2-14-60024/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-60024

Tsiviilasi

Xxx hagi Xxx vastu kinnistusraamatusse eelmärke

kandmiseks nõusoleku andmise kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Armand Reinmaa

Kostja: Xxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja

advokaat Hannes Olli

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 5. veebruaril 2015, millel osalesid hageja

lepingulised esindajad advokaadid Armand Reinmaa ja

Karola Sisask ning kostja Xxx ja tema lepinguline

esindaja advokaat Hannes Olli

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada kostjat Xxx (isikukood xxx) andma nõusolek kinnistusraamatu

registriossa nr xxx eelmärke kandmiseks omandi üleandmise tagamiseks

vastavalt 27. juulil 2011 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingule

Xxx(isikukood xxx) kasuks. Asendada kostja eelkirjeldatud nõusolek käesoleva

otsusega.

3. Jätta Harju Maakohtu 3. novembri 2014. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi

tagamise abinõu kehtima kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud

nõusoleku sisule vastava eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja mõista kostjalt Xxx hageja Xxx kasuks välja menetluskulude hüvitis

summas 1 550 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ning vajalik ja põhjendatud

õigusabikulu 1 200 eurot).

6. Määrata kindlaks resolutsiooni punkti 5 täitmise kord selliselt, et kostjalt

väljamõistetud summa tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele xxxxxxxxx AS-s SEB Pank.

2-14-60024

2 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Xxx (hageja) esitas 31. oktoobril 2014 kohtule hagiavalduse Xxx (kostja) vastu nõudega

kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse eelmärke kandmiseks omandi

üleandmise tagamiseks. Hageja taotleb, et kohus märgiks otsuses, et otsus asendab kostja

nõusoleku.

2. Kohus võttis hagiavalduse 3. novembri 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas

kostjale kätte. Samal kuupäeval rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ja

määras kanda kinnistusraamatusse eelmärge käesolevas asjas esitatud eelmärke sissekandmise

nõude tagamiseks. Kostja esitas 18. novembril 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile

vastu. Hageja esitas 27. novembril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus kuulas pooled ära 5. veebruari 2015 kohtuistungil.

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4. Hageja nõuab kostjalt nõusolekut eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks. Hageja

põhiväited on järgmised:

− pooled on õde ja vend, kelle vanemad sõlmisid abikaasade vastastikkuse testamendi,

mille järgi esmalt päris üleelanud abikaasa ja seejärel tema järelt hageja. Vanematele

kuulus muu hulgas Xxx kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxx

(edaspidi „vaidlusalune kinnistu”). Vanemate tahe oli, et vaidlusalune kinnistu

kuuluks ka edaspidi perekonnale;

− vanematest suri esimesena isa, kelle järgi pärinud ja hagi esitamise ajal veel elus olev

ema kinkis kahe lepinguga kokku kostjale xxx/xxx suuruse mõttelise osa

vaidlusalusest kinnistust;

− teisena sõlmitud 27. juuli 2011 kinkelepingus (edaspidi „kinkeleping”) leppisid ema ja

kostja muu hulgas kokku, et kostja kohustub hageja nõudmisel müüma hagejale kahe

aasta jooksul alates ema surmast xxx/xxx suuruse mõttelise osa vaidlusalusest

kinnistust, samuti lepiti kokku müügi teatavates tingimustes või kinnistu asemel

hüvitise maksmises; kinkelepingu sõlmimisel tegutses kostja ema esindajana;

2-14-60024

3 (7)

− kuni 2009. aastani elas ema hageja juures, kes tema eest hoolitses, aga nimetatud aasta

lõpus halvenes ema tervis ning hageja ja kostja otsustasid ema haiglasse viia; ema

viibis

perioodil

29. detsember 2009

–

12. märts 2010

ravil

xxx

ja

Xxx

taastusravikeskuses ning pärast seda võttis kostja ema elama enda juurde ega

võimaldanud hagejal enam emaga kohtuda;

− kostja on asunud ette valmistama vaidlusaluse kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa

võõrandamist, sh vabastanud kinnistu esemetest ja avaldanud müügikuulutused;

− kui kostja peaks vaidlusaluse kinnistu mõttelisele osale leidma ostja, siis ei ole hagejal

enam võimalik nõuda kahe aasta jooksul peale ema surma kinnistu mõttelise osa

endale müümist, sest hageja vastav õigus ei nähtu praegu kinnistusraamatust – seetõttu

taotleb hageja eelmärke sissekandmiseks vajalikku kostja nõusolekut.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt nõuab

ta kostjalt 2 460,80 euro hüvitamist (sh riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabi kulud summas

2 110,80 eurot 17,59 h eest tunnihinnaga 120 eurot). Nimetatud summa sisaldab käibemaksu.

