4-14-9482/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuasja number 4-14-9482

Otsuse tegemise aeg 26.02.2015, Rakvere kohtumaja ja koht

Kohtuasi J.B väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametniku H L’e 27.10.2014 otsus väärteoasjas nr: 2440,14,006953

Menetlusosalised (ik: Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): J.B xxx; elukoht: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Jätta kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood J.B’i 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli

- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H L’e 27.10.2014 otsus väärteoasjas nr:

2440,14,006953, m liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel illega määrati J.B-le

karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, s.o 560 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, muutmata.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD.

1.01.10.2014 koostas Ida prefektuuri - ja Jõhvi politseijaoskonna patrulli liiklusjärelevalvetalituse väärteoprotokolli nr AB liikluspolitseinik M H 1422062 selle kohta,

et J.B 01.10.2014 kell 09.26 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn- Narva mnt 119. km-l, liikudes Narva suunas teel kiirusega , juhtis mootorsõidukit asulavälisel

147 +/- 9 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h võrra. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg järgi.

Menetlusalune isik väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politsei-

- ja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku H Le 27.10.2014 otsusega nr väärteoasjas :

2440,14,006953 J.B-le liiklusseaduse § 227 lg 3 määrati menetlusalusele isikule alusel karistuseks rahatrahv 140 ulatuses, s.o 560 eurot trahviühiku ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Otsuse kohaselt on kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et menetl usaluse isiku süü õigusrikkumise

toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3%. Oma tegevusega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalust isikut on juba varasemalt ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest (toimikusse lisatud karistusregistri väljavõte), karistus on määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasema õigusrikkumise toimepanemise eest määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid määratud karistus pole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Menetlusalune isik on enda poolset süüd tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määratakse põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võetakse ära juhtimisõigus.

3. 14.11.2014 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse kohaselt tunnistab isik ennast kiiruse ületamises süüdi ja kahetseb toimepandut. Menetlusalune isik vaidlustab tema suhtes tehtud otsuse karistuse m kergendada karistust õistmise osas ja palub . Kaebuses leitakse, et põhikaristuse osas on karistuseks määratud rahasumma liiga suur, see ületab Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuu miinimum töötasu olulisel määral. Menetlusalune isik soovib, et kohus vähendaks põhikaristuse rahatrahvi suuruse pooles ulatuses ja tühistaks lisakaristuse määramise. Menetlusalune isik peab kasutama mootorsõidukit seoses invaliidsusega. Alates 1997.a tema liikumine on raskendatud seoses selgroolüli murruga. Talle oli aastaid määratud arstliku ekspertiisi otsustega püsiv töövõimetus ja keskmine puue. Puude sisuliseks põhjenduseks on tal esinev alajäsemete parees ja liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, samuti Crohni tõbi. Püsiva töövõimetuse tuvastamine toimub tähtajalisena ja peale viimase tähtaja lõppemist ei pidanud ta vajalikuks uut püsiva töövõimetuse tuvastamist taotleda, kuna vaatamata füüsilisele puudele suudab ta

vaimselt tööd teha ja endale ise elatist teenida. Seetõttu ei ole pidanud vajalikuks puude ta

tuvastamise dokumente vormistada, sest eelkõige on need vajalikud riigilt pensioni saamiseks, mida ta käesoleval ajal ei vaja. See aga iseenesest ei tähenda seda, et tema füüsiline tervis oleks korras. Alajäsemete parees, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ja Crohni tõbi on tal jätkuvalt

(tegemist on parandamatute häirete ja haigusega). Menetlusalune isik vajab autot eluliselt igapäevaste toimingute ja töö t töökoha egemiseks. Ta elab xxxx, aga tema xxxx asukoht on

xxxx. nende kahe valla vahel puudub. Ilma autota liikuda ei saa (jalgade Ühistransport ta nõrkuse tõttu ja vaagnaorganite osalise inkontinentsi tõttu on kõndimine oluliselt takistatud, võimalik kõndida korraga mitte üle 100 m). Kaebusega koos esitas menetlusalune isik kohtule varasemad otsused püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, kuna nendest dokumentidest nähtuvad andmed tema tervise kohta. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik märgib, et temal esinev alajäsemete parees on liikumispuue. Kaebuse esitaja palub muuta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullivanemliiklusametniku H Le poolt temale ja liiklusjärelevalvetalituse määratud

karistust, vähendades rahatrahvi 70 trahviühiku peale, s.o tühistades

280 eurot, ja

lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise.

4. 09.12.2014 kohtule saabunud vastuskirjas märkis kohtuväline menetleja järgmist.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas.

Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega. Kaebuses puuduvad alused, mida võiks kaaluda rahatrahvi vähendamiseks ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise otsuse tühistamiseks.

Kaebuses menetlusalune isik on juhtinud tähelepanu oma tervislikule seisundile, et tal on alajäsemete parees, liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ja Crohni tõbi. Seejuures viitab menetlusalune isik arstliku ekspertiisi otsusele nr 413323 kuupäevast 11.12.2007, milles on tuvastatud keskmine puue. 07.01.2010 Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensionide ja toetuste osakonna otsusest nr 581070 nähtub, et püsiv töövõimetus on tekkinud 31.12.2009 ning selle kestvus on 2 aastat. Sama asutuse poolt 07.01.2010 väljastatud otsusest nr 581071 nähtub, et tuvastati keskmine puue kestvusega 31.12.2009 kuni 31.12.2011, määratud ka

korduvekspertiisi tähtaeg – 05.11.2011 20.11.2011. Rohkem menetlusaluse isiku suhtes ekspertiise teostatud ei ole, seega ei saa menetlusaluse isiku ütlused, seoses jätkuvalt oleva puudega, olla usaldusväärsed. Puude olemasolu kohta inimestel saab siiski kinnituse anda ekspertiisi alusel. Käesoleva juhtumi puhul ei ole menetlusaluse isiku puhul sellekohaseid ekspertiise määratud, seega ei ole menetlusaluse isiku väide puude olemasolu kohta usaldusväärne.

Menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusest ei nähtu ka tõendeid menetlusaluse isiku majandusliku seisukorra kohta, millele tuginedes saaks kaaluda põhikaristuse määra vähendamist. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 3 alusel võib põhikaristusena juhti karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, kuna menetlusaluse isiku poolt oli lubatud sõidukiirust ületatud mitte vähem kui 48 km/h, s.t lubatud sõidukiirust ületati olulisel määral.

LS § 227 lg 5 p 2 alusel võib kohtuvälise menetleja esindaja lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3 kuust kuni 6 kuuni. sikule määrati lisakaristusena juhtimisõiguse Menetlusalusele i

äravõtmine tähtajaga 3 kuud, mis on minimaalses ulatuses. Varasemalt samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest karistusena määratud rahatrahv ei ole pannud isikut seadusekuulekamalt käituma. Käesoleva juhtumi puhul ei ole isik väljendanud kahetsust toimepandu osas, vaid

pelgalt kinnitanud, et ei pööranud kiirusele tähelepanu. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, kus kiirused sõidukitel palju suuremad ning oht liikluses suur. Liiklusohutus väheneb veelgi, kui ületada lubatud sõidukiirust olulisel määral. Liikudes oluliselt suurema kiirusega ei ole võimalik liikluspilti väga hästi tajuda, kuna juht ei suuda enam kõik piisavalt kiiresti tajuda ning võimalikule ohule piisavalt e kiirelt ka reageerida. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ei pööranud ta kiirusele tähelepanu. Arvestades asjaolu, et lubatud sõidukiirust on ületatud olulisel määral, pidi juht tajuma, et ei liigu lubatud sõidukiirusega. Menetlusaluse isiku seisukoht aga näitab ükskõikset suhtumist kehtivatesse nõuetesse. Menetlusalust isikut on juba varasemalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud. Vastuskirjas paluti jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled olnud kirjalikus menetluses. nõus asja lahendamisega Kohus leiab, et väärteoasja saab lahendada kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. -

7. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõi

3 kohaselt dukiiruse

ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib või kohtuväline menetleja

kohus kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et ta 01.10.2014 kell 09.26 L -Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt 119. kmääne l - juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 147 +/ 9 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h võrra. 8. -7 Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 18) nähtub, et Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullilituse liikluspolitseinik M H ja liiklusjärelevalveta teostas riikliku järelevalve korras J.B poolt

juhitud mootorsõiduki xxxx reg märgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist

01.10.2014 kell 09.26 Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt 119. km-l. Kiirust mõõdeti, kasutades l Stalker II MDR nr AS006506 iiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet (mõõtevahendi

taatlustunnistus nr TTRSS-13/00204). Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim:

vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Seadme lugem 147 km/h. Suurim l dukiirus antud

- 9 km/h. ubatud sõi teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ Lõplik mõõtetulemus Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näit

138 km/h. u. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 19) nähtuvalt ei pööranud menetlusalune isik kiirusele kahjuks kiirust. tähelepanu, seetõttu ületaski Tunnistaja A K

b, et ta oli 01.10.2014 koos M H (K) ülekuulamise protokollist (tl 20) nähtu patrullis, teostades Tallinn-Narva mnt 119. km-l liiklusjärelevalvet. Kella 09.26 paiku sõitis neile vastu Narva suunas sõiduauto xxxx reg nr xxxx, halli värvi, mille kiiruseks oli fikseeritud

147 km/h. Juhiks osutus J.B, kes väitis, et kiirus võis olla „paar pulka üle saja“, tuul oli tagant ja tee oli allamäge. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. - Tõendamist leidis, et liiklusseaduse § s 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik J.B. Seega ei esine

VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku J.B karistust kergendab süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustanud karistuse kohaldamise osas, paludes põhikaristuseks määratud rahatrahvi vähendada poole võrra ning tühistada kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmi ne 3 kuuks. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt määrati menetlusalusele isikule põhikaristuseks rahatrahv ulatuses, s.o 560 eurot, mis on

140 trahviühiku üle sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd LS § 227 lg 3

alusel rahatrahvi Kohus võib karistuseks määrata kuni 200 trahviühikut. leiab, et kuigi isik on kohtule esitatud kaebuses kahetsenud rikkumise toimepanemist, tuleb arvestada ka järgmiste asjaoludega. Karistusregistri õiendist (tl 22 27) nähtuvalt on isikul

-

ke Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri htiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi.

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega 02.04.2014 on J.B-le määratud LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Nimetatud rahatrahv on tasutud 22.04.2014. Seega on isikut ka varasemalt suurima lubatud kiiruse ületamise eest karistatud määratud karistusest järeldusi , kuid isik pole temale vajalikke

teinud. Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 30 trahviühik 02.04.2014 u ulatuses, s.o alla sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd isik on jätkanud samalaadsete tegude toimepanemist, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata temale käesoleva rikkumise eest karistus üle sanktsiooni keskmise määra märgib, et isiku käitumist li . Kohus ikluses

iseloomustab seegi, et tal on 35 arhiveeritud väärteokaristust, sealjuures on teda lubatud suurima ise eest varem korduvalt karistatud nii rahatrahvide kui

sõidukiiruse ületam üksnes ka rahatrahvi ja lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et kiiruse ületamine nii suures ulatuses, s o mitte vähem kui 48 km/h, näitab isiku . hoolimatust nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise osas ning tema teo ohtlikkust.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks vähendada kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule . põhikaristuseks määratud rahatrahvi

10. Kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse osas leiab kohus järgmist.

Antud juhul on menetlusalune isik pannud toime väärteo LS § 227 lg 3 järgi. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mida juht saanuks ära hoida. Nagu kohus juba leidis, ei ole menetlusalune isik teinud talle eelnevalt est samalaadsete määratud karistus vajalikke järeldusi, jätkates

väärt Rahatrahv ei ole olnud piisav meede mõjutamaks egude toimepanemist. menetlusalust isikut edaspidi väärtegusid mitte toime panema, seetõttu on vajalik lisakaristuse kohaldamine.

Kohus leiab, et lisakaristusena .o

juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, s ettenähtud

sanktsiooni alammääras, on arvestades rikkumise raskust ja isiku eelnevat karistatust, proportsionaalne. Menetlusalune isik pidi juba rikkumise toimepanemise hetkel arvestama asjaoluga, et lubatud sõidukiiruse ületamisega võib kaasneda juhtimisõiguse äravõtmine, mis mõjutab oluliselt tema elukorraldust, s.h tööl käimist. Nimetatud asjaolu pidanuks sundima isikut ja panema teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. olema liikluses tähelepanelik Esitatud kaebuses palutakse kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse määramise osas, jättes juhtimisõigus alle Menetlusalune isik märgib, et temalt ei saa juhtimisõigust ära võtta, s.

kuna ta kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on kaebusele lisanud arstliku ekspertiisi otsuse 08.04.2008 ja selle sisulise põhjenduse, püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse 07.01.2010, puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse 07.01.2010 (tl 8-13 tuvastatud keskmine puue alates ). Nimetatud otsustest nähtuvalt on J.B 11.12.2007 kuni 31.12.2009. Isikul esineb alajäsemete parees ja põiehäired. Isik vajab kõrvalabi väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas, kuna ei tule iseseisvalt toime mh liikumisega. e protsent 80%, Menetlusalune isik on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotus põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg Püsiva töövõimetuse

31.12.2009. kestuseks on märgitud 31.12.2009 kuni 31.12.2011 ise tähtajaks ning korduvekspertiisi taotlem oli 05.11.2011 kuni 20.11.2011. Vastavalt KarS § 50 lg 2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab moot

orsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaldamiseks peab olema täidetud kaks eeldust: isikul peab olema tuvastatud liikumispuue ning isiku jaoks peab liikumispuudest tingitult olema hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemaso usjuures määrav pole see, kas puue oli lu, k

olemas teo toimepanemise päeval, vaid et eeldus on olemas karistuse mõistmise ja kaebemenetluse ajal.

Kohus leiab, et täidetud ei ole eeldus, mille kohaselt peab menetlusalusel isikul olema tuvastatud liikumispuue. Kuigi isikul on varasemalt liikumispuue tuvastatud, ei ole tema suhtes kehtivat otsust. Isik ei ole läinud korduvekspertiisi ja seega pole puude olemasolu kehtivalt tuvastatud. Samuti puuduvad andmed, et käesoleval hetkel menetlus puude tuvastamise osas käiks. Menetlusalune isik on kaebuses väitnud, et ei ole pidanud vajalikuks uut püsiva töövõimetuse tuvastamist taotleda, kuna otsused on vajalikud eelkõige riikliku pensioni saamiseks, tema aga suudab endale ise elatist teenida. Samuti on menetlusalune isik väitnud, et kodu ja töö vahel liikumiseks peab olema tal auto, kuna ühistransport nende kahe vahel puudub ja kõndimine on oluliselt takistatud. Kohus leiab, et isiku väited liikumispuude olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Isik ei ole pidanud vajalikuks endal puude tuvastamist korduvekspertiisiga. Samuti on karistusregistri õiendist nähtuvalt isikule korduvalt aastatel 2011 2013 määratud lisakaristuseks -

juhtimisõiguse äravõtmist ning nimetatud otsused on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul usutavad menetlusaluse isiku väited temal juhtimisõiguse vajalikkuse osas. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse ka lisakaristuse osas muutmata. eelnevat arvestades

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §

135 jätab kohus -dest 120 lg 1, 132 p 1, 133-

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija

liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik väärteoasjas nr u H Le 27.10.2014 otsuse : 2440,14,006953 muutmata ja J.B kaebuse rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Heli Väinaste Kohtunik