-1/1508 nähtub, et AS XXXprint tähtajaks tasumata nõuete

saldo koos arvestusliku intressiga ajatamisotsuse koostamise hetke seisuga (18.05.2009) oli

summas 3 962 972 krooni (253 280 eurot). Täitmisavalduse koostamisel (14.06.2011) oli

kõnealustest nõuetest tasumata 221 448,47 eurot. Inimliku eksituse tõttu on täitmisavaldusse

märgitud sissenõutavaks summaks 229 352,81 eurot (seega eksituse tõttu on täitmisavaldusse

saanud summa 7904,34 euro võrra suurem). Muus osas on maksuhalduri täitmisavaldus esitatud

nõuetekohaselt, täitmisvalduse esitamise ajal oli hüpoteegiga tagatud maksuhalduri nõude

suuruseks 221 448,47 eurot ning viidatud nõude kehtivuse ega põhistatuse osas ei ole

maksuhalduri kinnitusel vaidlust.

Tulenevalt tagamiskokkuleppest tagab kinnistule seatud hüpoteek ka võimalikke

täitemenetlusega seotud kulusid. Käesolevas täiteasjas on täitedokumendiks hüpoteegi

seadmise leping, millest johtuvalt on täitemenetluse mõttes kohustatud isikuks vara omanik,

mistõttu on sissenõudja õigesti märkinud täitmisavalduses võlgnikuks AS XXX.

25.11.2014 edastas AS XXX lepinguline esindaja E. Heringson sissenõudjale teabenõude,

milles palus sissenõudjal anda teavet, milline on AS-i XXX print maksukohustuse jääk, mida

tagab hüpoteek Madara 14, Tallinn kinnistul. Sissenõudja vastas, et maksukohustuse jääk on

summas 89 563,31 eurot. Vastava teabe on sissenõudja varasemalt (27.02.2014) edastanud e-

kirja teel ka kohtutäiturile. Täitemenetluse jooksul nõude vähendamise on tinginud nõude

suhtes toimunud laekumised (tasaarvestamised nii AS XXX print tagastustaotluste arvelt, kui

ka XXX OÜ ettemaksukontolt tagastusnõuete arestimise käigus). Seega pole 15.06.2011

4 (9)

kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses toodud nõude suurus (maksuhaldur viitab parandatud

nõudele summas 221 448,47 eurot) alusetu ega põhjendamatu vaid on vähenenud nõuete

tasumiste ja tasaarvestamiste tõttu pärast täitmisavalduse esitamist. Sissenõudja hinnangul ei

oma täituritasu maksmise kohustuse osas tähtsust, et nõue on vähenenud muul viisil, kui

tasumise teel.

28.11.2014 laekus AS XXX ettemaksukontole XXXOÜ poolt tasutud 89 563,31 eurot, millest

teavitas sissenõudja ka kohtutäiturit 04.12.2014. Kõnealuses e-kirjas on maksuhaldur viidanud,

et 14.06.2011 täitmisavaldusest nr 13-5/775-1 tulenev nõue on täidetud 28.11.2014. Seega on

sissenõudja teavitanud kohtutäiturit sissenõudja nõude rahuldamisest. Olenemata sellest, kas

tõlgendada maksuhalduri viidatud e-kirja TMS § 48 lg 1 p 1 mõttes avaldusena täitemenetluse

lõpetamiseks või sama sätte punkti 2 mõttes kirjaliku dokumendina, millest nähtub, et

sissenõudja nõue on rahuldatud, kohaldub mõlemal juhul täituritasu maksmise kohustuse osas

üldine regulatsioon, mille kohaselt maksab täituritasu võlgnik. Seda eelkõige põhjusel, et nõue

on tasutud pärast täitemenetluse algatamist. Asjaolu, et nõude tasus kolmas isik, ei oma

maksuhalduri seisukohalt täituritasu maksmise kohustuse osas tähtsust.

Maksuhaldur ei pea põhjendatuks AS XXX seisukohta KTS § 41 sisustamisel selliselt, et antud

juhul lasuks täitemenetlusega seotud kulude kandmise kohustus maksuhalduril. Viidatud sätte

lg 2 reguleerib kulu kandmise kohustuse ülekandumist olukorras, kus võlausaldaja taotleb

täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist. Maksuhalduri hinnangul on

antud sätte eesmärgiks kaitsta kohtutäiturit saamaks täitetasu, kui nõue täidetakse osaliselt otse

võlgniku enda või kolmanda isiku poolt sissenõudjale ning nõue seejuures varasemalt lõppeb.

Kogu hüpoteegiga tagatud nõue sissenõudja ees on rahuldatud ning seda pärast täitemenetluse

alustamist ning sellekohane teave on kohtutäiturile edastatud sissenõudja poolt pärast nõude

rahuldamist. Täitekulude ja täituritasu suuruse osas maksuhaldur seisukohta ei esitanud.

4. Kohtutäitur muutis 15.01.2015 otsusega 16.01.2011 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust

seoses sissenõudja poolt esitatud ebaõige summaga. Muus osas jäi täitur oma senistele

seisukohtadele. Kohtutäitur leidis, et menetluse alustamise tasu täiteasjas nr 035/2011/1310

muutus sissenõutavaks 16.06.2011 ning põhitasu 28.06.2011. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit

nõude täielikust rahuldamisest. Sissenõudja ei ole loobunud oma nõudest ega sõlminud

võlgnikuga muid kokkuleppeid täitemenetluse lõpetamiseks. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg

1 p 2 mõttes tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. Kohase

täitmise seisukohast ei oma tähtsust, kas nõude rahuldas võlgnik või kolmas isik. Täitekulude

tasumise kohustus jäi pärast sissenõudja nõude rahuldamist endiselt võlgniku kanda.

Kohtutäitur leidis, et kuivõrd algselt nõuti põhitasu (sissenõudja poolt ekslikult esitatud)

õigustatust suuremas summas, tuleb võlgnikult sissenõutava kohtutäituri põhitasu summat

vähendada 674,39 (sh.käibemaks) euro võrra. Kohtutäitur märkis, et tuginedes eeltoodule

koostab kohtutäitur peale täitemenetluse peatamise aluse äralangemist tasu väljamõistmise

otsuse sissenõudjalt KTS § 41 lg 2 alusel, so. ½ põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud

summat (so. 337,20 eurot). Tasu otsust ei koostata, kui täitekulud jäävad § 221 lg 4 kohaselt

sissenõudja kanda. Avaldaja ei ole kohtutäituri hinnangul ka õigeaegselt kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsust vaidlustanud. Kohtutäitur leidis, et sissenõudja kinnitust ekslikult

suurema nõude täitmiseks esitamise kohta saab lugeda sissenõudja avalduseks osalise

täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 1 alusel ning sellega seoses tuleb muuta ka

võlgnikult väljamõistetud täitekulude summat.

Kohtutäitur on kontrollinud, et otsuse tegemise hetkel ei ole tsiviilasjas nr 2-11-30601

jõustunud kohtulahendit, seega on täitemenetlus täiteasjas nr 035/2011/1310 jätkuvalt peatatud.

5 (9)

Menetlus on peatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamiseks. TMS § 221 lg 4

kohaselt jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda.

Kuigi sissenõudja nõue võlgniku vastu on täies ulatuses rahuldatud ning võlgnik on kohtutäituri

deposiitkontole kandnud täitekulude summa, ei saa kohtutäitur kuni vaidluse lõppemiseni

tsiviilasjas 2-11-30601 nimetatud summat täitekulude katteks kanda ja täitemenetlust lõpetada,

kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral tuleks täitekulud kanda

sissenõudjal ning sellisel juhul kuulub võlgniku poolt kinnisasjalt keelumärke kustutamise

eesmärgil kohtutäituri deposiiti kantud summa tagastamisele.

5. Avaldaja leiab kohtutäituri 15.01.2015 otsuse peale esitatud kaebuses, et täitur on 15.01.2015

otsuses täies ulatuses eiranud tasu proportsionaalsuse põhimõtet. Täitur on peale täitemenetluse

alustamise jõudnud teha üksnes avalduse keelumärke seadmiseks avaldaja kinnistule ning

seejärel on täitemenetlus peatatud - täitur pole isegi büroost väljas käinud kinnisasja reaalselt

arestimas. Täitmisele esitatud nõudest 229 352,81 eurot oli põhjendatud vaid 89 563,31 eurot –

ülejäänud osas on makse vähendatud, kuna nende määramiseks puudus alus. Kohtutäitur peab

arvestama oma tasu osas täitetoimingute mahtu. Käesoleval juhul ei ole 89 563,31 eurot

rahuldatud mitte üksnes täitemenetluse väliselt, vaid seda ületavas osas summas 139 789,50

eurot (229 352,81 eurot miinus 89 563,31 eurot) on nõue osutunud lõppkokkuvõttes tühiseks.

Täitur soovib saada võlgnikult sisuliselt üksnes täitmisteate kättetoimetamise (ja keelumärke

avalduse koostamise) eest 16 055,01 eurot, millele lisandub käibemaks 3211 eurot, kokku

summas 19 266,01 eurot (so varasemas vääringus 301 447,55 krooni). Avaldaja leiab, et isegi

kui täitekulud peaksid jääma avaldaja kanda, saanuks täitur põhitasu arvestada üksnes summalt

89 563,31 eurot ning sedagi üksnes kuni 50%. Millises, alla 50% jäävas ulatuses, oleks täituri

tasu saamine olnud põhjendatud, pidanuks täitur motiveerima lähtuvalt tema poolt tehtud

täitetoimingute mahust.

Avaldaja leiab ka, et asjaolusid arvestades ei ole talle tänaseni antud õiguspärases summas

võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna 229 352,81 euro suurust nõuet ei olnud kohtutäituril

õigus esitada ning täitmisteates oli märgitud vale summa, ei ole hakanud avaldajale veel

kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg, s.o vastavat tähtaega ei ole avaldajale antud.

Avaldaja viitab KTS § 41 lg-le 2 ja leiab, et täitekulud peaks täies ulatuses kandma sissenõudja,

kuna sissenõudja on taotlenud täitemenetluse lõpetamist, enne nõude täielikku sissenõudmist

kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on teinud nõude sissenõudmiseks täitetoiminguid.

6. Kohtutäitur Hille Kudu leiab 09.02.2015 seisukohas kaebusele, et kaebuses on esitatud

materiaalõiguslikke vastuväiteid, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluses (väited selle

kohta, et maksusumma korrigeerimist ei saa lugeda võlgnevuse tasumiseks, sest sellisel juhul

loetakse, et vastavat maksukohustust ei ole kunagi eksisteerinudki).

Kohtutäitur leiab, et käesoleval juhul on avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi, kuna

kohtutäiturile esitatud kaebuses ei saa tugineda täitmise vastu suunatud materiaalõiguslikele

väidetele. Seetõttu pole avaldaja eesmärki avaldusega võimalik saavutada. Kohtutäituri

hinnangul ei oma tähtsust, kes võlgniku eest tema kohustuse täidab või millist kohustuse

täitmise viisi kasutatakse.

Kuna võlgniku eest täitis nõude kolmas isik, ei esine KTS § 41 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis

tooksid kaasa sissenõudja kohustuse kohtutäituri tasu hüvitamiseks. Antud sätte mõtte kohaselt

tekib see siis, kui sissenõudja üldse loobub võlgniku vastu nõude täitmisest. Nõude täitmine

kolmanda isiku poolt kolm aastat hiljem peale täitemenetluse alustamist ei too kaasa

6 (9)

täitemenetluse põhjendamatut alustamist ja seega kohtutäituri tasu maksmise kohustusest

vabastamist.

17.02.2015 esitatud täiendavas seisukohas leiab kohtutäitur, et võlgnik ei ole varasemalt

vaidlustanud kohtutäituri tegevust proportsionaalsuse printsiibi eiramise osas ning seetõttu

palub kohtutäitur jätta tähelepanuta kaebaja väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise

kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi

menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul

otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle

tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse

kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.

Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja poolt kohtutäituri 15.01.2015 otsuse peale

esitatud tähtaegselt.

9. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt peab kohus kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

10. Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud kaebustes leidnud, et täitur on eiranud

tasu nõudmisel proportsionaalsuse põhimõtet, vabatahtliku täitmise tähtaeg ei ole veel kätte

jõudnud ning täitekulud peaks tasuma sissenõudja.

11. Kohtul on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel õigus tühistada

kohtutäituri tehtud toiming ja vajadusel koos otsuse tühistamisega kohustada toimingut uuesti

(seaduse nõuete kohaselt) tegema.

12. Esmalt käsitleb kohus avaldaja väidet selle kohta, et kohtutäitur ei ole avaldajale kunagi

andnud tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks. Vabatahtliku täitmise tähtaja andmata jätmise korral

ei saaks vabatahtliku täitmise tähtaeg ka möödunud olla ning sellest sõltub asjaolu, kas

kohtutäituri tasu saab olla muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses (TMS § 25 lg 2). Avaldaja

on leidnud, et kuna 229 352,81 euro suurust nõuet ei olnud õigust esitada ning täitmisteates oli

märgitud vale summa, ei ole hakanud avaldajale veel kulgema vabatahtliku täitmise tähtaeg,

s.o vastavat tähtaega ei ole avaldajale antud. Kohus avaldajaga ei nõustu. Kohus leiab, et

kohtutäituril on kohustus asja menetlusse võtmisel kontrollida, et täitmisavalduses märgitud

nõudesumma vastaks täitedokumendile. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse

läbi sissenõudja avalduse (täitmisavalduse) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lg 4

esimese lause kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Riigikohus on 29.05.2012

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse punktis 36 leidnud järgmist: „Kolleegium märgib

7 (9)

lisaks, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal

täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks

teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja

millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega.“

13. Kui avaldaja leiab täitmisteate kättesaamisel, et selles märgitud nõudesumma ei ole õige,

on tal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik tähtaegselt oma õigust

kasutanud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa täitedokumendis ekslikult vales summas märgitud

nõudesummast tuleneda tagantjärele täitmisteate mittekättetoimetamine. Seega leiab kohus, et

täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja vabatahtliku täitmise tähtaeg võlgnikule antud

ning ka juba möödunud.

14. Järgnevalt käsitleb kohus vastuväidet kohtutäituri tasu suuruse osas. Kohtutäituri seaduse

(KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja vastavalt KTS § 28 lg-le 2 on

kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist

ainult samas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda

menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1).

TMS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu

tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning täitemenetluses tasub menetluse alustamise

tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt

tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS §

32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega.

Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi muutub põhitasu rahalise nõude täitmisel

sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas

ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse (KTS § 31 lg 1).

15. Kohus ei nõustu avaldajaga väitega, et kuivõrd ka 89 563,31 euro ulatuses on nõue

rahuldatud täitemenetluse väliselt, puudub võlgnikul kohustus tasuda kohtutäituri tasu. Kohtu

hinnangul ei sõltu kohtutäituri tasu maksmise kohustuse tekkimine sellest, kas võlgnevus on

tasutud kohtutäiturile või otse sissenõudjale. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus

13.10.2009 lahendi nr 3-2-1-88-09 (punktis 9), märkides et „Seega tekib kohtutäituril õigus

saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist

võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik

maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate

kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada.“

16. Samas nõustub kohus avaldajaga selles, et kohtutäituri tasunõue ei ole antud juhul

proportsionaalne tehtud toimingutega. Kohus leiab, et avaldaja on õigesti viidanud ka

Riigikohtu lahenditele (13.10.2009 nr 3-2-1-88-09; 29.01.2014 nr 3-2-1-164-13), millest

tuleneb, et kohtutäituri tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest hilisemas

täitemenetluses ning kohtutäituri tasu määramisel tuleb arvestada proportsionaalsuse

põhimõtet. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32

lg 5 kohaselt õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

Kohus nõustub avaldajaga selles, et kohtutäitur oleks õigustatud saama käesoleval juhul

põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline (kohtutäituri vahendusel) sissenõutud summaga, s.o

nõudelt 89 563,31 eurot. Ülejäänud osas ei nähtu kohtule, et võlgnevuse vähenemine oleks

toimunud sissenõudmise läbi või muul viisil seotud täitemenetlusega. Kohus märgib, et

avaldusest ja selle lisadest ning täitetoimikust ei nähtu, mille arvelt täpselt ülejäänud võlgnevus

(summas 131 885,16 eurot) vähenenud on, s.o mis summas on summat korrigeeritud ja mis osas

on nõuet vähendatud. Maksu- ja Tolliameti esindaja 18.12.2014 e-kirjas on märgitud, et

veebruaris 2014 on nõue vähenenud seoses sellega, et hüpoteegiga tagatud nõude aluseks

olevate maksudeklaratsioonide osas esitati parandusdeklaratsioone (tl 161). Maksu- ja

8 (9)

Tolliameti 02.01.2015 seisukohast avaldaja esitatud kaebusele (tl 170) nähtuvalt on

täitemenetluse jooksul nõude vähendamise tinginud nõude suhtes toiminud laekumised

(tasaarvestamised nii AS XXX tagastustaotluste arvelt, kui ka XXX OÜ ettemaksukontolt

tagastusnõuete arestimise käigus).

17. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt tuleks jätta tähelepanuta kaebaja

väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta. Nagu kohtutäitur on märkinud, on

tegemist kaebaja väidetega. Väited proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta puudutavad

kohtutäituri tasu nõudmise põhjendatust. Seega on tegemist esitatud kaebuse põhjendustega,

mitte uute asjaoludega, mille osas peaks võlgnik esitama uue kaebuse kohtutäituri tegevuse

peale. Kohus leiab, et kohtule esitatud kaebuses ei ole keelatud tuua välja ka põhjendusi, mida

kaebaja varem kohtutäiturile esitanud ei ole.

18. Viimasena käsitleb kohus asjaolu, kas kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isik on

võlgnik või sissenõudja. Avaldaja hinnangul esineb käesoleval juhul KTS § 41 lg-s 2 sätestatud

olukord. KTS § 41 lg-st 2 tuleneb, et kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne

nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks

teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse

põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sissenõudja kinnitusel (tl 170 pöördel)

on täitemenetluse jooksul nõude vähendamise tinginud nõude suhtes toimunud laekumised

(tasaarvestamised nii AS XXX tagastustaotluste arvelt, kui ka XXX OÜ ettemaksukontolt

tagastusnõuete arestimise käigus).

19. Kohus ei nõustu avaldajaga. Kohus nõustub sissenõudja ja kohtutäituri seisukohaga selles,

et KTS § 41 lg 2 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul on kogu

hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatud ning seda pärast täitemenetluse alustamist, ning

sellekohane teave on kohtutäiturile edastatud sissenõudja poolt pärast nõude rahuldamist ning

täitemenetluse kestel. Sissenõudja 04.12.2014 avaldust (tl 161-162) kohtu hinnangul ilmselgelt

ei saa käsitleda avaldusena täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1). Sissenõudja on

ise selgelt väljendanud, et tegemist oli teavitusega nõude tasumise kohta, mitte avaldusega

täitemenetluse lõpetamiseks (vt tl 161). Kui teavitust nõude tasumise kohta lugeda

täitemenetluse lõpetamise avalduseks, mille tagajärjel peaks sissenõudja tasuma kohtutäituri

tasu, tekiks absurdne olukord, mille tagajärjel sissenõudjad peaksid hoiduma täiturile nõude

tasumise kohta infot andmast ning selline olukord ei olnud kahtlemata seaduse mõtteks. TMS

§ 48 lg 1 p 2 kohaselt on sissenõudja nõude rahuldamine iseseisvaks täitemenetluse lõpetamise

aluseks ning info andmist nõude rahuldamise kohta ei saa samastada sissenõudja avaldusega

täitemenetluse lõpetamiseks.

20. Avaldaja on kaebuses väitnud, et tegemist on eriolukorraga, kus võlgnik pole mitte ise

põhivõlgnik, vaid tagas oma varaga kolmanda isiku vastu suunatud nõudeid. Kohtutäitur on

märkinud, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmise korral on täitemenetluses võlgnikuks

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik (TMS § 2 lg 1 p 19 ülam 2; § 5 lg 1) ning sellest

johtuvalt lasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul (võlgnikul) ka KTS §-st 30 lg 1

tulenev kohustus tasuda täitemenetluse kulud. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes

tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. Kohus nõustub

kohtutäituriga selles, et kohase täitmise seisukohast ei oma tähtsust, kas nõude rahuldas võlgnik

või kolmas isik. Täitekulude tasumise kohustus jäi pärast sissenõudja nõude rahuldamist

endiselt võlgniku kanda.

21. Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt on avaldaja valinud vale

õiguskaitsevahendi ning kohtutäituri taotlus jätta kaebus läbi vaatamata ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et avaldaja on esitanud õigesti kaebuse kohtutäituri otsuse peale ning puudus

vajadus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

9 (9)

22. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab kohtutäituri

15.01.2015 otsuse täiteasjas nr 035/2011/1310 ja kohustab kohtutäiturit uuesti otsustama

kohtutäituri tasu küsimust täiteasjas nr 035/2011/1310. Kohtutäituril tuleb uue otsuse tegemisel

lähtuda kohtutäituri tasu nõudmisel proportsionaalsuse põhimõttest.

23. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja

õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust kaebuse osalise rahuldamise

osas.

24. TsMS) § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. TsMS § 172 lg 2 kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei

jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud,

muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kuna käesolevas

hagita asjas osaleb mitu isikut ning kohtu hinnangul on kaebus olnud põhjendatud vaid osaliselt,

siis peab kohus asjaolusid arvestades õiglaseks, et kõik menetlusosalised kannavad oma

menetluskulud ise, st menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

25. Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva

määruse peale määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik