2-14-56728/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( V A H E O T S U S )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-56728

Tsiviilasi

Xxx hagi Xxx vastu kindlustuslepingu sõlmimiseks

kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja

Peeter Malve

Kostja: Xxx(isikukood XXX), lepinguline esindaja Allan

Viirma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et hageja Xxx järgmine nõue kotja Xxx vastu ei ole aegunud:

kohustada kostjat vastavalt pooltevahelise 24. oktoobri 2007 hüpoteegi seadmise

lepingu (notari Ragne Tehver ametitoimingute registri nr xxx) punktidele 5.5

ja 5.6 sõlmima hiljemalt seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud XXX asuva kinnistu suhtes

varakindlustusleping vastavalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 12

punktides 8 ja 9 sätestatud kahjukindlustuse liikidele ning määrama hageja selles

kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi saabumise korral kindlustushüvitist saama

õigustatud isikuks. Kindlustuslepingu on kostja kohustatud sõlmima vastavalt

KindlTS §-le 16 Eesti Vabariigis tegevusluba omavas kindlustusseltsis ning

seejuures tuleb lepinguga tagada kindlustuskaitse ajaline kehtivus vähemalt kuni

hüpoteegiga tagatud nõude täieliku rahuldamiseni. Juhuks kui kostja

kohtuotsust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ei täida, kohustada teda andma

nõusolek hagejale selleks, et hageja võiks iseseisvalt sõlmida kostja nimel ja

vastavalt eelviidatud 24. oktoobri 2007 lepingu punktidele 5.5 ja 5.6 kinnistu

varakindlustuslepingu samadel tingimustel, aga määrates kindlustusvõtjaks ja

kindlustusmaksete

tasujaks

kostja

ning

kindlustusjuhtumi

saabumisel

kindlustushüvitist saama õigustatud isikuks hageja.

2. Jätkata menetlust resolutsiooni punktis 1 märgitud hageja nõudes.

2-14-56728

2 (5)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et

asja hind on ¼ asja hinnast esimeses kohtuastmes (TsMS § 137 lg 5).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Xxx(hageja) esitas 2. septembril 2014 kohtule hagiavalduse Xxx(kostja) vastu. Hageja

täpsustas 15. oktoobril 2014 hagi soovides selle läbivaatamist nõudega kohustada kostjat

vastavalt pooltevahelise 24. oktoobri 2007 hüpoteegi seadmise lepingu (notari Ragne Tehver

ametitoimingute registri nr xxx) p-dele 5.5 ja 5.6 sõlmima hiljemalt seitsme päeva jooksul

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud Xxx, Tallinn asuva kinnistu

(edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) suhtes varakindlustusleping vastavalt kindlustustegevuse

seaduse (KindlTS) § 12 p-des 8 ja 9 sätestatud kahjukindlustuse liikidele ning määrama

hageja selles kindlustuslepingus kindlustusjuhtumi saabumise korral kindlustushüvitist saama

õigustatud isikuks. Kindlustuslepingu on kostja kohustatud sõlmima vastavalt KindlTS

§-le 16 Eesti Vabariigis tegevusluba omavas kindlustusseltsis ning seejuures tuleb lepinguga

tagada kindlustuskaitse ajaline kehtivus vähemalt kuni hüpoteegiga tagatud nõude täieliku

rahuldamiseni. Juhuks kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ei täida,

kohustada teda andma nõusolek hagejale selleks, et hageja võiks iseseisvalt sõlmida kostja

nimel ja vastavalt eelviidatud 24. oktoobri 2007 lepingu p-dele 5.5 ja 5.6 vaidlusaluse kinnistu

varakindlustuslepingu

samadel

tingimustel,

aga

määrates

kindlustusvõtjaks

ja

kindlustusmaksete tasujaks kostja ning kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitist

saama õigustatud isikuks hageja.

2. Kohus võttis hagiavalduse 20. oktoobri 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas

kostjale kätte. Kostja esitas 12. novembril 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu,

esitas muu hulgas aegumise vastuväite ja taotles selle kohta vaheotsuse tegemist. Hageja

esitas 21. novembril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde ja leidis, et

hagi ei ole aegunud. Kohus määras 5. veebruari 2015. aasta määrusega lahendada kostja

aegumise vastuväide vaheotsusega kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad

tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused.

