3-14-52200/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 3-14-52200
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
1 3-14-52200
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Lea Kuuse
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.veebruar 2015, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52200
Haldusasi
H.P. kaebus Eesti Töötukassa 14.08.2014 otsuse nr 7-8/0506 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja-H.P.,volitatud esindaja Paul Puustusmaa; Vastustaja- Eesti Töötukassa.
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enese kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.03.2015.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 67 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
I ASJAOLUD
2 1.H.P. esitas 06.05.2010 Eesti Töötukassale avalduse ühes äriplaani ja teiste sellele lisatud dokumentidega ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks summas 68 216 krooni (tl 75-81 pöördel. )Eesti Töötukassa juhatuse 16.06.2010 otsusega nr 909 ( tl 73-74)rahuldati toetuse andmise avaldus osaliselt, andes H.P.le ettevõtluse alustamise toetust äriplaani „ OÜ HP Õigusbüroo“ elluviimiseks summas 57 716 krooni (3688, 72 eurot ).
2. 29.08.2013 otsusega nr 7-8/0489 tunnistas Eesti Töötukassa oma juhatuse 16.06.2010 otsuse nr 909 tagasiulatuvalt kehtetuks ning nõudis H.P.lt toetuse täies ulatuses tagasi maksmist. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole H.P. kasutanud talle antud ettevõtluse alustamise toetust sihtotstarbeliselt. H.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.08.2013 otsuse nr 7-8/0489 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.01.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-2053 H.P. kaebuse ja tühistas Eesti Töötukassa 29.08.2013 otsuse nr 7-8/0489 ( tl 12-19) . Kohtusotsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu vaidlustatud otsusest, millistest kaalutlustest lähtudes on töötukassa otsustanud H.P. suhtes soodustava haldusakti täielikult kehtetuks tunnistada ja kogu toetuse tagasi nõuda, samuti leidis kohus, et kaebajale ei ole nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigust.
3.Eesti Töötukassa 14.08.2014 otsusega nr 7-8/0506 (tl 33-34pöördel) otsustati tunnistada Eesti Töötukassa juhatuse 16.06.2010 otsus nr 909 tagasiulatuvalt osaliselt kehtetuks ning nõuda toetuse osalist tagastamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse ulatuses summas 809.08 eurot. Otsuse tegemise õiguslike alustena on selles märgitud HMS § 64 lg 1, 2 ja 3, HMS § 66 lg 2 p 3 ja p 4 ning lg 3 ja TTTS § 19 lg 8 p 4 ja lg 8.1 ning TTTS § 41 lg 1.
4. H.P. esitas 24.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 14.08.2014 otsuse nr 7-8/0506 tühistamise nõudes. Kohus jättis 10.10.2014 määrusega kaebuse käiguta, 19.11.2014 määrusega võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja andis tähtaja kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamiseks, 31.12.2014 määrusega määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
II KAEBUSE PÕHJENDUSED
5. Töötukassa poolt läbi viidud haldusmenetlus rikub oluliselt kaebaja õigusi ja usaldust haldusakti kehtivuse osas. Vastustaja on seadusevastaselt neli aastat pärast toetuse väljamaksmist alustanud kolmandat toetuse kasutamise kontrolli. Esimene menetlus viidi läbi 2011a.a ja selle tulemusel toetuse kasutamise aruannetes ühtegi puudust ei avastatud. Teine menetlus viidi läbi 2013.a. ja selle tulemusena antud haldusakti tühistas Tallinna halduskohus ( haldusasi 3-13-2053). Vastustaja on läbi viinud kolmanda menetluse 2014.a., mille tulemusel anti käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakt. Kaebuse väitel on seadusevastane viia ühte haldusmenetlust läbi kolm korda. Kaebaja peab andma kolmandat korda aru toetuse kasutamise kohta ajal, mil kontrollimenetlus peab seaduse alusel olema lõpetatud. Vastustaja selline tegevus on ilmselgelt vastuolus haldusmenetluse õiguskindluse ja õigusrahu põhimõtetega ja seadusega.
6. Kaebuse esitaja on esitanud töötukassale 2 aruuannet ja töötukassal oli kohustus neid kontrollida TTTS § 19 lg 7 sätestatud menetlustähtaja jooksul. Töötukassa ei ole ennistanud oma otsusega menetlustähtaega vastavalt HMS § 34 ja 41, sealjuures tulenevalt HMS § 34 lg 3 ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Seega sätestab seadus konkreetse ja üheselt mõistetava menetlustoimingu tegemise tähtaja ning pärast tähtaja saabumist kaotab haldusorgan õiguse toimingut teostada. Kaebuse esitaja tsiteerib TTTS § 19 lg 7.1 ning märgib, et tulenevalt seaduseelnõu, millega muuhulgas täiendati TTTS § 19 lõikega 7.1 seletuskirjast nähtuvalt tuleb viia esimene kontroll
3 läbi kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest ning eelnõu järgi võib kontrolliperiood pikeneda maksimaalselt kuue kuu võrra, kui ettevõtlusega alustamise viivitamisel oli mõjuv põhjus. Kaebaja leiab ülaltoodust tulenevalt et seadusandja on konkreetselt määratlenud haldusmenetluse läbiviimise tähtajad ja hilisem kontroll on seadusevastane.
7. Vaidlustatud haldusakti resolutsioon ei ole arusaadav, selle väljaandmise aluseks viidatud õigusnormid ei anna alust haldusakti välja anda ega kehti kaebaja suhtes. TTTS § 19 lg 8 p 4 ja lg 8.1 ei sätesta kaebaja suhtes õigust toetust osaliselt tagasi nõuda. TTTS § 19 lg 8 p 4 reguleerib toetuse täies ulatuses tagastamise aluseid ning sama paragrahvi lg 8.1 reguleerib toetuse osalist tagasimaksmist, kuid säte jõustus 01.05.2014, seega saab säte olla õiguslikuks aluseks alates 01.05.2014 antud toetuste puhul nende osaliseks tagasimaksmiseks.
8. Haldusmenetluse läbiviimisel esinesid olulised õigusrikkumised. Haldusmenetluses on toimunud kaootiline ja kontrollimatu menetlusteabe ja –dokumentide edastamine menetlusosaliste vahel Kaebajat kui menetlusosalist ei ole korrektselt kõikidest toimingutest või teabest teavitatud. Kaebuse väitel on reaalne võimalus, et kaebaja ei ole haldusmenetluses saanud olulisi menetlusdokumente kätte. Kaebaja märgib, et teabevahetus on toimunud 4-l erineval aadressil, sealjuures viimane kiri tuli kaebajale xxxxxxxx Tartu , kaebajale helistati ja teatati kirja saabumisest, misjärel kaebaja kontrollis oma e-posti ja sai teada vastustaja 05.06.2014 kirjast.Kaebuse esitaja märgib, et ta teatas vastustajale, et elab Urvaste vallas Võrumaal ning on sellest teavitanud vastustajat erinevatel aegadel, mh 11.03.2014 e-kirjas.Vastupiieselt kaebajale, kes on teavitanud vastustajat kirjade kättesaamisest ei ole vastustaja andnud teavet, kas ja millised dokumendid on välja saadetud või vastu võetud kaebaja poolt. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole haldusmenetluses taganud haldusmenetluse läbipaistvust, korrektsust ja menetlusosaliste õigustega arvestamist. -Rikutud on ärakuulamisõigust.Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks leida võimalust kaebuse esitajaga kohtuda, arutada probleemi, vahetult hinnata dokumente ja anda omapoolne kommentaar igas asjas tähtsust omavas küsimuses. Kaebuse esitaja on avaldanud soovi kohtuda vastustajaga, et arutada menetluses ebaselgeks jäänud aspekte. Kaebaja leiab, et tema vahetule ja suulisele ärakuulamata jätmisele ei ole õigustust. Asjaolu, et töötukassa asub Tallinnas, ei ole aluseks isikute õiguste piiramiseks ja ärakuulamisõiguste tagamata jätmiseks. Toetuse saamiseks taotluse on kaebaja esitanud Tartu linnas. -Kaalutlusõiguse teostamisel haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei ole järgitud HMS nõudeid. Analüüsitud ei ole haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi, esmase haldusakti täitmise eesmärgipärasust ega haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust. Haldusakti aluseks olevates järeldustes on vastustaja vastuoluline-olmetehnika mõiste alla kuuluvad ka teised kaebuse esitaja kulutused , näit.printer, GPS seade jne. Peale selle on vastustaja äriplaanis aktsepteerinud mööbli ostmist. Kontori puhastusseadme ostmine ei erine kaebaja arvates olemuselt printeri või kontoritooli ostust. Haldusaktis viidatakse ebajärjekindlalt erialakirjanduse soetamise lubatavusele ja mittelubatavusele- vastustaja on aktsepteerinud kommenteeritud seaduste ostmist, teatud kommenteeritud seaduste ostmist aga mitte. Vastuolus raamatupidamise seaduse ja haldusmenetluse seadusega on vastustaja menetluses deklareerinud, et temale esitatud dokumendid ei ole nõuetekohased. Kaebaja on palunud võimalust tõendada toetuse kasutamist reaalse asja ettenäitamisega ja kinnitanud, et ostukviitungid on esitatud temale, kuid vastustaja ei ole seda seadusevastaselt aktsepteerinud . Vastustaja ei ole menetluses arvestanud esmasest haldusakti väljaandmisest möödunud aega ja selle tähtsust uuendatud menetluses. -Haldusakti kehtetuks tunnistamisel kaebaja kahjuks ei ole arvestatud usalduse kaitse põhimõttega. Kaebuse esitaja on kulutanud ära haldusakti alusel saadud vara ja on seda teinud
4 sihtotstarbeliselt. Vastustaja ei ole kontrollinud , et puuduvad alused, mis välistavad haldusakti kehtetuks tunnistamise.
9. Vaidlustatud haldusakti aluseks olevat vastustaja 16.06.2010 otsust ja selle lisatingimusi ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Nimetatud haldusakti muutmine on vastuolus seadusega. Kaebuse esitaja ei ole teadlik sellest, et 16.06.2010 otsus ( p.3.76.) seadis kaebajale väidetavalt täiendavaid, seadusest erinevaid kohustusi. Kaebajale ei ole ülalmärgitud otsust teatavaks tehtud , mistõttu selles sisalduvad kohustused ei saa kaebajale olla siduvad. Kaebaja viitab sealjuures Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-3-1-60- 01 .
10.Kaebajale selgus kaebust vormistades, et ta pole esitanud kõiki toetuse aruannetes esitatud kulusid kinnitavaid dokumente ja sellele asjaolule ei ole viidanud ka vastustaja 3 korda läbi viidud haldusmenetluses. Näiteks on kaebaja esimeses toetuse aruandes kinnitanud „ajakirja Juridica võrguväljaanne“ kulu 1 744 krooni, kuid ei ole sellekohast kuludokumenti esitanud. Segadus on ka Estlex andmebaasi kasutusõigusega, mille andmed ei ole aruannetes kattuvad. Seega leiab kaebaja, et vastustaja haldusmenetlus ei ole olnud objektiivne ja selle järeldused ei ole õiged, kontrolli tulemusel toetuse tagastamise otsus baseerub ebaõigetele andmetele, mistõttu on haldusakt õigusvastane.
11.Kaebaja möönab, et kuludokumendi vormistamise juures ei ole ta olnud korrektne, kuid leiab, et vastustaja osundatud puudus ei ole kuludokumendi kehtivuses kahtlemise aluseks. Vastustaja ei viidanud võimalikele lahendustele, kuidas kuludokumentide õigsust tõendada, millega rikuti head haldustava ning haldusmenetluse printsiipe ja norme. Lisaks on kaebaja ise pakkunud välja, et ta saab tõendada ostu olemasoleva raamatu ettenäitamisega vastustajale.Vastustaja aga kaebajaga kohtuda ei soovinud, mistõttu ei saanud kaebaja tõendada toetuse eest ostetud asjade olemasolu.
12. Kaebuse esitaja viitab haldusasjas 3-13-2053 tehtud otsusele ning leiab, et otsuse tegemisel on halduskohus tõlgendanud seadust ebaõigesti. Nimelt on kaebaja seisukohal, et kohus on ebaõigesti leidnud, et TTTS haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivaid norme ei sisalda, mistõttu tuleb selles osas lähtuvalt TTTS § 1 lg 3 kohaldada HMS regulatsiooni. Seaduses on erinorm olemas, kaebaja viitab sealjuures TTTS § 19 lg-le 8.
III VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu , peab kaebust põhjendamatuks ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja palub arvestada vastustaja seisukohtadena kaebuse kohta ka vaidlustatud otsuses toodud argumene.
14. Kaebajal puudub alus usaldusele vaadeldava otsuse kehtima jäämiseks ja sellele, et toetust temalt osaliselt tagasi ei nõuta. Isik ei saa vastavalt HMS § 67 lg 4 p 4 toodule haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta ei ole kasutanud haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.Kaebaja pidi olema teadlik oma kohustusest kasutada toetust vastavalt äriplaanile ja kohustusest esitada nõuetekohased kuludokumendid. Ühtlasi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust. Vastustaja ülesanne on tagada, et avalikke vahendeid kasutataks eesmärgipäraselt seaduses ettenähtud viisil.
15. Kaebaja leiab ekslikult, et TTTS § 19 lg 7 tulenevat kontrollperioodi tuleb käsitada aegumistähtajana.TTTS § 19 lg 7 ei reguleeri aegumist ja ei piira vastustaja õigust kontrollida
5 toetuse kasutamist vastavalt selle sihtotstarbele ka hiljem kui aasta jooksul pärast toetuse väljamaksmist ning samuti ei keela see enam kui aasta möödumisel toetuse väljamaksmisest toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamist ja toetuse tagasi nõudmist kui ilmneb mõni otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Kaebuse viited HMS §-dele 34 ja 41 ei ole antud juhul asjassepuutuvad.
16. Seoses kaebuse väidetega haldusakti resolutsiooni ja selle õiguslike aluste kohta märgib vastustaja, et ta kohaldas kaebaja suhtes TTTS regulatsiooni, mis jõustus 1.07.2014, sest vaidlustatav haldusakt anti 14.08.2014. Vaidlustatavas otsuses toodud osaline tagasinõue on põhjendatud, sealjuures oli ka varasemalt töötukassal kohustus kaaluda võimalikku osalist tagasinõuet, tuginedes HMS-i regulatsioonile.
17. Kaebuse väidetega haldusmenetluse läbiviimisel oluliselt menetlusnormide rikkumisest töötukassa ei nõustu. Kaebajaga on peamiselt suheldud e-kirjade teel ning teated on edastatud e-posti aadressile xxxxxxxxx@gmail.com. Vaidlusalune otsus edastati kaebajale kirja teel aadressile xxxxxxx Tartu. Kaebuse väide, et esineb reaalne võimalus, et kaebuse esitaja ei ole haldusmenetluses saanud olulisi menetlusdokumente kätte, on põhjendamata ja hüpoteetiline. Kaebaja on vaidlustanud otsuse tähtaegselt ning esitanud vastuväited arusaadavalt. Ühtlasi on kaebaja saanud kätte otsuse projekti, milles on piisava detailsusega kirjeldatud otsuse andmise aluseks olevaid asjaolusid ja dokumente ning töötukassa on juhtinud tähelepanu puudustele kuludokumentides. Vastustaja hinnangul on põhjustanud kaebaja paljuski ise olukorra, kus menetlus on veninud ja muutunud kaootiliseks põhjusel, et kaebaja ise pole olnud koostöövalmis. Kaebaja on ignoreerinud töötukassa kirju ja vastanud pärast korduvate meeldetuletuste saamist. Nimetatud asjaolud kajastuvad ka vaidustatud otsuses ning vastustaja kirjalikule seletusele kaebuse kohta lisatud lisades.
Kaebaja on ära kuulatud.Kaebajale on edastatud enne otsuse andmist selle projekt ning tal oli võimalus esitada vastuväited ja puuduolevad dokumendid. Kehtivast õigusest ei tulene kindlat vormi ärakuulamise läbiviimisele, seega võib toimuda ärakuulamine ka kirjalikus vormis otsuse projekti saatmisega.
Otsuses on piisava põhjalikkusega kaalutud haldusakti muutmise tagajärgi kaebajale. Olmetehnika alla võivad kuuluda printer, GPS, tolmuimeja, kuid need kulutused on aktsepteeritavad üksnes juhul, kui need on otseselt seotud äriplaani raames planeeritud teenuse osutamisega. Kulutusi printerile ei saa aktsepteerids, sest arvelt on puudu ostja rekvisiidid. GPS ja tolmuimeja ei ole aga otseselt seotud äriplaanijärgse tegevusvaldkonnaga, milleks on õigus- ja majandusalaste konsultatsioonide osutamine ning ühtlasi puuduvad arvetelt ostja rekvisiidid. Ka erialakirjandust “Täitemenetlusõigus” ja “Finantsarvestus” ei saa töötukassa aktsepteerida, kuna arvelt puuduvad ostja rekvisiidid. Toetuse kasutamist on võimalik tõendada üksnes nõuetekohaste kuludokumentidega, vastustaja viitab sealjuures TTTS § 19 lg-le 7, samuti kuluaruannetes toodule. Isik ei saa tugineda haldusakti kehtetuks tunnistamisel usaldusele, kui ta ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt ning ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust. Kaebaja oli toetuse kasutamise tingimustest teadlik, sest toetuse andmise otsuse p.3.6 on sätestatud, et toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile ning juhinduma õigusaktidest ja otsuse lisas 1 loetletud tingimustest.
18. Kaebaja väited, et ta toetuse kasutamise tingimustest ei teadnud, mistõttu need ei ole talle siduvad, on arusaamatud. Vastustaja 16.06.2010 otsuse p.3.7 tuleneb otseselt seadusest – TTTS § 19 lg 7 . Samuti eeldab vastustaja, et kaebaja on teadlik toetuse kasutamise tingimustest ning
6 kui midagi jääb arusaamatuks, on võimalik vastustajalt täiendavalt uurida. Toetuse kasutamisega seonduv informatsioon kajastub vastustaja 16.06.2010 otsuses.
19. Seonduvalt kaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole vastustaja haldusmenetlus olnud objektiivne ja selle järeldused ebaõiged selgitab vastustaja, et Juridica võrguväljaande kulusid vastustaja aktsepteerinud ei ole ning nimetatud asjaolu selgitati kaebajale ka 2.05.2014 edastatud kokkuvõttes. Nimetatud kuludokumenti aruandele lisatud ei ole. Nimekiri kulutustest, mida vastustaja aktsepteeris, on esitatud vastuse lisana.
20. Seonduvalt arvetega märgib vastustaja, et ta lähtub toetuse kasutamise kontrollimisel raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud nõuetest. Vastustaja ei saa teha erandeid, kui algokument ei vasta RPS § 7 lg 1 sätestatud nõuetele- arvelt puuduvad ostja rekvisiidid.Toetuse sihtotstarbelise kasutamise tõendamiseks on TTTS-is sätestatud kindel vorm, asjade ettenäitamisega toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendada ei saa.
21. Tallinna Halduskohtu kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-2035 on jõustunud ja seda vaidlustatud ei ole. Haldusakti kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse HMS sätteid ja alles siis, kui haldusakt on kehtetuks tunnistatud, on vastustajal kohustus alusetult makstud summad TTTS § 19 lg 8 alusel tagasi nõuda. Sõltumata sellest, kas toetus on eesmärki täitnud või mitte , tuleb toetust kasutada vastavalt äriplaanile, sihtotstarbeliselt ja kooskõlas toetuse kasutamise tingmustega, sh tuleb esitada nõuetekohased kuludokumendid. Kaebaja tõlgenduse korral tuleks töötukassal igal juhul aktsepteerida toetuse saaja äriplaanist kõrvalekalduvaid kulutusi ja puudustega kuludokumente, kui toetuse alusel loodud ettevõte tegutseb, mis oleks vastuolus TTTS § 19 lg 8 ja § 41 eesmärgi ja mõttega.
22.Vastustaja ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt on vastustaja eksinud terminites ja toetuse andmise kriteeriumitest. Esitatud printeri arvel puuduvad ostja rekvisiidid, mistõttu ei saa vastustaja nimetatud kulutust aktsepteerida. Tolmuimeja arvel puuduvad ostja rekvisiidid ning ühtlasi on tolmuimeja olmeelektroonika, mis ei ole seotud äriplaanijärgse valdkonnaga.
IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Eesti Töötukassa 14.08.2014 otsus nr 7-8/0506 on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
24. TTTS § 19 lg 7 kohaselt kontrollib Eesti Töötukassa ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Osundatud sättest ega ka teistest TTTS sätetest, sealhulgas kaebuses viidatud TTTS § 19 lg-st 7.1 ei tulene, et töötukassal puudub õigus järelkontrolli teostamiseks ka hiljem kui aasta jooksul pärast toetuse väljamaksmist ning rikkumise tuvastamisel toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et TTTS § 19 lg 7 ei reguleeri aegumist.
25.Vaidlus puudub selles, et Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas 3-13-2053 Eesti Töötukassa 29.08.2013 otsuse nr 7-8/0489 . Kohus leidis, et töötukassa ei ole teostanud
7 nõuetekohaselt kaalutlusõigust, samuti leidis kohus, et kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust. Asja uuel otsustamisel on piisavaks haldusmenetluse jätkamine staadiumist, mis osutus õigusvastaseks. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited Sama paragrahvi lg 3 p 3 tuleneb, et isik tuleb ära kuulata tema kahjuks tehtava otsuse puhul. HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusakti andmata jätmise korral. Seega haldusorganil lasub menetlusosalise ärakuulamiskohustus mitte ainult diskretsiooniotsuse puhul, samas on kohtupraktikas peetud isiku ärakuulamata jätmist oluliseks menetlusveaks võimalikest rangeima diskretsiooniotsuse, samuti koormava haldusakti andmisel. Menetlusosalise ärakuulamine on ühest küljest vajalik kõigi asjaolude väljaselgitamiseks, kuid teisalt ei saa jätta tähelepanuta, et ärakuulamise eesmärgiks on ka õiguslike vastuväidete ja põhjenduste esitamine oma seisukohtade kaitseks. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et ärakuulamine saab ja peab toimuma üksnes suulises vormis.Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivast õigusest ei tulene ärakuulamise läbiviimisele kindlat vormi ning selle määrab üldreeglina haldusorgan. Kohus märgib siinkohal, et samas lasub haldusorganil HMS § 5 lg-st 2 tulenev kohustus haldusmenetluse eesmärgipäraseks ja efektiivseks, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt läbiviimiseks. Ärakuulamise efektiivsuse tagamiseks peab olema isikule teada, millise otsuse tegemist kavandatakse ja millest see sõltub ning arvamust peab olema võimalik avaldada nii arutusel oleva küsimuse faktilise külje ( asjaolude) kui ka õigusliku külje (seaduse tõlgendamine, huvide kaalumine) kohta. Õiguslike vastuväidete esitamine eeldab, et asutus teeks teatavaks võimalikud õiguslikud alused ja üldised motiivid, mille tuginedes võidakse isikule kahjulik otsus langetada. Riigikohtu praktikas on korduvalt juhitud tähelepanu ,et ärakuulamisõiguse realiseerimine saab olla efektiivne ja eesmärgipärane , kui isik on informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja akti peamisest põhjendustest. Näiteks kohtuasjas 3-3-1-52-13 (p.34) on Riigikohus selgitanud:/../Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis. Seetõttu on haldusakti andmine ärakuulamisõigust võimaldamata õiguspärane üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. /../ Õiguslikult siduvalt ei ole kindlaks määratud, millises menetlusstaadiumis tuleb isikule anda võimalus oma seisukohti antava akti kohta esitada. Kassaatorite väitel oleks seda tulnud teha menetluse lõppfaasis pärast korralduste projektide valmimist. Nimetatud seisukoht pöörab põhjendatult tähelepanu sellele, et isik saab oma õigust kõige täielikumalt kasutada siis, kui tal on võimalik olla informeeritud akti eeldatavast resolutsioonist ja selle põhjendustest, kusjuures isikul ei pea olema võimalik tutvuda just akti projektiga.
Kaebuse esitajal on olnud võimalus esitada otsuse projekti kohta oma seisukohad, samuti dokumendid.Seega ei ole töötukassa rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud ning ärakuulamisõigusega seonduvalt ei ole ka aset leidnud menetlusnõuete rikkumist.
26.Kaebuse väitel ei olnud kaebajal tulenevalt sellest, et temale ei võimaldatud suulist ärakuulamist, ka olnud võimalik tõendada toetuse sihipärast kasutamist ostetud asjade ettenäitamisega.Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kui konkreetses haldusmenetluses on seatud ühe või teise asjaolu tõendamiseks piirangud lubatavatele tõenditele, on see sätestatud vastavat haldusmenetlust reguleerivas eriseaduses. TTTS § 1 lg 3 tulenevalt kohaldatakse selles
8 seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades TTTS erisusi. Käesoleval juhul on tegemist Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist , programmist „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011“ rahastatava toetusega ning TTTS § 19 lg 7 sätestatust tuleneb, et ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavad dokumendid, ka vastavates ettevõtluse alustamise toetuse kasutamise vormikohastes aruannetes on selgelt nimetatud, et aruandele peab olema lisatud ettevõtluse alustamise toetuse eest soetatud vahendite kuludokumentide koopiad ning et kuludokumendid peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele ( nt peavad kajastuma müüja ja ostja rekvisiidid). Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kuludokumentide esitamata jätmist või puudustega kuludokumentide esitamist ei saa käsitleda ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelise kasutamisena.
27.Kaebuse väidet, et töötukassa 16.06.2010 otsust ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kohus veenvaks ei pea. Esmalt märgib kohus, et on väheusutav, et olukorras, kus kaebuse esitaja taotlus rahuldati vaid osaliselt, ei tundnud ta huvi põhjuste kohta, miks esitatud taotlus täies ulatuses rahuldamisele ei kuulunud. Ka on kaebaja vastava väite esitanud alles praeguses menetluses. 16.06.2010 töötukassa otsuse p 3.7. kordab TTTS § 19 lg 7 sätestatut . Kuigi kaebaja väitel ta 16.06.2010 otsusest midagi ei teadnud, siis vaatamata sellele on kaebaja samas olnud teadlik aruannete esitamise kohustusest. TTTS § 19 lg 6 sätestab, et ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt äriplaanile, sama on ette nähtud 16.06.2010 töötukassa otsuse p-s 3.6, mis lisaks sätestab, et toetuse kasutamisel tuleb juhinduda õigusaktidest ja otsuse lisas 1 loetletud tingimustest. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kulutused olmeelektroonikale, mis ei ole seotud äriplaanijärgse tegevusvaldkonnaga, ei ole aktsepteeritavad, vaatamata sellele, kas nimetatud kulude kohta esitati puudustega või nõutavate rekvisiitidega kuludokumendid.
28.Toetuse tagasinõudmine eeldab toetuse määramise kohta tehtud otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist. TTTS § 1 lg 3 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades TTTS erisusi. Kuna TTTS-is vastav erinorm puudub, kohaldub toetuse maksmise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamisele üldseaduse (HMS) regulatsioon. HMS § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 66 lg 3 sätestab, et haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks kehtetuks tagasiulatuvalt, kui haldusaktiga oli seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, samuti juhul, kui isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Vaidlust ei ole selles , et töötukassa on kasutanud otsuse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust ja kaalutlusõiguse rakendamine nähtub ka vaidlustatud otsusest Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud ( HMS § 67 lg 4 p 3 ja p 4) ning on esitanud ka piisava põhjenduse, miks töötukassa käesoleval juhul leidis, et avalik huvi on kaalukam kaebuse esitaja huvist. Kohus leiab, et konkureerivatele huvidele ei ole antud ebaõiget kaalu ning vaidlustatud otsus on proportsionaalne.
29.Kohtu hinnangul on vastustaja toetuse osalisel tagasinõudmisel põhjendatult rakendanud TTTS § 19 lg 8.1.regulatsiooni, mis jõustus 01.07.2014. Viidatud säte andis vastustajale õiguse kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist juhul, kus osa toetusest ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt . Käesolevas haldusjsjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli § 19 lg 8.1 jõus .
9 30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud .
/allkirjastatud digitaalselt/
Lea Kuuse kohtunik