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva menetlusega ja et ta ei ole

käibemaksukohuslane. Hageja palub väljamõistetud menetluskulud tasuda teda esindavate

advokaatide tegutsemiskohaks oleva advokaadibüroo arveldusarvele. Kostja menetluskulude

nimekirjale hageja vastuväiteid ei esitanud.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hagejal puudub kinkelepingust tulenev nõudeõigus kostja vastu, sest ostuõiguse

kokkulepet tuleb käsitleda ebaehtsa lepinguna hageja kui kolmanda isiku kasuks, kes

ei saa ise lepingu täitmist nõuda;

− hageja ostuõiguse kokkulepe on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, sest

kokkuleppest selle pooltele tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas – nimelt kaotaks kostja hageja ostuõiguse teostamisel omandi

täielikult või peaks maksma hagejale kinkelepinguga saadu eest turuväärtusele vastava

hinna;

− hageja on kinkelepingust tuleneva nõudeõiguse kaotanud, sest täitmata on selle

eelduseks olevad tingimused: hageja ei ole näidanud ema suhtes üles austust ega hoolt

tema elu ajal.

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt nõuab

ta hagejalt 1 641,60 euro hüvitamist (lepingulise esindaja kulu 11,4 h eest tunnihinnaga

120 eurot,

millele

lisandub

20 %

käibemaks).

Kostja

kinnitas,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohuslane. Kostja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma kostjale viivist ja palub

väljamõistetud menetluskulud tuleb määrata tasuda kostja arveldusarvele. Hageja

menetluskulude nimekirjale kostja vastu ei vaielnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− pooled on õde ja vend, kelle vanemad sõlmisid abikaasade vastastikkuse testamendi,

mille järgi esmalt päris üleelanud abikaasa (poolte ema) ja seejärel päriks tema järelt

hageja. Vanematele kuulus muu hulgas vaidlusalune kinnistu;

2-14-60024

4 (7)

− ema kinkis 2010. ja 2011. aastal sõlmitud kahe lepinguga (tl 25–35) kokku kostjale

xxx/xxx suuruse mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust, kusjuures teisena sõlmitud

27. juuli 2011 kinkelepingus leppisid ema kui kinkija ja kostja kui kingisaaja p-s 3.5

muu hulgas kokku järgmises (tl 32–33):

„Kinkija ja kingisaaja on kokku leppinud, et kingisaaja kohustub kingisaaja õe

[hageja] nõudmisel müüma talle kahe aasta jooksul arvates kinkija surmast

xxx/xxx suuruse mõttelise osa [vaidlusalusest] kinnistust hinnaga, mis ei tohi

olla väiksem kui [vaidlusaluse] kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa

turuväärtus. Kui [hageja] ei soovi omandada xxx/xxx suurust mõttelist osa

[vaidlusalusest] kinnistust, kohustub kingisaaja tasuma [hagejale] hüvitist.

Hüvitise suurus ei tohi olla väiksem kui [vaidlusaluse] kinnistu xxx/xxx suuruse

mõttelise osa turuväärtus. Eelnimetatud kokkulepete kehtivuse eelduseks on, et

[hageja] näitab kinkija suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Notariaalakti

tõestaja on osalejatele selgitanud, et nimetatud kokkuleppe täitmine ei ole

käesoleva lepinguga tagatud, kuid vaatamata sellele soovivad pooled

kokkuleppe sõlmist käesolevas lepingus toodud tingimustel.”;

− kinkelepingu sõlmimisel tegutses kostja ema esindajana (tl 23–24 ja 30);

− vaidlusaluse

kinnistu

xxx/xxx

suuruse

mõttelise

osa

omanikuna

on

kinnistusraamatusse kantud kostja ja kinnistusraamatusse ei ole kantud eelmärget

kinkelepingu p-s 3.5 ette nähtud hageja ostuõiguse tagamiseks (tl 36);

− kostja on alustanud talle kuuluva mõttelise osa müügi ettevalmistamist (tl 37–42).

10. Hageja nõude õiguslik alus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

koosmõjus asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p-ga 1. Eelmärke võib AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi

kinnistusraamatusse kanda asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või

järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Seega

tagab eelmärge konkreetset nõuet kinnistu kohta kinnistusraamatust nähtuva õigusliku

olukorra muutmiseks. Eelmärke järgi õigustatud isik on võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi

tagatud võlaõigusliku nõude võlausaldaja ning kohustatud isik vastavalt võlgnik. Täitmise

saamiseks õigustatud isikuks võib võlausaldaja kõrval olla VÕS §-s 80 ettenähtud tingimustel

ka kolmas isik. Eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt nõude täitmist tagav tagatis, mis

on nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud. Seda kinnitab mh AÕS § 63 lg 8, mille

kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab,

õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud

õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on

lõppenud (Riigikohtu 8. novembri 2006. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 25, teine

lõik). Vähemalt seadusest tuleneva kinnisasja ostueesõiguse omajal peaks olema nõudeõigus

ka ostueesõiguse nähtavakstegemisele kinnistusraamatus (Riigikohtu 20. juuni 2006. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 31).

11. Kohus tuvastab, et kinkelepingu p-ga 3.5 leppisid kostja ja ema kokku hageja ostuõiguses

vaidlusaluse kinnistu xxx/xxx suuruse mõttelise osa suhtes, kusjuures hagejal on pärast ema

surma kahe aasta jooksul õigus kaaluda, kas ta soovib kõnealuse mõttelise osa omandada.

Kokku lepiti hinna määramise tingimustes ja ka hüvitises hagejale, kui ta oma ostuõigust ei

teosta. Seega on hagejal kinkelepingu järgi kostja vastu tulevane tingimuslik nõue

kinnisomandi üleandmiseks, mille täitmist tagaks hagiga taotletav eelmärge. Eelmärke

kinnistusraamatusse kandmiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 ja lg 2 p 5 järgi

vajalik kinnistu omaniku ehk kostja nõusolek. KRS § 34¹ lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku

nõusolekut võib asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise

kohustus Eelmises punktis märgitud kaalutlustel saab kohus kohustada kostjat vastavat

nõusolekut andma ehk hagi rahuldada, kui kostja vastuväited ei ole edukad.

2-14-60024

5 (7)

12. Kostja esimese vastuväite, et hageja lepingupooleks mitteoleva kolmanda isikuna ei saa

nõuda kinkelepingu täitmist, edukus sõltub VÕS § 80 lg 2 rakendamisest. Vaidlust ei ole

selles, et kinkelepingu p 3.5 sisaldab lepingut hageja kui kolmanda isiku kasuks VÕS § 80

lg 1 tähenduses, sest hageja ei ole kõnealuse lepingu pool. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib

kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest.

Kinkelepingu p 3.5 lauseosa kingisaaja kohustub kingisaaja õe [hageja] nõudmisel müüma

talle kahe aasta jooksul arvates kinkija surmast tuleb kohtu hinnangul VÕS § 29 lg 1 ja lg 5

p 4 järgi tõlgendada nii, et lepingupoolte tahe oli anda hagejale nõudeõigus kinnistu mõttelise

osa omandamiseks. Sellest järeldab kohus, et kinkelepinguga nähti ette hageja õigus nõuda

tema kasuks sõlmitud lepingu täitmist ja kostja esimene vastuväide ei ole edukas.

13. Teiseks väidab kostja, et kinkelepingu p 3.5 on tühine vastuolu tõttu heade kommetega,

sest, et poolte kohustused ei ole tasakaalus. TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi on tehing heade

kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste

kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus ei tuvasta, et ema

kinkijana

oleks

sõlminud

kinkelepingu

tulenevalt

oma

erakorralisest

vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust võrreldavast olukorrast. Samuti ei jaga kohus

kostja arusaama, et kinkelepingu p-s 3.5 kokku lepitud tingimused kallutavad oluliselt poolte

kohustuste tasakaalu lepingus. Poolte esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et emal oleks olnud

kohustus kinkida kostjale mõtteline osa vaidlusalusest kinnistust või see muul viisil talle

tasuda üle anda. Kui ema soovis (ja kostja sellise tahte kinkelepingut vormistades realiseeris),

et hagejal oleks võimalik omandada ema surma järel see mõtteline osa vaidlusalusest

kinnistust, mille ema oma eluajaks kinkis kostjale, siis ei ole selleks puhuks kokku lepitud

hinna ja hüvitise tingimused samuti heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja

seletusest kohtuistungil järeldab kohus, et ema soovis anda kostjale võimaluse korraldada

vaidlusaluse kinnistuga seonduvat ema eluajal (tl 113). Sellega on kooskõlas hageja kasuks

ostuõiguse kokkuleppimine kinkelepingu p-s 3.5 märgitud tingimustel. Kostja ei ole suutnud

kohtule selgitada ega põhjendada, miks ta oleks pidanud sõlmima kinkelepingu teadvalt tühise

tingimusega olukorras, kus ta osales ise ühe poolena (kingisaaja) ja esindas samal ajal teist

poolt (kinkija). Neil kaalutlustel ei tuvasta kohus, et kinkelepingu p 3.5 oleks tühine vastuolu

tõttu heade kommetega. Kohus ei tähelda ka muud kõnealuse kokkuleppe tühisuse alust,

mistõttu ei ole kostja teine vastuväide edukas.

14. Kolmandaks leiab kostja, et hageja on kinkelepingu p-st 3.5 tuleneva nõudeõiguse

praeguseks kaotanud. Sellise vastuväite aluseks võib olla kas VÕS § 110 lg 1 (st hageja

kohustus on täitmata) või TsÜS § 102 lg 2 (tingimus pole saabunud). Esmalt tuleb siiski

selgitada, kas ja millises ulatuses kohus saab sisuliselt neid tingimusi kontrollida käesoleva

asja lahendamisel, kui kumbki pool ei tugine sellele, et hageja ostuõiguse teostamise peamine

tingimus (ema surm) oleks saabunud. Nimelt ei nähtu AÕS asjakohastest normidest üheselt,

milliseid eeldusi tuleks kohtul peale eespool p-s 10 märgitu kontrollida eelmärke

kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku nõusoleku andmiseks kohustamisel. Kohus leiab, et

vastava nõude lahendamisel tuleb kontrollida samu asjaolusid nagu AÕS § 63 lg 8 alusel

esitatava nõude puhul. Viidatud sätte järgi on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust

eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke

kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue,

mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Seega saab kohus hageja nõude lahendamisel

kontrollida, kas hageja väidetava ostuõiguse maksmapanek on välistatud, sh kas vastav õigus

on lõppenud. Kinkelepingu p 3.5 sõnastuse järgi on hageja ostuõiguse kehtivuse eelduseks

[…], et [hageja] näitab kinkija suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Kohus ei nõustu

kostjaga, et ema hooldusõe kirjalikest seletustest (tl 68–69 ja 105) ning kohaliku omavalitsuse

2-14-60024

6 (7)

kodukülastusaktist (tl 104) võiks järeldada sedavõrd olulist hageja austuse ja hoole puudumist

ema suhtes, mille tagajärjel hageja kaotaks kinkelepingus talle ette nähtud ostuõiguse.

Eelkõige tuleb võrreldavate lepingutingimuste puhul hinnata soodustatud isiku käitumist talle

ostuõiguse anda soovinud isiku suhtes tervikuna viimase eluajal pärast lepingu sõlmimist.

VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p 3 alusel peab kohus põhjendatuks lähtuda sellisest tõlgendusest ka

kinkelepingu puhul. Poolte väited ema üle eestkoste seadmise menetluse kohta ei anna

põhjust asuda eelnevast erinevale seisukohale. Kohus ei tuvasta, et mõni hageja kohustus

oleks täitmata, kinkelepingu p-s 3.5 märgitud tingimustest mõne saabumine oleks välistatud

või et esineks alus hagetava eelmärke kustutamiseks. Järelikult ei ole kostja kolmas

vastuväide edukas VÕS § 110 lg 1, TsÜS § 102 lg 2 ega AÕS § 63 lg 8 alusel.

15. Kuna ükski kostja vastuväidetest ei osutunud edukaks (eelnevas p-d 12–14) ning hageja

nõude rahuldamise eeldused on täidetud (p-d 10 ja 11), siis tuleb hagi rahuldada. TsÜS § 68

lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Normi sõnastusest tulenevalt on põhjendatud teha

kostjat nõusoleku andmiseks kohustav lahend. Samas on KRS § 34¹ lg 8 sõnastatud

mõnevõrra erinevalt (kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus).