3. Hageja väitel sõlmisid pooled 24. oktoobril 2007 lepingu, milles sisaldus hüpoteegi

seadmise kokkulepe ja millega kostja võttis muu hulgas endale kohustuse kindlustada

hüpoteegiga koormatud vaidlusalune kinnistu hageja kasuks. Kostja kindlustuslepingut ei

2-14-56728

3 (5)

sõlminud ja hageja nõuab hagiga selle sõlmimiseks kohustamist. Hageja leiab, et nõue ei ole

aegunud. Esiteks tuleks lähtuda kümne aasta pikkusest aegumistähtajast, sest kostja rikkus

oma kohustust tahtlikult. Teiseks on tegemist sisuliselt korduva kohustusega, mistõttu hagiga

taotletav tulevikku suunatud kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei ole aegunud.

4. Kostja vaidleb hagile vastu muu hulgas aegumise vastuväitega. Kuna kindlustusleping tuli

sõlmida seitsme päeva jooksul alates 24. oktoobrist 2007, siis möödus kolmeaastane

aegumistähtaeg 31. oktoobriga 2010. Kindlustuslepingut ei ole üldse sõlmitud, mistõttu ei saa

kohaldada korduvaid kohustusi käsitlevaid sätteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus lahendab käesoleva vaheotsusega kostja aegumise vastuväite. Kohtu hinnangul ei

ole hageja nõue aegunud ja selle menetlust tuleb jätkata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha

vaheotsuse muu hulgas aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise

tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta

vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja

edasi ei menetle. Käesolevas asjas on kostja esitanud aegumise vastuväite kogu nõudele.

Tänase otsusega lahendab kohus kostja kõnealuse vastuväite. Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1

esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult. Kohus märkis kirjeldavas osas üksnes need

poolte väited, mis on asjakohased aegumise vastuväite lahendamisel.

7. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus aegumise vastuväite osas vaheotsuse tegemisega

kirjalikus menetluses. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli

pooltel

võimalik

esitada

avaldusi

ja

dokumente,

samuti

(vahe)otsuse

avalikult

teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

8. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendi alusel tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 24. oktoobril 2007 hüpoteegi seadmise lepingu (tl 9–14), mille p-s 5.5

võttis kostjast kostja endale kohustuse sõlmida hiljemalt seitsme päeva jooksul alates

lepingu sõlmimisest kindlustusleping, millega kindlustab vaidlusaluse kinnistu koos

selle oluliste asjade ja päraldistega ning määrab hagejast hüpoteegipidaja

kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks;

− vaidlusalusel

kinnistul

asub

elamu

(hageja

väide

10. veebruari 2015

menetlusdokumendis, millele kostja ei esitanud vastuväiteid);

− kostja ei ole kindlustuslepingut sõlminud.

9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult

teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab muu hulgas kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.

10. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt

poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on

TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude

aegumise üle otsustamisel (vt Riigikohtu 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13,

p 13 esimene lõik, ja selles viidatud 1. oktoobri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08,

p 14). Hageja on esitanud nõude pooltevahelisest 24. oktoobri 2007 lepingust, millega kostja

2-14-56728

4 (5)

muu hulgas kohustus vaidlusaluse kinnistu kindlustama hageja kasuks. Seega nõuab hageja

kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmist. Kostja tahteavalduse

andmiseks kohustamise (st sisuliselt selle kohtulahendiga asendamise) taotluse osas on

õiguslik alus ka TsÜS § 68 lg 5. Pooled leppisid kokku tähtaja, mille jooksul kostja pidi

kindlustuslepingu sõlmima. Vaidlust ei ole selles, et kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse

täitmiseks kokku lepitud tähtaeg lõppes 31. oktoobri 2007 möödumisega. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kindlustusleping pidi kehtima kuni sama lepinguga kokku lepitud

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseni. Siiski on pooltel vaidlus selles, kas kõnealune nõue

on praeguseks rahuldatud või mitte. Kohtu hinnangul on võimalik lahendada aegumise

vastuväide ilma kontrollimata kostja muid vastuväiteid sisuliselt (Riigikohtu 11. detsembri

2002. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02, p 19 esimene lõik).

11. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Hageja tugineb lisaks TsÜS § 146 lg-le 4, mille järgi muu hulgas sama paragrahvi lg-s 1

nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi

tahtlikult. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise

nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab sel juhul kalendriaasta lõppemisest, mil

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

12. VÕS § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma

kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 428 lg 1 p 5, § 434 lg 2 p 4 ja § 437 järgi saab

eeldada, et kindlustusleping on vähemalt üldjuhul tähtajaline leping. Kuna kindlustuslepingu

esemega oleks ühtlasi hõlmatud hüpoteegiga koormatud vaidlusalusel kinnistul olev ehitis,

siis kehtivad sellise kindlustuslepingu puhul teatavad erisätted (VÕS § 499 jj).

13. Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks kostja aegumise vastuväite osas kolme

põhimõttelist käsitlust.

14. Esiteks on võimalik käsitleda kindlustuslepingu sõlmimise kohustust ühekordse

kohustusena, mille täitmisele suunatud nõue muutus sissenõutavaks 31. oktoobril 2007 ning

kui ei esine aegumise katkemist ega peatumist, siis aegus selle kohustuse täitmise nõue kolme

aasta möödumisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis annaks alust

lugeda aegumine katkenuks või peatunuks.

15. Teiseks on võimalik, et kohus tuvastab TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise aluse esinemise, sel

juhul ei olnud hageja nõue kohtusse pöördumise ajaks aegunud. Viidatud sätte mõttes on

kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge

ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka

tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 22. septembri 2014. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14, p 37, selles viidatud 16. septembri 2009. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11, samuti nt 3. aprilli 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-

12, p 33 esimene lõik). Kohus ei tuvasta kostja käitumises, mis seisneb poolte seni esiletoodu

põhjal üksnes kindlustuslepingu sõlmimata jätmises, õigusvastase tagajärje soovi ega tahtlust

käituda heade kommete vastaselt. Järelikult ei ole alust kohaldada kümneaastast

aegumistähtaega.

16. Kolmandaks on võimalik lugeda kindlustuslepingu sõlmimise kohustus perioodiliseks ehk

korduvaks TsÜS § 154 tähenduses ja hinnata sellele vastavalt nõude aegumist – niisugusel

juhul ei oleks hageja nõue aegunud kui üksnes tuleviku ajavahemikku hõlmava kindlustamise

kohustuse täitmise nõue. Kohus nõustub hagejaga, et kindlustuslepingu eripärast ja

2-14-56728

5 (5)

hüpoteegipidaja kaitseks ette nähtud normide (VÕS § 499 jj) eesmärgist tuleneb hüpoteegiga

koormatud kinnisasja kindlustamise kohustuse korduvus. Sellele kohustusele vastava nõude

saab hüpoteegipidaja panna maksma igal ajal hüpoteegikande kehtivuse perioodil ja puudub

mõistlik põhjendus, miks peaks tulevikku suunatud ajavahemike osas nõue aeguma pelgalt

esimese kindlustusperioodi alguseks lepitud tähtpäeva järgi. Neil kaalutlustel leiab kohus, et

hageja nõue ei ole aegunud.

17. Vastavalt eespool p-s 6 märgitule teeb kohus aegumise kohaldamata jätmisel selle kohta

vaheotsuse ja jätkab menetlust.

18. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus vaheotsuse tegemisel arvestamata selles

viitamata tõendid, mis aga ei välista tõenditega arvestamist asja sisulisel lahendamisel.

19. Tsiviilasja hind maakohtus on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot. Kohus selgitab

pooltele, et vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse TsMS § 137 lg 5 järgi,

et asja hind on ¼ asja hinnast esimeses kohtuastmes.

20. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgi kohus vaheotsuses menetluskulude jaotust.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik