3-14-52897/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52897

Haldusasi

Veikko Ahvenaineni (Ahvenainen) kaebus Tartu Vangla

01.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1211 ning Tartu Vangla

24.10.2014. a vaideotsuse nr 1-11/505-2 peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.01.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veikko Ahvenaineni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Veikko Ahvenainen

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2015. a määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

23.11.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles

palub tühistada Tartu Vangla 01.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1211 ning kuulutada Tartu Vangla

24.10.2014. a vaideotsus nr 1-11/505-2 õigustühiseks. Ühtlasi palub ta vabastada end

riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse tema

vabastamiseks riigilõivu tasumisest rahuldamata, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud

kaebuse esitamisele eelneval neljal kuul maksejõuetu halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p 1 mõttes. 16.01.2015 saabus halduskohtusse määruskaebus (tl 27) Tartu

Halduskohtu 07.01.2015. a määruse peale.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 23.01.2015. a määrusega Tartu Halduskohtu 07.01.2015. a

määruse peale esitatud määruskaebuse, tühistas vastava määruse, ning jättis menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks uuesti rahuldamata (resolutsiooni p 3), andes

määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot. Menetlusabi taotluse

uuel lahendamisel võttis kohus aluseks määruskaebuse esitaja sissetuleku perioodil

23.07.2014 – 22.11.2014, so 4 kuul enne menetlusabi taotluse esitamist kohtule.

Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt nähtub, et sel perioodil olid tema

sissetulekud 405 eurot. Vangistusseaduse § 44 lõike 2 alusel teostati sel perioodil

kinnipidamisi 283,50 euro ulatuses. Elektriseadmete kasutamise eest määruskaebuse esitaja

kõnealusel perioodil ei tasunud. Seega oli määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe

kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 mõttes 60,75 eurot. Tühistamiskaebuse esitamisel tuleb

tasuda nii kuni 31.12.2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lõike 1 kui määruse

tegemise ajal kehtiva RLS § 60 lõike 1 järgi riigilõivu 15 eurot. Seega keelab HKMS § 112 lg

1 p 1 käesoleval juhul määruskaebuse esitajale menetlusabi anda ning kohus peab jätma

taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.

03.02.2015 saabus halduskohtule 29.01.2015 allkirjastatud määruskaebus (tl 38) Tartu

Halduskohtu 23.01.2015. a määruse peale, millega halduskohus jättis ta kaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamata. Määruskaebuse kohaselt viibib määruskaebuse esitaja Tartu Vanglas

alates 16.06.2011 ning ei oma kindlat töökohta ega kindlat sissetulekut, sõltudes lähedaste

tehtud annetustest. Määruskaebuse esitaja sõnul ei võimalda tema hetkeline majanduslik

olukord maksta riigilõivu 15 eurot. Sellest tulenevalt võivad aga jääda tema õigused, mida

vangla poolt on oluliselt rikutud, kaitsmata ainult sellepärast, et ta on vaene kinnipeetav.

Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et käesolevas asjas esitatud kaebus Tartu Vangla vastu

pole kindlasti perspektiivitu ega läbimõtlematu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

23.01.2015. a määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja

menetlusabi taotluse rahuldamata, tühistamiseks puuduvad alused.

6. Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise

piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on

kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et antud juhul esineb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 ps 1

sätestatud menetlusabi andmise piirang. Halduskohus on õigesti võtnud arvesse

määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid andmeid määruskaebuse esitaja

majandusliku seisundi kohta.

7. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Ringkonnakohus

selgitab, et kohtupraktika kohaselt tuleb kinnipidamisasutuses viibiva isiku sissetulekutena

arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul tema vanglasisesele isikuarvele

tehtud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt

lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud

summad) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-

12). Kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et kuna määruskaebuse esitaja on olnud HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaselt tehtud arvutustest nähtuvalt majanduslikult võimeline riigilõivu tasuma (tema

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu

pinnalt arvutatuna on olnud 60,75 eurot), ei ole riigilõivu riigi kanda jätmine käesolevas asjas

õigustatud ning kaebuse läbivaatamiseks tuleb tasuda seaduses ette nähtud riigilõiv.

Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab

olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui

piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse

pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi

ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11;

04.06.2013. a määrus nr 33-1-86-12, p 11).

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kaebusest nähtuvalt on

määruskaebuse esitaja taotlenud selles Tartu Vangla 01.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1211

tühistamist ja Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/5052 õigustühiseks kuulutamist. HKMS § 120

lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas, kas kaebuses on

esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb

vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Kuivõrd määruskaebuse esitaja on

kaebuses selgitanud, et tema hinnangul on vaideotsuse koostanud sama isik, kes koostas

vaidlustatud käskkirja, millest tulenevalt on vaideotsus tema hinnangul õigustühine, saab

ringkonnakohtu hinnangul vaideotsuse osas esitatud nõuet mõista eraldiseisva nõudena

vaideotsuse tühisuse tuvastamiseks HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes. Halduskohus ei ole aga

pärast kaebuse saamist ega enne menetlusabi taotluse lahendamist kaebuse nõuetega

seonduvat üheski määruses käsitlenud, vaid on kõigis käesolevas haldusasjas tehtud määrustes

märkinud, et tegemist on üksnes kaebusega Tartu Vangla 01.10.2014. a käskkirja nr 6-2/1211

tühistamiseks. Eeltoodu ei anna siiski alust määruskaebuse rahuldamiseks, kuivõrd see ei ole

mõjutanud menetlusabi taotluse lahendamist. Tulenevalt HKMS § 104 lg 1 teisest lausest

tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu,

lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Seega kuuluks ka kaebuses

kahe nõude olemasolu korral tasumisele riigilõiv summas 15 eurot, kuivõrd mõlema nõude

esitamisel oleks kaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 571 lõike 1 kohaselt tulnud tasuda

riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohtu poolt kaebuses esitatud nõuete kohta osutatut tuleb

halduskohtul arvesse võtta kaebuse edasisel menetlemisel pärast määruskaebuse esitaja poolt

seaduses ette nähtud riigilõivu tasumist, ning vajadusel paluda määruskaebuse esitajal

nõudeid täpsustada.

9. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja kaebuse

esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamata, määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.01.2015. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/