Kinnistusraamatu pidajad on varasemalt teinud kandeavalduste lahendamisel ka määruseid,

mille kohaselt aktsepteerivad nõusolekuna KRS § 34¹ lg 8 tähenduses üksnes neid

kohtulahendeid, milles on selgelt märgitud, et kohtulahend asendab kohustatud isiku

nõusoleku. Kohtuotsuse selguse ja täidetavuse huvides märgib kohus resolutsioonis, et otsus

asendab kostja nõusoleku, kuigi TsÜS § 68 lg-st 5 selleks otsest vajadust ei nähtu.

16. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata 2006. aasta

kinkelepingu (tl 12–22) ning ema 2009. ja 2010. aasta kontoväljavõtte (tl 106), sest need on

ajaliselt kinkelepingust varasemad ja seetõttu ei nähtu neist asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud.

17. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja

taotlusel hagi 3. novembri 2014. aasta määrusega. Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb jätta

kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

18. Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 3 esimese lause ja § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.

19. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab kohus kulud kindlaks rahaliselt. TsMS § 174 lg 8

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades samas jaos sätestatud erisusi. Kostja peab kandma ka hagejat esindanud

lepingulise esindaja kulud, mis kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendatud, seda on

korduvalt pidanud kohaseks ka Riigikohus (vt kokkuvõtvalt 11. veebruari 2015. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane, st kohus

mõistab menetluskulu välja koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalike

ja põhjendatud toimingute ajakulu kokku 10 h järgmiselt:

Nr Kuupäev Toiming ja ajakulu taotluses

Kohtu seisukoht põhjendatud ja

vajaliku ajakulu kohta

20.10.14 hagiavalduse koostamine

2:00 hagi ettevalmistamise ja

koostamise ajakulu kokku

on 9 h ja 35 min, mis on

kohtu hinnangul

5:00

22.10.14 hagiavalduse koostamine

2:30

22.10.14 hagiavalduse koostamine ja e-

kiri kliendile

0:50

2-14-60024

7 (7)

30.10.14 hagiavalduse täiendamine,

muutmine vastavalt kliendi

ütlustele

2:30 põhjendatud osaliselt 5 h

ulatuses arvestades hageja

nõuet, dokumendi sisu,

mahtu ja esitatud tõendeid

31.10.14 hagi täiendused, lisad,

edastamine kohtule

0:45

31.10.14 hagiavalduse lõplik versioon,

lisad, e-toimikusse

0:30

21.11.14 kostja vastuse ja

kohtumääruse ülevaatamine,

kliendile edastamine

0:30

26.11.14 vastuse koostamine

määruskaebusele (tagamine)

1:00 põhjendatud toiming, aga

ajakulu on põhjendatud

osaliselt 30 min ulatuses,

sest hageja ei esitanud

vastuses uusi väiteid

0:30

27.11.14 kostja vastuse analüüs,

seisukohtade koostamine

4:30 põhjendatud toiming, aga

ajakulu on põhjendatud

osaliselt 2 h 30 min

ulatuses, mis kohtu

hinnangul on piisav kostja

vastuväidete käsitlemiseks

2:30

05.02.15 kohtuistungiks ettevalmistus

1:30 kohtuistung kestis 1 h ja

selle ettevalmistamise

ajakulu suuremas ulatuses

kui istungi kestvus ei ole

käesoleval juhul

põhjendatud

1:00

05.02.15 kohtuistungil osalemine

1:00 põhjendatud toiming ja

ajakulu: kohtuistung

toimus kl 11:00-12:00

1:00

Kokku (tund: minut) 17:35

Kokku (tund: minut) 10:00

(tundides) 17,59

(tundides) 10,00

20. Eelneva põhjal tuleb kostjal hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulud summas

1 200 eurot ( = 10 × 120). Sellises ulatuses õigusabikulude hüvitamine on asja keerukust ja

menetluse mahtu arvestades tervikuna ka mõistlik ja põhjendatud. Samuti peab kostja

hagejale hüvitama hagi esitamisel ja hagi tagamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot.

Kokku tuleb hüvitada 1 550 eurot ja rahuldamata jääb hageja taotlus 910,80 euro ( = 2460,80

– 1550) ulatuses. Kohus rahuldab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse menetluskulude osas

otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja märgib otsuse resolutsioonis, et väljamõistetud

menetluskulud tuleb tasuda advokaadibüroo arveldusarvele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik