3-14-51010/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KO H T U M Ä Ä RU S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.02.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51010

Haldusasi

Evgeny Danilovi (Danilov) kaebus Tallinna Vangla

poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

20 eurot iga vanglas viibitud päeva eest

ajavahemikul 30.07.2009 – 14.12.2010

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evgeny Danilovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Evgeny Danilov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

25.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglale taotluse (tl 20-21p)

ajavahemikul 30.07.2009 – 14.12.2010 Tallinna Vanglas viibimisega põhjustatud kahju

hüvitamiseks. 02.06.2014. a kirjaga (tl 22) andis Tallinna Vangla määruskaebuse

esitajale tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

2.

01.06.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl

6) Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 eurot iga vanglas

viibitud päeva eest ajavahemikul 30.07.2009 – 14.12.2010.

3. Tartu Halduskohus leidis 08.10.2014. a määruses, et kaebus on esitatud

kaebetähtaega rikkudes ning kohustas määruskaebuse esitajat esitama kohtule

põhjendatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

4.

16.10.2014 saabus kohtule määruskaebuse esitaja protestina pealkirjastatud

avaldus (tl 4142, tõlge tl 44-44p), milles määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema

poolt kohtule esitatud kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes on esitatud

tähtaegselt.

5. Tartu Halduskohus jättis 03.12.2014. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ning HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata

nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

6.

22.12.2014 saabus kohtule 10.12.2014 määruskaebuse esitaja poolt

vanglateenistusele üle antud määruskaebus (tl 55-57, tl 60-61) Tartu Halduskohtu

03.12.2014. a määruse peale, milles on esitatud ka taotlus määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

7. Tartu Halduskohus jättis 06.01.2015. a määrusega (tl 68-69) menetlusabi taotluse

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse

esitamisel Tartu Halduskohtu 03.12.2014. a määruse peale. Vaidlustatud määruses asus

kohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja 25.03.2014 esitatud taotlus vastustajale ei

olnud tähtaegne, mistõttu ei järginud ta nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korda ning kohus jättis kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbi

vaatamata. Kuigi määruskaebuse esitaja maksejõuetus on tõendatud, ei ole tema

riigilõivust vabastamine põhjendatud, kuna kohtu hinnangul puudub piisav alus eeldada,

et tema kavandatav määruskaebemenetluses osalemine on HKMS § 111 lõike 1 mõttes

edukas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8.

30.01.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 72-72p) Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse peale.

Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses seisukohal, et halduskohus on tema riigilõivu

tasumisest vabastamata jätmisel asunud kaitsma vastustajat ega ole vaadanud läbi

ühtegi määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud põhjendust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, kuid

halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse

esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist HKMS § 110 lg 1 pi 1 ning § 111 lg 1 ja lg

3 järgi, asudes õigele seisukohale, et menetlusabi andmine määruskaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamiseks ei ole põhjendatud Tartu Halduskohtu 03.12.2014. a määruse

peale esitatud määruskaebuse väheste edulootuste tõttu. Ükski määruskaebuses

esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks. Kuigi põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1

tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei

tähenda see, et kohtusse pöördumise õigus peab olema piiramatu. Kaebeõigust saab

mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse

proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine

on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik

(Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 33140-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-

12, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada

põhiõiguse piiramist (Riigikohtu 17.03.2003. a otsus nr 3-1-3-10-02, p 28). Tulenevalt

HKMS § 111 lgst 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda

jätmise üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis

vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal

menetluskulusid tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving.

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411).

Seadusandja eesmärk sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute

koormust nende kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Ka Riigikohus

on mitmes lahendis kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata

juhul, kui kaebus on ilmselt perspektiivitu (vt nt RKHK 11.12.2007. a määrus asjas

nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus

asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr 3319510, p 6).

11. Antud juhul nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et määruskaebusel Tartu

Halduskohtu 03.12.2014. a määruse peale on vähesed edulootused, kuivõrd halduskohus

on selles määruses õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõuetekohaselt

järginud nõude lahendamiseks ette nähtud kohustuslikku kohtueelset korda. Asja

materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja taotlus kahju hüvitamiseks seoses

perioodil 30.07.2009 – 14.12.2010 Tallinna Vanglas viibimisega Tallinna Vanglas

registreeritud 25.03.2014. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3 tuleb

taotlus või kaebus avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada

kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul

kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kannatuste

põhjustamisega tekitatud mittevaraline kahju saab isikule teatavaks üldjuhul selle

tekkimise hetkel ehk ajal, mil isik ebameeldivusi tajub. Jätkuva toiminguga tekitatud

kahju puhul tuleb kahjust teadasaamise ajaks lugeda üldjuhul hetk, mil lõppes toiming,

millega kahju tekitati (vt RKHKo 06.03.2014, nr 3319313, p 14). Seega pidi antud juhul

ka määruskaebuse esitaja teada saama talle kinnipidamistingimustega tekitatud

lõplikust kahjust siis, kui lõppes tema kinnipidamine Tallinna Vanglast. Alates sellest

ajast oli tal kolme aasta jooksul võimalus kahju hüvitamise taotlusega haldusorgani

poole pöörduda. Kuivõrd antud juhul langeb kahjust ja selle tekitajast teadasaamisest

kulgema hakkava 3-aastase tähtaja lõpp kahju tekitamisele järgneva 10 aasta sisse, on

kohaldatav just 3-aastane tähtaeg ja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega tuleb

arvutada kahju tekkimisest teada saamisest. RVastS § 17 lg 3 kohaselt ei oma kahju

hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaja arvestamisel tähtsust vaidlustatava

avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus või selle õigusvastasusest teadasaamine.

Seda, kas kahju on kannatanule tekkinud õigusvastaselt ning kas avaliku võimu kandja

tegevusega on alandatud tema inimväärikust, selgitatakse välja alles kahju hüvitamise

taotluse läbivaatamise käigus. Seega ei oma kaebetähtaja arvutamisel tähtsust

määruskaebuse esitaja väide, et ta sai talle tekitatud kahju õigusvastasusest teada alles

2014. aastal, kui avalikustati Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Tunis v. Eesti.

Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal oli määruskaebuse esitaja

kinnipeetav Viru Vanglas ning tema suhtes kehtis vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ning

HKMS § 47 lg-s 1 ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. Esitades

kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 2014. a märtsis ning ületades sellega RVastS

§ 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega, ei käitunud

määruskaebuse esitaja kohtueelse menetluse läbimisel nõuetekohaselt ning tema

hilisem kaebus ei ole tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4 kohtus menetlemiseks lubatav.

Seega on halduskohus õigesti jätnud 03.12.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja

kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

12. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tartu Halduskohtu 03.12.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebusel olla suuri edulootusi ning selle määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud. Tartu Halduskohtu 06.01.2015. a määruse

peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

06.01.2015. a määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi

tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/